3-12-191/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht 15.02.2012 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-12-191 Haldusasi D.M kaebus Justiitsministeeriumi 08.07.2011 haldusaktile nr 11-5/9529, mille alusel paigutati kaebaja Tallinna Vanglast Viru Vanglasse Kaebuse tagastamine Menetlustoiming RESOLUTSIOON

1. Tagastada E. M kaebus;
2. Määruse ärakirja tõlge saata kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kaebuse tagastamise kohta tehtud kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. ASJAOLUD
3. 30.01.2012 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja D.M kaebus Justiitsministeeriumi 08.07.2011 haldusaktile nr 11-5/9529, mille alusel paigutati kaebaja Tallinna Vanglast Viru Vanglasse. Kaebaja arvamuse kohaselt ümberpaigutamine tema probleeme ei lahenda ning vanglal tuleks psühholoogi, sotsiaaltöötaja, psühhiaatri jt vangla töötajate abil tema probleemid välja selgitada, mitte nende eest põgeneda. Kaebaja märgib, et Viru Vanglas temale vajalikke programme ei ole ning samuti pole tal selles linnas ühtegi lähedast inimest, millega Justiitsministeerium piirab tema suhtlemist lähedastega. Samuti leiab kaebaja, et Viru Vangla on ette nähtud narkootikumidega seotud probleemsete inimeste jaoks, kuid temal pole nendega kunagi mingit probleemi olnud. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) kuni 31.12.2012 kehtinud redaktsiooni § 11 lg 31 p 5 kohaselt pidi halduskohus kaebuse tagastama, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust. Sisuliselt sama sätestab ka käesoleval hetkel kehtiva redaktsiooni § 121 lg 2 p
5. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-20-10 kohaselt saab nimetatud alust kohaldada ka juhtudel, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning selgitanud, et selle all tuleb mõista olukorda, kui esitatud kaebuse abil ei saa kaebaja poolt soovitud eesmärki saavutada.
6. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 19 lõige 1 kohaselt võib kinnipeetava paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Tulenevalt VangS § 19 lõikest 1 on Justiitsministeeriumil kinnipeetava ümberpaigutamisel ulatuslik kaalutlusõigus. Kohus ei teosta selle raames antud haldusaktide kontrollimisel aga ise kaalutlusõigust, vaid hindab sisulisest küljest üksnes seda, kas otsus jääb kaalutlusõiguse piiresse ja kas ei ole tehtud kaalutlusvigu. Kinnipeetava õigusi võib tema paigutamine rikkuda üldjuhul siis, kui see toimub ettenähtud menetluskorda rikkudes või ilmselgelt meelevaldsetel kaalutlustel või kui kaalutlusõigust on kuritarvitatud (nt ümberpaigutamine kättemaksuks või tagakiusamiseks).
7. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul oma ümberpaigutamisega Tallinna Vanglast Viru Vanglasse ning soovib vaidlustada Justiitsministeeriumi selle kohta tehtud otsust (08.07.2011.a nr 11-5/9529). Kaebusest ei ole aru saada, mis on kaebaja konkreetne nõue, kuid võib järeldada, et kaebaja soovib tagasi Tallinna Vanglasse. Võimaliku nõudena võib kaebaja taotleda nimetatud Justiitsministeeriumi haldusakti tühistamist või ka haldusakti õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse haldusakti tühistamiseks võib HKMS § 46 lg 1 kohaselt esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Et kaebajale tehti Justiitsministeeriumi 08.07.2011 haldusakt teatavaks 11.07.2011, siis viimane päev tühistamiskaebuse esitamiseks oli 10.08.
8. Seega 30.01.2012 esitatud tühistamiskaebus oleks esitatud tähtaega ületades. Kaebuse esitamise tähtaja saaks kohus ennistada üksnes siis, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Kohus on seisukohal, et kaebajal ei esinenud sellist põhjust, mida saaks pidada mõjuvaks põhjuseks kaebuse tähtaja möödalaskmisel.
9. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja saada tagasi Tallinna Vanglasse. Kinnipeetaval aga puudub õigus valida vanglat, kus ta karistust kannab. Ka ümberpaigutamise otsuse õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajale soovitud tulemust, kuna õigusvastasuse tuvastamine ei muuda haldusakti kehtetuks. HMS § 61 lõikest 2 tulenevalt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 1 ja 2). Seega ei saavutaks kaebaja Justiitsministeeriumi haldusakti õigusvastaseks tunnistamisega enda Tallinna Vanglasse tagasi paigutamist.
10. Tuvastamiskaebuse esitamisel on nõutav kaebaja selgitus, miks on kaebuse esitamine kaebaja huvide kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4). E. M leiab, et tema ümberpaigutamisega tema probleemid ei lahene, vaid vangla vastavate töötajate abiga tuleks leida neile lahendus, mitte probleemi eest põgeneda. Kaebaja leiab, et Viru Vanglas ei ole temale vajalikke sotsiaalprogramme. Nähtuvalt Tallinna Vangla 06.07.2011 taotlusest nr 6-5/29063 (t.lk.10) on kinni peetava ümberpaigutamise tinginud tema negatiivne suhtumine Tallinna Vanglas kehtivasse korda ning ettearvamatu ja agressiivne käitumine, millega ta on ohuks nii iseendale, kaaskinnipeetavatele kui ka vanglateenistujatele. Eeltoodut arvesse võttes on Justiitsministeeriumi 08.07.2011 otsuses nr 115/9529 (t.lk.10) üldise julgeoleku tagamiseks vanglas peetud vajalikuks E. M paigutamist teistest kinni peetavatest eraldi. Kuna Tallinna Vanglas on nelja- ja kuuekohalised kambrid ning kinni peetava eraldi paigutamisel jääksid seega vastavalt 3 või 5 voodikohta täitmata, siis Tallinna Vangla täituvuse ja julgeoleku tagamiseks on peetud otstarbekaks ja vajalikuks kinni peetava ümberpaigutamist Viru Vanglasse, kus kinnipeetavad paigutatakse väiksematesse osakondadesse. Samuti on Viru Vanglas olemas vastavad ametnikud, kes aitavad kaebaja probleeme lahendada. Kaebaja on väitnud, et nimetatud otsusega piirab Justiitsministeerium ka tema suhtlemist lähedastega, mis on küll asjakohane, sest ümberpaigutamine võib seda mõjutada, kuid see iseenesest ei ole kohtupraktikas aktsepteeritud põhjendatud huvi. Eesti on geograafiliselt väike riik ning vanglad asuvad suurtes regionaalkeskustes, kuhu on võimaldatud transport ilma suuremate raskusteta. Lisaks lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele saab kinni peetav suhelda oma lähedastega ka kirjavahetuse ja telefonikõnede abil. Seega ei ole ümberpaigutamisega piiratud kinni peetava suhtlemist perekonnaga. Kohus leiab, et Justiitsministeerium ei ole ümberpaigutamise otsusega probleemide eest põgenenud ega käitunud meelevaldselt. Justiitsministeeriumi 08.07.2011 otsus nr 11-5/9529 on kaalutletud, põhjendatud ning on lähtutud vangla üldisest julgeolekust ja eesmärgiks vangistuse täideviimise eesmärkide parem saavutamine.
11. Tulenevalt eeltoodust ei ole E. M ümberpaigutamisega tema õigusi rikutud ning tema kaebus on täies ulatuses ilmselgelt perspektiivitu. Tulenevalt eeltoodud sätetest ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-dest 1 ja 2 tagastab kohus kaebuse. Mare Krull kohtunik