) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab kohusmenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära ajutise pankrotihalduri arvamuse, uurinud dokumentaalseid tõendid ning hinnanud neid kogumis tuvastas, et OÜ-l Aian Tehnika on kohustusi esialgsetel andmetel 207 708.78 eurot, vara vaid 0.07 eurot. Selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tagasivõitmise võimalused puuduvad, samuti puudub võimalus esitada nõue juhatuse liikme vastu. Võlgniku majandustegevus lõppes 2010.a, maksejõuetus esines sisuliselt juba 2009.a. Hiljemalt 2011.a märtsis pidi ka uuele juhatuse liikmele selge olema, et äriühing on püsivalt maksejõuetu. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.12.2011.a võimalusest tasuda 14 päeva jooksul arvates teate ilmumisest OÜ Aian Tehnika pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot kohtu deposiiti ning hoiatas võlausaldajaid ja kolmandaid isikuid, et nimetatud summa tasumata jätmisel lõpetab kohus OÜ Aian Tehnika pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. Tähtaeg möödus 19.12.2011.a. Keegi kohtu määratud summat kohtu määratud tähtajaks kohtu deposiiti ei tasutud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ Aian Tehnika pankrotiavalduse menetlemine tuleb lõpetada
lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad reaalsed võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katmiseks. 2.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, võib kohus määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur on arvestuse kohaselt kulutanud võlgniku majandustegevust puudutavate dokumentide kogumiseks, analüüsimiseks ja arvamuse koostamiseks kokku 11 tundi ning teinud kulutusi dokumentide koopiate tegemiseks 3.03 eurot. Ajutine haldur taotles juhul, kui kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katmiseks raha ei maksta, tasu ja kulu hüvitamist riigi vahenditest seaduses sätestatud ulatuses. Võlgniku juhatuse liige hindas ajutise pankrotihalduri poolt ülesannete täitmiseks kulutatud aja ja kulutused ning arvestatud tasu ja kulu suurused põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades ajutise pankrotihalduri töö keerukust leiab kohus, et ajutise halduri tasu on põhjendatud summas 715 eurot ning kulutused summas 3.03 eurot. Kuna kohtu määratud tähtajaks ükski isik pankrotimenetluse kulude katmiseks kohtu määratud rahasummat ei maksnud, on põhjendatud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulu hüvitamine riigi vahenditest
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.