lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
) § 10 lg 1 kohaselt „võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.“ Sama paragrahvi
3 Võlausaldaja pankrotihoiatuses märgitud nõuet ei ole võlgnik seni rahuldanud. Vastavalt
lg 2 ja 3 „võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.“ Seega tuleb maksejõuetuse hindamisel tuvastada, kas võlgnik suudab rahuldada võlausaldaja nõudeid. Eitava vastuse korral tuleb täiendavalt vastata küsimusele, kas suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada on ajutine või mitte (§ 1 lg 2). Vaid alalise maksejõuetuse korral tuleb pankrot välja kuulutada. Sõltumata võlausaldaja nõudest tuleb pankrot välja kuulutada siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund on alaline (§ 1 lg 3). Esmalt hindab kohus, kas võlgnik on suuteline rahuldama võlausaldaja nõudeid. 14.03.2011 pankrotihoiatuses märgitud nõue on 15 221,48 eurot (t lk 40-42). Kuivõrd pankrotiseadus seab võlausaldaja nõude sõltuvusse pankrotihoiatusest (
lg 1 ja lg 2 p 1), lähtub kohus võlausaldaja nõudest, mis on esitatud pankrotihoiatuses. Pankrotihoiatusest väljuvaid võlausaldaja nõudeid saab kohus arvestada võlgnike üldiste kohustuste kontekstis
Võlgnik on esitanud tõendid, et sellest nõudest on tasutud 409,80 eurot (t lk 91, 26, 29, 31). 14.12.2010 maksekorraldus 29571,20 krooni tasumise (t lk 92) ja 07.01.2011 maksekorraldus 331,58 euro tasumise kohta (t lk 93) võlausaldaja käesolevat nõuet ei puuduta, kuna maksekorralduses viidatud arved ei ole pankrotihoiatuse esitamise ajendiks. Seega on võlausaldaja nõue (15 221,48 – 409,80) 14 811,68 eurot. Haldur leiab, et võlgnikul on vara 24 714 euro ulatuses. Raha on võlgnikul 2 182 eurot, varusid 495 eurot, nõudeid on 22 037 eurot ja materiaalset põhivara 35 812 eurot, mida haldur ei pea põhjendatuks ja arvesse ei võta. Nõuetest 22 037 eurot moodustab suurema osa 20.05.2008 OOO A A S direktor IS võlatunnistus summas 14 000 eurot. Võlausaldaja ei pea võlgniku bilanssi usaldusväärseks. Peamine vaidlus on 14 000 euro võlatunnistuse arvestamise üle. Seega peab kohus sellele võlatunnistusele andma hinnangu, ka seda pidada usaldusväärseks võlgniku vara hindamisel või mitte. Haldur on 14 000 euro suurust võlgniku nõuet arvestanud võlgniku varana, kuna halduri valduses on vastav võlatunnistus/garantiikiri. Kohtule on halduri positsioon mõistetav, võlgnik on haldurile dokumendi nõude kohta esitanud ning haldur on seda arvestanud. Võlausaldaja on aga selle dokumendi suhtes tõstatanud probleemi ning kohus selle lahendab. Kohus ei arvesta võlatunnistust/garantiikirja võlgniku vara hulka, kuna peab seda ebausaldusväärseks tõendiks. Esmalt puudub kohtul võimalus kontrollida avalike registrite kaudu, kas võlatunnistuses/garantiikirjas märgitud juriidiline ja füüsiline isik tegelikult eksisteerivad. Antud tõend on seega kontrollimatu. Kuigi reeglina ei oleks põhjust esitatud tõendites sh välisriikide isikuid puudutavates tõendites kahelda, on selle põhjuse tekitanud võlgniku enda käitumine – antud ettemaks ei kajastu võlgniku 2009a majandusaasta aruandes (t lk 181-195). Samuti ei ärata kohtus usaldusväärsust võlgniku majandusseisu raamatupidamislik kajastamine – esitamata 2010a majandusaasta aruanne, raamatupidamisbilansi koostamine menetluse ajal (t lk 85), raamatupidamisdokumentide haldurile esitamine alles pärast halduri esialgse aruande esitamist (t lk 162). Seetõttu leiab kohus, et 14 000 eurost nõuet tulenevalt 20.05.2008 võlatunnistusest/garantiikirjast ei tule võlgniku vara hulka arvestada. Kohus leiab, et võlgnikul on vara 10 714 eurot. Võlausaldaja nõue ületab võlgniku vara. Võlgnik on esitanud lepingu puidu tarnimiseks Ukrainasse, kuid kohus ei saa seda võtta arvesse 4 võlgniku varana. Tegemist on tulevikku suunatud kokkuleppega, mis jõustub alles arve või lisade esitamisega kauba nimetuse, koguse, hinna, tarne ja aja kohta (p 2.3) (t lk 94-100). Lepingu näol on tegemist võlgniku võetud kohustuse ja omandatud õigusega, mitte käesoleval hetkel reaalselt hinnatava varaga.
lg 1 kohaselt „kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.“ Kuivõrd võlgnik ei suuda rahuldada käesoleva võlausaldaja nõuet, puudub vajadus analüüsida maksevõime kontekstis ka võlgniku ülejäänud kohustusi. Haldur on võlgniku maksevõimet hinnanud võimalikult positiivselt. Kohus nõustub halduri põhimõttelise seisukohaga, mille järgi tuleks kaaluda alati lahendust, mis võimaldaks ettevõtjatel majandustegevust jätkata. Selline võimalikkus esineb aga siis, kui võlgniku maksevõime näitaja on väga lähedal ebarahuldavale. Kuivõrd kohus aga arvas võlgniku varast maha 14 000 eurot, sellist kaalumise kohta enam ei eksisteeri ning võlgnikku tuleb pidada alaliselt maksevõimetuks ning pankrot välja kuulutada. Võlgnikule on menetluse jooksul olnud piisavalt võimalusi oma võlgnevuse likvideerimiseks. 31.05.2011 eelistungil arutasid pooled võimalikku kompromissi, mille järgi võtaks võlausaldaja avalduse tagasi, kui võlgnik tasub 50% võlgnevusest. Võlgnik vajas järgmise päeva õhtuni aega kompromissi sõlmimiseks. Kohtule kompromissi siiani laekunud ei ole. Kohus leiab, et võlausaldaja pakkumine 31.05.2011 eelistungil oli mõistlik. Võlgniku käitumine võla mittetasumisel näitab kohtu hinnangul seda, et võlgnikul puudub vara, millest võlausaldaja nõue rahuldada. Seetõttu leiab kohus, et võlgniku maksevõimetus on alalise iseloomuga. Võlgniku lepinguid puidutarnimiseks võib vaadelda kui võimalust maksejõuetusest väljatulekuks, seda pidas võimalikuks ka haldur. Samas ei ole see piisav pankroti välja kuulutamata jätmiseks. Võlgniku tegelik käitumine võlausaldaja nõude tegelikul täitmisel näitab, et tema prognoosid kohustuse täitmiseks ei pruugi olla reaalsed. Pankrotimenetluse käigus ei ole välistatud võlgniku majandustegevuse jätkamine ja võlgniku saneerimine. Kohus leiab, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ning see suutmatus on alalise iseloomuga. Kohus rahuldab võlausaldaja pankrotiavalduse ja kuulutab võlgniku pankroti välja. Võlgnik esitas pärast kohtuistungit taotluse mitte avaldada võlgniku lepinguid võlausaldajale. See taotlus on aga lahenduse leidnud kohtuistungil, kus ajutine haldur lubas esitada kohtuistungi päeval võlgniku dokumendid võlausaldajale ja kohus seda võimaldas. Seetõttu on taotlus hilinenud ja põhjendamatu. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas
Kohtul puuduvad etteheited ajutise pankrotihalduri tegevusele. Erinev õiguslik seisukoht võlausaldajast ei anna alust halduri mittenimetamisele. Arvamuse kujundamises on menetlusosalised vabad ning arvamus ei ole etteheidetav.
järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. 5 Haldur ei ole käesoleval juhul taotlenud võlgnikult vande võtmist. Haldur ei ole hetkel üheselt tuvastanud rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega teo toimepanemist (t lk 153). Kohus asub seisukohale, et maksejõuetuse põhjus tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, samuti vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Praegu peab kohus maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Vastavalt
lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 23 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri arvestatud tunnitasu 96 eurot mahub tunnitasu piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 2 208 eurot, millele lisandub käibemaks 441,60 eurot, kokku 2 649,60 eurot. Antud menetluses on võlgnik haldurile esitanud pidevalt uusi dokumente, mis on suurendanud tavapärast töömahtu ning halduril on tulnud koostada aruanne kaks korda. Vastavalt halduri taotlusele ja tuginedes
lg 6 mõistab kohus halduri tasu ja kulutused välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kooskõlas
Meelis Eerik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.