lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt
§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes 2 kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus rahuldas 14.02.2012.a hageja esindaja taotluse ja määras, et hagi tagamise korras tuleb kostjal tasuida elatist igakuiselt 145 eurot kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni. Nimetatud määruse alusel on Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniamet 20.02.2012 teinud elatisabi määramise otsuse 00392E/1, millega määrati hagejale elatisabi ajavahemiku 14.0213-05.2012 eest summas 287.70 eurot. Elatisabi seaduse § 10 lg 1 alusel läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Seega nõuab riik kostjalt sisse lapse kasvatamiseks välja makstud elatiseabi. Eeltoodu alusel ei kuulu käesoleva määrusega väljamõistetud elatis kostjalt sissenõudmisele riigi poolt makstud elatisabi osas. Riigi poolt makstud elatisabi summas 287.70 eurot tuleb kostjalt nõutavast elatisest maha arvestada. Kohus märgib, et pooled ei ole kokkuleppes elatisabiga arvestanud, kuid kuna hageja on riigi poolt elatisabi siiski saanud ja riigil tekib nõudeõigus kostja vastu nimetatud summas, siis tuleb kostja nimetatud summas elatise nn topeltmaksmisest vabastada. Kohus märgib ka, et arvestades lühikest ajavahemikku kohtumääruse ja elatisabi otsuse vahel ning kostja kiiret nõustumist nõudega, on ilmne, et hageja esindaja ei püüdnudki hagi tagamise määrust täita kohtutäituri vahendusel või lasta kostjal seda määrust täita vabatahtlikult. Kohtu hinnangul esitas hageja esindaja hagi tagamise taotluse ainuüksi elatisabi saamise eesmärgil. Lähtuvalt
Kohus leiab, et taotlus on võimalik rahuldada. Menetluskulude jaotus:
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda, seega määrab kohus menetluskulude jaotuse vastavalt kokkuleppele. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.