2-11-60751/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Rasmussen Otsuse kuulutamise aeg ja

1. jaanuar 2012 a. Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-11-60751 Hagi ese Abielu lahutus Hagi hind 1595 eurot Menetlusosalised Hageja: L R xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxxx x-xx e-post: xxx@xxx Kostja: C R R xxxxxxxxxxx xxx xxxxxxx, viimastel aastatel elanud erinevates xxx xxxxxxxxxxx, xxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx, tegelik elukoht teadmata Kohtuistungi toimumise aeg 25.
3. a RESOLUTSIOON Lahutada L R’i (xxxxxxxxxxx) ja C R R’i (xxxxxxxxxxx) abielu, milline oli registreeritud xx.xx.xxxx.a. xxxxx xxxxxxxxxxxxx, abieluakt nr.x. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisel. Lõpetada L R’i ja C R R’i ühine hooldusõigus G G R’i (xxxxxxxxxxx) suhtes ja anda lapse hooldusõigust (sh isiku-ja varahooldusõigus ning esindus-ja otsustusõigus) täielikult üle ühele vanemale, so L R’ile. 2 Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg.1 kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. C R R’ile loetakse kohtuotsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni Ametlikes Teadaannetes ilmumisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja hageja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt tutvus ta kostjaga 2004.a. interneti vahendusel. 2005.a. suvel viibis kostja kolm kuud Eestis. x.xx.xxxx.a. sündis poolte ühine laps G G. Lapse sünni ajal ja selle järgselt viibis kostja kaks kuud Eestis. Poolte abielu registreeriti xx.xx.xxxx.a. Seejärel lahkus kostja oma kodumaale xxxxxxx, kuhu hageja koos lapsega pidi järgnema. Kostja ei teinud vajalikke toiminguid, millised võimaldanuks hagejal koos lapsega xxxxxxx elama asuda. Paari aasta vältel lootis hageja kooselu taastumist. Kui midagi ei muutunud, sai talle selgeks, et ta peab lapsega ise hakkama saama. 2009.a. kevadel viibis kostja kaks kuud Eestis. Olukord oli ebaselge ja muuhulgas räägiti ka lahutusest. Kuna hageja oli asunud edasi õppima, ei olnud tal sel ajal enam soovi xxxxxxx elama asuda, kostja aga ei soovinud Eestis elada. Kostja Eestis viibimise perioodidel ei ole pooltel olnud oma elukohta, samuti ei ole kostja Eestis töötanud. Lapse eest hoolitsemisel kostja praktiliselt osalenud ei ole. Mõned korrad ja oma äranägemisel on kostja andnud tütrele ülalpidamist keskmiselt 100 dollari suuruste summadena. Hageja on püüdnud kostjaga kontakti hoida e-kirjavahetuse kaudu. Viimati vastas kostja hageja kirjale 2011.a. septembrikuus, teatades, et on asunud elama ja saanud tööd xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx. Kuna poolte abielulised suhted ja kooselu on lõppenud ning hageja ei pea võimalikuks nende taastumist, palub ta abielu lahutada. Kuna kostja poolte ühise lapse kasvatamisel seni osalenud ei ole ning tema käitumine ei anna alust eeldada, et ta seda tulevikus teha sooviks või kavatseks, palub hageja lõpetada vanemate ühine hooldusõigus G G suhtes ning anda lapse hooldusõigus täielikult üle hagejale. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ka oma mitteilmumise põhjustest. TsMS § 317 lg.5 alusel tuleb hagimaterjalid lugeda kostjale kättetoimetatuks ning kohtul on võimalus asi sisuliselt lahendada ilma kostja osavõtuta, mida hageja on ka taotlenud ja mida kohus peab kõnesoleval juhul otstarbekaks. Kohtu seisukoht ja põhjendused PS § 67 lg.1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud, so 3 kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja poolt esitatud asjaolude kohaselt, milles kohtul puudub alus kahelda, ei ole L ja C R R’il abielulist kooselu kunagi olnudki. Kostja on viibinud Eestis kolmel korral mõnekuuliste perioodidena. Perekonnal ei ole olnud ühist elukohta. Eestis viibimise ajal on kostja viibinud hageja külalisena viimase vanematekodus. L R käesoleval ajal enam poolte kooselu võimalikuks ei pea ja kostja käitumine annab alust arvamuseks, et seda ei soovi ka kostja. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L R’i ja C R R’i abielu tuleb lahutada. PS § 137 lg.1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus talle osaliselt või täielikult üle antaks. Kohus leiab, et hageja taotlus, anda talle täielikult üle poolte ühise tütre G G R’i hooldusõigus, on põhjendatud ja lapse huvides. Kostja ei ole vanema kohustusi praktiliselt täitnud ning tema eluviisi ja senist suhtumist arvestades puudub alus eeldada, et kostja tulevikus oma lapse hooldusõigust teostada sooviks või suudaks. G G hooldusõigus tuleb üle anda sellele vanemale, kelle juures laps alaliselt elab, kes last kasvatab ja tema eest igapäevaselt hoolitseb ning kes seetõttu on õigustatud kõiki lapsesse puutuvaid otsuseid ainuisikuliselt vastu võtma. Kohtunik: Anne Randjärv