← Eesti

3-10-597/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-597

§ 1

lg 3, § 51 lg 1 ja lg 2 p-d 3 ja 5); 2) OÜ Optifine volitatud esindaja Erkki Vi 14.05.2009 ütluste kohaselt vahendati Harjumaal, Tänassilma külas, Saku vallas asuvat kinnistut OÜ-le Tallinna Kinnisvara Arendus, kust ta teadis isikut Vallo1 P, keda tunneb juba 10 aastat. Tegemist olnud üksnes suusõnal info vahendamisega. Kus täpselt kohtumine toimus ja kas keegi veel oli juures, seda E. V ei mäletavat, kohapeal objekti näitamas E. V ei käinud. E. V ei mäleta, kas on veel Vallo Pile kinnistute kohta infot vahendanud ja kas OÜ Tallinna Kinnisvara Arendus on arve tasunud. E. Vile ei meenu, et ta oleks teinud rohkem tehinguid OÜ-ga Belenga. Samuti ei mäleta ta, kelle initsiatiivil toimus ja kes korraldas OÜ Belenga ja OÜ Optifine vahelist koostööd. E. V tunneb paar-kolm aastat OÜ Belenga juhatuse liiget J M, kuidas tuttavaks sai ja kontaktid leidis, ei mäleta. E. V teab, et OÜ Belenga on käibemaksukohustuslane, mida enne tehingute sõlmimist kontrollis, tegevuse kohta ei tea, kuid teab, et nende territooriumil olid laod ja tema teada on OÜ Belenga suur ja korralik ettevõte, tegeles transpordi, logistika, ehitusega. Arvel näidatud objektiks oli kaks tööstusmaa krunti Tänassilma külas Saku vallas, E. V maksis OÜ-le Belenga selle vahenduse eest vastavalt esitatud arvele. Teenuse hind määrati „kokkuleppel ostja poolt“. OÜ Belenga ülesanded – pakkus krunti Tänassilma külas ja osutas selle kinnistu kinnisvara vahendusteenust. E. V arvab, et OÜ Belenga pakkus paljudele seda krunti müüa, ja E. V leidis isiku, kes vahendas kinnistu edasi – Vello P. OÜ Belenga poolt viis kinnisvara vahendamist ja konsulteerimist läbi M üksi, kohapeal kinnistut vaatamas E. V käinud ei ole. E. V ei tea, kellele kinnistu kuulus, ega ka kinnistu ostjat, ei mäleta läbirääkimiste sisu ega seda, mis kinnistul täpselt asus. Kuna

  1. a oli „iga päev mitu pakkumist“, ei mäleta ta tehingute sisu konkreetselt, ei mäleta ka seda, mitu tehingut oli
  2. a ühes päevas. OÜ Belenga ei esitanud litsentsi, kuid E. V arvab, et litsents ei ole vajalik, kuna Eestis tegeles kinnisvaravahendusega sel ajal iga teine inimene. E. V ei tea N. K nimelist isikut. Vallo Pi 31.03.2009 ütluste kohaselt oli tegemist OÜ Tallinna Kinnisvara Arendus tavapärase tehinguga, mille raames V. P leidis objektile ostja. Kliendi tõi OÜ-le Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ Optifine. V. P suhtles E. Viga, kellel oli omakorda tuttav, kes tundis „Svedbergsi“ omanikke. V. P tunneb E. Vit juba 10 aastat, E. V on tema sõber. Kuna E. Vil oli tuttav, kes soovis Tänassilmas asuvat objekti müüa („Svedbergs“ lõpetas tegevuse), siis E. V pakkus V. Pile tööd leida objektile ostja ja esitas „Svedbergsi“ hinnapakkumise. V. P ei tea, kas „Erkki tundis rootslasi või mitte“. E. V viis V. Pi rootslastega kokku, V. Pi meelest oli tegemist C A F B, kelle nimi oli kirjas hinnapakkumisel. Ostja leidis V. P. City24-s oli kuulutus ja objekti juures olid plakatid. Kokkusaamise juures oli Erkki ja keegi vene mees, tumeda peaga, keskmise kehaehitusega vanuses 35-40 aastat, ei paks ega peenike. V. P, kes ei oska hästi vene keelt, rääkis Erkkiga, kes rääkis vene mehega. Vene mees ei esitanud mingit volitust, et võib objekti müüa, V. P seda ka ei küsinud. F. B suhtles V. P inglise keeles. Seda objekti ei oldud varem reklaamitud. „Vahendus1 Vaidlustatud maksuotsuses ja Tallinna Halduskohtu apelleeritud otsuses on maksumenetluses ütlusi andnud isikuna ebaõigesti märgitud „Vello“ P (OÜ Tallinna Kinnisvara Arendus juhatuse liige, kes on poeg Vallo Pile andnud volituse osaühingu esindamiseks, vt vastustaja seletus ebatäpsuse tekkimisest tl 142-143). 2

(16)3-10-597 tasu oli selle eest, et nemad tõid objekti“. Objekti maksumuseks oli algselt reklaamitud 85 000 000 krooni, müüdi 65 000 000 krooniga. Objekti müügiga tegeles ainult V. P. „Raha maksin siis, kui läks tehinguks. Osa raha on seniajani maksmata. Olen maksnud 25.01.
  1. a 40 000.- OÜ Optifine arvele. Raha nõudmisi ei ole esitatud. Lepinguid vormistatud ei ole. Vahendustasu sain ka Svedbergsilt, summa oli oluliselt suurem. Vahendustasu oli minu mäletamist mööda kuskil 400 000 krooni ja raha jagasime Optifine OÜ-ga pooleks. Kogu summa st 400 000 krooni sai OÜ Tallinna Kinnisvara Arendus enda pangakontole (Hansapanka) ning sellest umbes pool pidin maksma OÜ-le Optifine. Raha vahendustasu eest sain pärast notaritehingut, seega märtsis 2008.“ V. Pi 13.04.2009 ütluste kohaselt leppis ta E. Viga kokku konkreetse summa ja võttis endale sellega riski, kuid tõenäosus, et tehingut ei toimu, oli väga väike. Sel hetkel (novembris) ei olnud mingit konkreetset kohtumist klientidega (Svedbergsiga). Svedbergsi rootslasi nägi V. P esimest korda
  2. a lõpus, ta helistas rootslastele ja numbri sai E. Vi käest. 1Partner Kinnisvaraga on V. Pil koostööleping u 5 aastat, lepingu alusel makstakse protsenti, mis laekub OÜ Tallinna Kinnisvara Arendus arvele ja sõltub tehingu summast. V. P rendib kaubamärki, mistõttu peab pool tulu 1Partner Kinnisvarale maksma. „Kliendi jaoks olen kui 1Partner“. Kliente saab ta ka 1Partneri käest, kuid konkreetse tehingu puhul see nii ei olnud. Svedbergsi tehing oli kõige suurem, see oli aasta tehing, viimased pool aastat ei ole eriti tehinguid toimunud. On selliseid, kes annavad vihjeid, kuid neile V. P ei maksa suuri summasid, hetkel ei suuda V. P meenutada, „kellele ta veel vahendustasu eest tasus nii nagu Erkki Vile“. „Kui ma ei eksi, siis tuli 1Partnerilt 370 000 krooni.“ OÜ Belenga juhatuse liige J. M andis 05.12.2008 järgnevad ütlused: „Ma valmistan ette selle küsimuse, selgitan hiljem. Kinnisvara tehingutega tegeleb Na K. Ma ei mäleta täpselt, võibolla olid isegi Ukrainas tehingud.“ J. M ei ole kinnisvaratehingu kohta rohkem selgitusi ega teavet edastanud. Vastuseks maksuhalduri 12.05.2009 korraldusele anda kirjalikult teavet ja esitada dokumendid OÜ Belenga ja OÜ Optifine vahelise tehingu kohta saatis J. M 18.05.2009 teate, et kinnitab, et OÜ Belenga teostas kinnisvara teenuseid OÜ-le Optifine vastavalt esitatud arvetele, OÜ Optifine maksis osutatud teenuste eest OÜ Belenga arveldusarvele, samuti sai see teenus deklareeritud; lisaks 05.12.2008 antud selgitustele pole dokumentaalselt tõendatud informatsiooni küsimuse kohta võimalik anda, kuna OÜ Belenga töötaja O. K autost on 16.01.2009 koos isiklike asjadega varastatud OÜ Belenga raamatupidamisdokumendid ja inventar, antud asjas on algatatud kriminaalmenetlus nr
  3. N. K 11.02.2009 selgituste kohaselt tegeleb ta kinnisvara vahendusega
  4. a-st, kuid ei ole sellelaadseid tehinguid sõlminud. J. M annab objekti kohta informatsiooni, mis hindadega kus Harjumaal korterid müügis on. Kui keegi tahab korterit müüa, siis helistab ta N. Kle nimeliselt. N. K töötas OÜ-s Belenga
  5. a lõpuni. Ta kogus ainult informatsiooni, mille andis J. Mile edasi, kes täpsustab tehingu asjaolud müüjatega. Kinnisvara vahendamine ei kuulu N. K tööülesannete hulka, ta ei ole maakler. Ta on leidnud maad üksnes Jõelähtme vallas mere lähedal ning Harku vallas. Teistes riikides olevate kinnisvaraobjektide kohta ei ole infot kogunud. OÜ Optifine nime kuuleb N. K esimest korda ning selle juhatuse liige T. Vi ja volitatud isik E. Vi nimed ei ole temale tuttavad. N. K ei tundnud neid isikuid ära ka fotodelt; 3) Kontrolli käigus andsid asjaosalised isikud vastuolulisi ja ebausaldusväärseid selgitusi. Kui J. Mi selgituse kohaselt tegeleb OÜ-s Belenga kinnisvaratehingutega N. K ja tegemist võis olla tehinguga Ukrainas, siis N. K kinnitas, et tema ei ole kinnisvaravahendusega tegelenud, on ainult kogunud informatsiooni ja leidnud maad Jõelähtme vallas, E. Vi sõnul aga oli tegemist kinnisvaravahendusteenusega Saku vallas Tänassilma külas asuva kahe tööstusmaa krundi suhtes, mida 3
(16)3-10-597 pakkus J. M. V. P kirjeldas üksikasjalikult vene mehe välimust, kes väidetavalt oli E. Vile infot edastanud kinnisvaratehingu kohta, kuid (väidetav vene mees) J. M ei nimetanud E. Vi nime; 4) Tehingu toimumises Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ-ga tekitab kahtlust ka see, et V. Pi selgituse kohaselt sai Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ kätte raha 400 000 krooni, kuid E. V ei ole raha nõudnud. Selgituste andmise käigus esitas V. P OÜ Optifine poolt OÜ-le Tallinna Kinnisvara Arendus esitatud arve summas 236 000 krooni (sh käibemaks), kuid eeltoodud summast on OÜ Tallinna Kinnisvara Arendus tasunud 25.01.2008 üksnes 40 000 krooni; 5) AS-lt Kinnisvaraportaal saadud andmete kohaselt sisestati portaali www.city24.ee Piirimäe 14, Tänassilma küla, Saku vald asuva objekti müügikuulutus (ID401553, aegus 16.05.2008) V. Pi poolt 17.09.2007 ja tasuti 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ poolt. Niisiis toimus tehing OÜ Optifine ja OÜ Tallinna Kinnisvara Arendus vahel väidetavalt 28.11.2007, kuid samal ajal müüs V. P nimetatud objekti juba
  1. a septembrist alates. Seetõttu ei olnud OÜ-l Tallinna Kinnisvara Arendus vaja osta vahendusteenust OÜ-lt Optifine. 03.07.2009 korraldusega nõudis maksuhaldur AS-lt Svedbergs Estonia kirjalikku teavet Piirimäe 14 kinnistu müügi kohta (kes tegeles kinnistu müügiga, millal hakati kinnistut müüma). 07.08.2009 saabunud vastuses teavitati, et AS Svedbergs Estonia võttis pakkumised erinevatelt kinnisvarabüroodelt nagu Uus Maa, Arco Vara, 1Partner Kinnisvara jt, valikust osutus sobivaimaks 1Partner Kinnisvara, seda muuhulgas vahendusteenuse sobiliku hinna tõttu, kogu suhtluse ja ostjate otsimise ja leidmisega tegeles V. P. 18.08.2009 esitas AS Svedberg Estonia lisadokumente – 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ ja AS Svedbergs Estonia vaheline maaklerleping, mis on sõlmitud 12.09.2007 ja mille kohaselt OÜ 1Partner maakleriks on V. P. Sellest nähtub, et OÜ Optifine ei ole OÜ-le Tallinna Kinnisvara Arendus müünud arvel näidatud kinnisvara vahendusteenust; 6) OÜ Belenga on 24.04.2003 asutatud äriühing, mille tegevusalaks on äriregistri andmetel jäätmete ja jääkide hulgikaubandus, taara ja pakendite kokkuost, käibemaksukohustuslane alates 29.04.
  2. OÜ Belenga pangakonto analüüsist nähtub, et kogu OÜ Belenga pangakontole laekuv raha võetakse koheselt sularahas välja. Tavapäraselt puudub reaalselt tegutseval äriühingul vajadus tasuda oma äritegevuse kõik kulud sularahas. Sularaha kohene väljavõtmine peale laekumist ning kuludokumentide puudumine viitab tegeliku majandustegevuse puudumisele. Äriühingu väide toimunud vargusest ei ole piisav argument korraldus täitmata jätta. Reaalselt tegutsev äriühing omab ülevaadet toimunud tehingutest ning saab anda piisavat infot tehingu vahendamisest, konsulteerimisest ja kaasatud töötajatest, samuti taastada raamatupidamisdokumendid. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Belenga on jätnud korralduse tahtlikult täitmata; 7) See näitab, et OÜ Belenga ei ole OÜ-le Optifine arvetel näidatud teenust osutanud. OÜ Belenga arve OÜ Optifine sisendkäibemaksuarvestuses kajastamise tegelik eesmärk oli teadlikult maksuseadust rikkudes vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja arve alusel tasumine viitab raha väljaviimisele ettevõttest.
  3. OÜ Optifine kaebuses taotletakse PMTK 16.11.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/99-8 tühistamist. 1) Maksuhaldur on valesti aru saanud tehingute ajalisest järjestusest. Kaebaja selgitab, et OÜ Belenga pakkus talle Tänassilma külas asuvat kinnistut ja OÜ Optifine pakkus seda kinnistut omakorda Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-le ning alles seejärel pani Vallo P üles kuulutuse. Hiljem, kui kinnisasja müügi osas oli sisuline kokkulepe olemas, väljastas OÜ Belenga arve OÜle Optifine ja OÜ Optifine omakorda OÜ-le Tallinna Kinnisvara Arendus. Seega on väär maksuhalduri järeldus, et OÜ Optifine poolt kinnisasja vahendamine leidis aset ajaliselt pärast seda, 4
(16)3-10-597 kui Vallo P sisestas kuulutuse. Kinnisasja vahendamise teenuse eest ei saanud esitada arvet enne, kui ostja oli leitud ja tehingu tingimused, eelkõige hind, teada; 2) Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri väitega, et OÜ Optifine ei ole väidetava kinnisvara vahendusteenuse edastamise eest tasu sisse nõudnud. Kaebuse esitaja väitel on Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ arve täies ulatuses pangaülekandega tasunud; 3) Kaebuse esitaja ei nõustu ka maksuhalduri järeldusega, et asjaomased isikud on andnud vastuolulisi selgitusi. E. Vi, V. Pi ja N. K ütlused ühtivad. J. Mi seletust „Ma ei mäleta täpselt, võibolla olid isegi Ukrainas tehingud“ ei saa käsitleda vastuolulise teabe andmisena ning üksnes asjaolu, et üks asjaosaline isik ajas poolteist aastat tagasi toimunud tehingu segamini mõne teise tehinguga või ei suutnud täpseid asjaolusid meenutada, ei ole piisav selleks, et seada kahtluse alla kõikide teiste osapoolte ütlused ning teha järeldust, et kõik asjaosalised isikud andsid üldiseid, vastuolulisi ja mitteusaldusväärseid selgitusi; 4) Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri hinnanguga, et OÜ-l Belenga puudus majandustegevus. OÜ Belenga oli tehingu tegemise ajal registreeritud äriregistris, tal oli seaduslik esindaja ning ta oli käibemaksukohustuslasena registreeritud. Üksiku kinnisasja vahendamine on oma olemuselt teenus, mille osutamine ei nõua mingisuguseid erilisi vahendeid või tööjõudu, samas kui ükski tõend ei kinnita, et OÜ Belenga ei pakkunud OÜ-le Optifine Tänassilma külas asuvat kinnistut; 5) Kaebuse esitaja kahtleb, kas maksuhalduril üldse on ettekujutus, milliste täiendavate tõenditega oleks võimalik vaidlusalust tehingut tõendada, kuivõrd asjas on pooled andnud selgitusi ja kinnitanud tehingu toimumist, esitatud on arved, tehingud on deklareeritud käibedeklaratsioonil, tõendatud on arve tasumine ning vaidlus puudub „vahendatava tehingu omaniku muutuse osas“; 6) Ebaselge on tulumaksu määramise õiguslik alus. Maksuotsus on õigusvastane ka juhul, kui tehingut poleks reaalselt toimunud, kuna antud juhul on tõendatud, et 236 000 krooni, mille kaebaja maksis OÜ-le Belenga, laekus kaebajale OÜ-lt Tallinna Kinnisvara Arendus, mis tähendab, et tegemist ei ole kaebuse esitaja kasumiga, mille arvelt väljamakse tehti, ning kaebajal puudus seega igasugune võimalus toimunud tehingu kaudu vähendada oma tulumaksukohustust. Kaebuse esitaja deklareeris 36 000 krooni tasumisele kuuluvat käibemaksu ning 36 000 krooni sisendkäibemaksu ning järelikult käibemaksu arvelt ta rikastuda ei saanud. Kaebuse esitaja pangakontole laekus 236 000 krooni ning väljamakse suuruseks oli samuti 236 000 krooni, mis tähendab, et tal ei olnud võimalik vähendada ka tulumaksukohustust. 3. Tallinna Halduskohtu 05.10.2010 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Maksuhaldur on õigesti leidnud, et tehinguid, mida on kajastatud OÜ Belenga poolt OÜ-le Optifine 05.11.2007 esitatud arvel nr BE 11/07-077 ning OÜ Optifine poolt Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-le 28.11.2007 esitatud arvel nr 27311 ei ole reaalselt toimunud ning seetõttu ei olnud OÜ-l Optifine alust kajastada oma käibemaksuarvestuses 200 000 krooni suurust käivet Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ arve alusel ega vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu 36 000 krooni suuruse sisendkäibemaksu võrra OÜ Belenga arve alusel. Kuivõrd tõendamist ei ole leidnud OÜ-le Belenga tehtud väljamakse seotus kaebuse esitaja ettevõtlusega, on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et nimetatud väljamakse tegemine tuleb maksustada tulumaksuseaduse (

) § 51 alusel; 2) Kaebuses esitatud selgitus OÜ Belenga, OÜ Optifine ja Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ vaheliste tehingute ja nendega seotud toimingute toimumise ning ajalise järjestuse kohta ei ole 5

(16)3-10-597 usutav ning on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Vaidlust ei ole selles, et Tänassilma külas asuva Piirimäe 14 kinnistu omanik ning müüja oli Svedbergs Estonia AS. Kaebuse esitaja selgituse kohaselt pakkus talle seda kinnistut OÜ Belenga ning kaebuse esitaja pakkus seda omakorda Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-le. Svedbergs Estonia AS seletusest (tl 62) ei nähtu, et Piirimäe 14 kinnistu müügitehingu korraldamisega oleks mistahes moel tegelenud OÜ Optifine või mõni sellega seotud isik või OÜ Belenga või mõni sellega seotud isik või et kontakt V. Piga oleks tekkinud mingisuguste ühiste tuttavate kaudu. Viidatud seletusest selgub üheselt, et müüja pöördus Eesti suuremate kinnisvarabüroode poole ning V. Piga saadi kontakt läbi kinnisvarabüroo 1Partner Kinnisvara. Selline selgitus on vastuolus V. Pi seletusega, et kliendi (Svedbergs Estonia AS) tõi talle OÜ Optifine ja kontakti aluseks oli asjaolu, et E. Vil oli keegi tuttav, kes tundis Svedbergsi omanikke; 3) OÜ Optifine ja OÜ Tallinna Kinnisvara Arendus vahelise tehingu toimumise seab põhjendatud kahtluse alla ka see, et väidetavalt tehingut OÜ Optifine poolt korraldanud E. V ei osanud maksuhaldurile 14.05.2009 antud seletuses (tl 69) meenutada ühtegi konkreetset asjaolu ei selle ega ka varasemate tehingute kohta Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ-ga, ei mäletanud, kus ja kelle juuresolekul ta V. Pile Tänassilma külas asuvat objekti tutvustas, kas on V. Pile ka mõne muu kinnistu kohta infot vahendanud, ega olnud kursis ka sellega, kas Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ on OÜ Optifine esitatud arve tasunud. Seejuures oli eelnimetatud seletuse andmise ajaks väidetava tehingu tegemisest möödunud üksnes umbes poolteist aastat. Arvestades, et Piirimäe 14 kinnistu näol oli tegemist suure ja kalli kinnistuga, ei ole usutav, et selle vahendamisega seotud isik vahendamisega seotud asjaolusid ei mäleta. Samas V. P väitis end väidetavate kohtumiste ja seal viibinud isikutega seotud asjaolusid üsna täpselt mäletavat. Seetõttu on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et asjas selgitusi andnud isikute seletused on vastuolulised; 4) Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada kaebuse esitaja selgitust, et vahendusteenuse eest ei saanud esitada arvet enne, kui ostja oli leitud ja tehingu tingimused, eelkõige hind, teada. Piirimäe 14 kinnistu broneerimisleping sõlmiti alles 20.03.
  1. Igal juhul ei saanud väidetavalt asjassepuutuvatel isikutel olla mingisugust kindlust müügitehingu tegeliku toimumise, veel enam aga kinnistu eest makstava hinna osas, enne broneerimislepingu sõlmimist. Niisiis ei saanud vahendusteenuste eest arvete esitamise aeg tuleneda kuidagiviisi sellest, et ostja oli leitud ja tehingu tingimused teada. Tähele tuleb panna ka seda, et V. Pi selgituste kohaselt sai ta müügitehingu toimumisel Svedbergs Eesti AS-ilt vahendustasu umbes 400 000 krooni ning pidi selle OÜ-ga Optifine pooleks jagama. Vastavasisulise arve 200 000 kroonile on OÜ Optifine esitanud Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-le aga juba 28.11.2007, seega enam kui kolm kuud enne tegeliku müügitehingu toimumist. Liiatigi on 1Partner Kinnisvara OÜ ja Svedbergs Estonia AS veel 21.01.2008 sõlminud lepingu lisa (tl 63), milles lepiti kokku, et Svedbergs Estonia AS võib Piirimäe 14 kinnistu müümiseks kasutada ka teisi kinnisvaramaaklereid (agente). See asjaolu viitab üheselt sellele, et 21.01.2008 ei olnud Piirimäe 14 kinnistule veel ostjat leitud ning müügi tingimused ei saanud teada olla. Seetõttu tuleb kaebuses esitatud selgitust, et vahendusteenuste arved esitati alles pärast ostja leidmist, pidada põhjendamatuks ja ilmselgelt otsituks ning see asjaolu kinnitab maksuhalduri seisukohta, et tegelikult mingisugust vahendusteenust ei osutatud. Kinnisvaraportaal AS tõendi (tl 58) kohaselt sisestati kinnisvaraportaali city24 Piirimäe 14 kinnistu müügikuulutus 17.09.2007, maaklerilepingu (tl 63 pöördel-64) on 1Partner Kinnisvara OÜ ja Svedbergs Estonia AS sõlminud 12.09.2007, Piirimäe 14 kinnistu müügi eelkokkulepe (broneerimisleping) on sõlmitud 20.03.
  2. Ükski asjas kogutud tõend ei kinnita, et Piirimäe 14 kinnistu müügiprotsessis oleks toimunud mingisuguseid pöördelisi muutusi
  3. a novembris, mil esitati vaidlusalused arved. Seejuures on väljaspool kahtlust, et E. V ja V. P olid omavahel ammu tuttavad ning samas ei ole ükski OÜ-ga Belenga seotud isik konkreetselt nimetanud, millise kinnisvaraobjektiga väidetav vahendusteenus seondus. Eeltoodust jääb üheselt mulje, et väidetavate vahendustehingute puhul ei olnud mingit seost Piirimäe 14 kinnistuga; 6
(16)3-10-597 5) Vastuolulised on ka Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ poolt OÜ-le Optifine väidetava vahendusteenuse eest tasu kindlaksmääramise ja maksmisega seotud asjaolud. Ühelt poolt on V. P 31.03.2009 selgitanud, et Svedbergs Eesti AS-lt saadud vahendustasu jagas ta OÜ-ga Optifine pooleks, samas on ta 13.04.2009 selgitanud, et E. Viga oli kokku lepitud konkreetne summa ning ta (V. P) võttis endale riski seda summat kokku leppides, samas oli tõenäosus, et tehingut ei toimu, väga väike. Olukorras, kus veel enam kui kaks kuud pärast Optifine OÜ arve esitamist ning seega pärast V. Pi ja E. Vi vahelise vahendustasu kokkuleppe sõlmimist on 1Partner Kinnisvara OÜ, kelle nimel V. P Piirimäe 14 kinnistu müügiga tegeles, sõlminud kinnistu omanikuga (müüjaga) kokkuleppe, et müüja võib kasutada kinnistu müümisel ka teisi kinnisvaraagente, ei ole põhjust väita, et Optifine OÜ-ga väidetavat vahendustasu suurust kokku leppides oli müügitehingu tegelik toimumine teada või aimatav; 6) Põhjendatud on ka maksuhalduri järeldus, et majanduslikus mõttes ei ole toimunud ka tehingut OÜ Belenga ja OÜ Optifine vahel. Siinkohal ei oma kohtu hinnangul tähtsust mitte niivõrd see, kas või millise majandustegevusega OÜ Belenga muidu tegeles, vaid see, et puuduvad igasugused usaldusväärsed andmed selle kohta, et OÜ Belenga oleks kuidagi olnud Piirimäe 14 kinnistu müügitehingu vahendamisega seotud. Põhimõtteliselt õige on küll kaebuse esitaja väide, et mõlemad tehingupooled on maksumenetluses tehingu toimumist kinnitanud, ent nii kaebuse esitaja kui OÜ Belenga esindajate seletuste pinnalt tuleb selliseid kinnitusi pidada paljasõnalisteks ning asuda seisukohale, et need ei kinnita tehingute toimumist. Maksuhaldurile antud seletuses on E. V kinnitanud, et OÜ Belenga poolt tegeles kinnisvara vahendamisega J. M, kellega tutvumise asjaolusid või ka seda, kuidas jõuti vaidlusaluse vahendustehinguni, ei suutnud ta samas meenutada. J. M omakorda ei osanud maksuhaldurile esmakordselt seletuste andmisel (tl 48) vaidlusaluse tehinguga seotud asjaolusid üldse meenutada ning väitis, et kinnisvaratehingutega tegeles hoopis N. K, kes omakorda on aga maksuhaldurile väitnud, et tegeles küll info hankimisega, mitte aga tehingute vahendamisega (tl 51), seejuures ei teadnud N. K enda väitel ei E. Vit ega T. Vit. Samuti nimetas N. K enda seotust Jõelähtme vallas ja Harku vallas asuvate kinnistute kohta info kogumise/edastamisega, ent vaidlusalune suur ja hinnaline kinnistu asus Saku vallas. Seega ei osanud ükski OÜ-ga Belenga seotud isik vaidlusaluse tehingu asjaolude kohta midagi öelda ning samavõrd paljasõnalise kinnituse tehingu toimumise kohta andis ka kaebuse esitaja nimel väidetavas tehingus osalenud E.V; 7) Kohus möönab, et tehingu kohta, mille sisuks on tasu eest mingisuguse informatsiooni edastamine, ei pruugi asjaomased ettevõtted mingisuguseid dokumente vormistada ning täiesti lubatav ja mõeldav on nii teabe edasiandmine kui ka selle eest tasustamises kokku leppimine suuliselt. See aga ei tähenda, et kahtluse korral vabaneks maksukohustuslane tehingu tegeliku majandusliku sisu tõendamise kohustusest. Eelkõige saanuksid vaidlusaluste tehingute toimumist tõendada tehinguid teinud isikute ja/või nende esindajate kokkulangevad ning muude tuvastatud asjaolude kõrval usutavad selgitused tehingute asjaolude kohta. Kaebuse esitaja taotles küll E. Vi, J. Mi ja V. Pi täiendavat ülekuulamist, täpsustamata aga, milliseid konkreetseid väiteid sooviks ta nende ütlustega tõendada. Kaebuses on leitud, et vastuolusid maksumenetluses selgitusi andnud isikute ütlustes ei esine, ent konkreetselt ühelegi vastuolule, millele maksuotsuses viidatud on, ei ole kaebuse esitaja mingisugust mõistlikku seletust andnud. Kohtu hinnangul kinnitab maksuhalduri seisukohta, et OÜ Belenga ja OÜ Optifine arvetel kajastatud tehinguid tegelikult ei toimunud, eelkõige just asjassepuutuvate isikute poolt antud seletuste vastuolulisus ja see, et isikud, kes eelduslikult peaksid tehingute asjaolusid mäletama, väidavad, et nad neid ei mäleta; 8) Nõustuda ei saa seisukohaga, et OÜ-l Optifine puudus põhjus maksuarvestuses fiktiivseid arveid kajastada. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Belenga pangakontodelt võetakse sinna laekuv raha koheselt sularahas välja. Kohus nõustub põhimõtteliselt kaebuse esitaja seisukohaga, et 7
(16)3-10-597 see asjaolu eraldivõetuna ei kinnita seda, et OÜ-l Belenga üldse reaalselt majandustegevust ei olnud, ent samas tuleb asuda seisukohale, et selline tegevus viitab väga otseselt võimalusele, et ettevõte tegevuse sisuks on fiktiivsete arvete väljastamine ning nende alusel tasutud raha tagastatakse arve saajale või temaga seotud isikutele. Sellisel tegevusel on üldjuhul kaks peamist eesmärki – esiteks vähendada arve saaja käibemaksukohustust, suurendades fiktiivse arve alusel sisendkäibemaksu osa, ning teiseks viia arve saanud ettevõttest raha maksuvabalt välja. Sageli osalevad sellises maksupettuse skeemis mitu ettevõtjat ning üksteise järel tehakse mitu tehingut, et varjata seda, kes pettusest tegelikult kasu saab. Käesoleval juhul tuleb põhimõtteliselt nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et vaidlusaluste arvete tõttu ei vähenenud kaebuse esitaja käibemaksukohustus. Küll aga tegi kaebuse esitaja OÜ Belenga arveldusarvele ettevõtlusega mitteseotud väljamakse. Kuivõrd OÜ Belenga arvel kajastatud tehingut ilmselgelt ei toimunud ning ei ole ka tuvastatud, et OÜ Belenga oleks kaebuse esitajale osutanud mingisuguseid muid teenuseid või et OÜ Belenga arvel näidatud teenuse oleks osutanud mõni teine isik ehk et kaebuse esitaja oleks arvel näidatud teenuse tegelikult saanud, on maksuhaldur õigesti leidnud, et OÜ-le Belenga tehtud väljamakse näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega. On tõenäoline, et OÜ-le Belenga makstud raha jõudis hiljem tagasi kaebuse esitajaga seotud isikuteni ja maksupettuses osales lisaks kaebuse esitajale ka Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ, kellele samal otstarbel esitas fiktiivse arve kaebuse esitaja. Maksumenetluses ei pea maksuhaldur tõendama, et kaebuse esitaja on osalenud maksupettuses, vaid piisab, kui ta põhjendab oma sellekohaseid kahtlusi ning kahtlust, et maksuarvestuse aluseks olevatel raamatupidamisdokumentidel kajastatud tehinguid tegelikkuses toimunud ei ole. Sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel tõendada tehingute tegelik toimumine ja maksuhalduri kahtlused hajutada. Kui maksukohustuslane seda teha ei suuda, on maksuhalduril õigus lähtuda sellest, et tehingut toimunud pole, ning kohaldada maksukohustuslase suhtes vastavaid maksuõiguslikke järelmeid. Antud juhul ei ole kaebuse esitaja suutnud tehingute toimumist tõendada ning maksuhaldur on õiguspäraselt leidnud, et kaebuse esitaja on vääralt kajastanud käibemaksuarvestuses 200 000 krooni suuruse käibe Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ arve alusel ning on OÜ Belenga arvelduskontole teinud väljamakse, mida ei saa pidada ettevõtlusega seotuks ning mis kuulub seetõttu maksustamisele tulumaksuga. Kaebuse esitaja arutlus, et tegemist ei olnud kasumiga, ei ole siinkohal asjassepuutuv, kuivõrd ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed kuuluvad tulumaksuga maksustamisele sõltumata sellest, kas need on tehtud ettevõtte kasumi arvelt või mitte; 9) Tehingute mittetoimumist kinnitab ka nende majanduslik mõttetus kaebuse esitaja jaoks. Nimelt on kaebuse esitaja väidetavalt OÜ-lt Belenga ostetud teenuse Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ-le edasi müünud täpselt sama hinnaga, millega ta selle ostis. Ettevõtjal ei ole iseenesest keelatud teha majanduslikult ebamõistlikke tehinguid, ent olukorras, kus ka muud asjaolud viitavad üheselt sellele, et tehingut tegelikult ei toimunud, peaks ettevõtjal olema hea selgitus sarnase tehingu vajalikkuse kohta. Antud juhul on olukord seda kummalisem, et väidetavad tehingud seisnesid sisuliselt omavahel heades ja usalduslikes suhetes olevate isikute vahel teabe edastamises. Olukorras, kus OÜ Optifine teabe ostmisest ja edasimüümisest mingisugust kasu ei saanud, tekib õigustatult küsimus sellise tehingu vajalikkuses. Kui eesmärk oli pelgalt anda heale tuttavale V. Pile tööd, oleks samavõrd võinud seda teavet edastada ka inimeste tasandil või viia omavahel kokku OÜ Belenga ja Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ. Ettevõtja jaoks majanduslikult mõttetu tehingu vormistamine õigustab kahtlust, et tehingu vorm ei vasta selle majanduslikule sisule; 10) Mis puudutab kaebuse esitaja poolt vaidemenetluses esitatud tõendeid, et Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ on OÜ-le Optifine viimase arvel näidatud 236 000 krooni tasunud, siis esiteks ei lükka see fakt ümber seda, et kaebuse esitaja tasus OÜ-le Belenga 236 000 krooni, ilma et see väljamakse kaebuse esitaja ettevõtlusega kuidagi seotud oleks. Teiseks tuleb tähele panna, et enamalt jaolt (va 40 000 krooni) on summa tasutud pärast OÜ Optifine kontrolli alustamist. Nii kaebuse esitaja nimel tegutsenud E. V kui ka V. P on kinnitanud, et tunnevad teineteist 10 aastat 8
(16)3-10-597 ning on sõbrad. Nendevahelisi usalduslikke suhteid kinnitab ka asjaolu, et OÜ Optifine väidetavalt ei nõudnud Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ-lt arve tasumist. Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ poolt arve tasumine pärast OÜ Optifine kontrolli alustamist viitab pigem sellele, et ka Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ osales maksupettuses ning OÜ Optifine maksumenetluse ajal tehtud ülekannetega soovitakse OÜ Belenga kaudu OÜ-st Optifine välja võetud raha OÜ-sse Optifine tagasi viia ning sellega maksupettuse tagajärgi likvideerida. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. OÜ Optifine apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Apellant leiab, et kohus on valesti kohaldanud materiaalõigusnorme, vääralt hinnanud tõendeid ning jätnud mitmed tõendid otsuse tegemisel arvesse võtmata, samuti jätnud mitmed apellandi väited sisuliselt kontrollimata ja tähelepanuta. Apellandi väited: 1) Kohus on arvestanud tõendeid üksnes valikuliselt ega ole piisava põhjalikkusega analüüsinud olemasolevaid tõendeid, mida ilmestab kõige paremini kohtu viide väidetavale vastuolule tehingus osalenud apellandi esindaja ja kolmandate isikute suulistes selgitustes, samas ei ole kohus selgesõnaliselt välja toonud, milles vastuolu ilmneb. Lisaks eelnevale on kohus jätnud sisuliselt analüüsimata apellandi väite, et isegi kui asuda seisukohale, et tehingud olid näilised, puudub alus apellandi maksustamiseks, kuna apellant ei ole ei käibemaksuseaduse ega ka tulumaksuseaduse väidetavast kuritarvitamisest saanud kasu; 2) Käesolevas asjas on oluline, et kõigi kolme äriühingu juhatuse liikmed kinnitavad tehinguga seonduvat. Teenuse eest on tasutud pangaülekandega ja maksuhaldur ei ole vaidlustanud ka seda, et nii teenuse ostja Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ kui ka teenuse algne müüja OÜ Belenga on seda nõuetekohaselt deklareerinud. Apellant möönab, et kõik tehingu osapooled ei mäletanud küll kõiki selle üksikasju väga täpselt, kuid siinkohal tuleb arvestada asjaoluga, et selgitusi küsiti poolteist aastat tagasi toimunud tehingute kohta. Aktiivselt majandustegevusega tegelevad isikud ei saagi mäletada kõigi niivõrd vanade tehingute üksikasju; 3) Apellant ei nõustu kohtuga, et apellandi selgitus tehingute toimumise ja ajalise järjestuse kohta ei ole usutav ning on vastuolus tõenditega. Kohtu viidatud vastuolu on otsitud, tingitud tõendite meelevaldsest tõlgendusest ja soovimatusest mõista tegelikult toimunut. Tehingute ajaline järjestus vastab igati tavapärasele kinnisvaratehingute vahendamise loogikale: Optifine OÜ sai vahendatava kinnistu kohta informatsiooni OÜ-lt Belenga ning edastas selle Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ-le; Svedbergs Estonia AS pöördus parima pakkumise saamiseks kõigi suuremate kinnisvarabüroode poole; omades kinnistu kohta vajalikku eelinformatsiooni, tegi 1Partner Kinnisvara kinnistu vahendamiseks parima pakkumise; 12.09.2007 sõlmis Svedbergs Estonia AS ja 1Partner Kinnisvara maaklerlepingu; 17.09.2007 sisestas 1Partner Kinnisvara kinnistu müügikuulutuse kinnisvaraportaalidesse (city24); novembris teatas Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ Optifine OÜ-le, et on leidnud kinnistule ostja, misjärel esitas Belenga OÜ arve Optifine OÜ-le ja Optifine OÜ omakorda arve Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ-le; broneerimisleping kinnistu võõrandamiseks sõlmiti väidetavalt märtsis
  2. 4) Kohus on tuginedes Svedbergs Estonia AS selgitusele asunud põhjendamatult seisukohale, et kinnistu vahendamisega ei olnud seotud OÜ Belenga ega OÜ Optifine. Apellant sai info võimaliku vahendatava kinnisvaraprojekti kohta OÜ Belenga juhatuse liikmelt J. Milt ja edastas info Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ-le. Asjaolu, et Svedbergs Estonia AS võttis pakkumised erinevatelt kinnisvarabüroodelt, on tavapärane ja mõistetav. Samas tuleb tähele panna, et soodsaima pakkumise tegi just 1Partner Kinnisvara, seda tänu asjaolule, et Tallinna Kinnisvara Arenduse 9
(16)3-10-597 OÜ-l oli olemas eelinfo, mis oli saadud OÜ-lt Belenga ja millele tuginedes oli võimalik soodsaim pakkumine teha. Apellandil puudub info, kuidas tundis J. M Svedbergs Estonia AS juhatuse liikmeid ja kas viimased olid teadlikud, et OÜ Belenga Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ-le kinnistu kohta infot edastas, kuid apellant on veendunud selles, et tänu eelinfole oli 1Partner Kinnisvaral võimalik teha soodsaim pakkumine. Seetõttu kohtu viidatud vastuolu V. Pi ja Svedbergs Estonia AS ütlustes puudub. Kuigi Svedbergs Estonia AS võttis pakkumised erinevatelt kinnisvarabüroodelt ja seeläbi sai ka kontakti V. Piga, tõi reaalselt kliendi Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ-le just apellandi vahendusel OÜ Belenga; 5) Et kohus on oma otsust põhjendanud otsitud ja sisutute väidetega, näitab see, et kohtu hinnangul seab apellandi ja Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ vahelise tehingu tegeliku toimumise kahtluse alla ka see, et E. V ei osanud maksuhaldurile 14.05.2009 antud seletuses meenutada ühtegi konkreetset asjaolu ei selle tehingu ega ka varasemate tehingute kohta, samas kui V. P väitis end väidetavate kohtumiste ja seal viibinud isikutega seotud asjaolusid üsna täpselt mäletavat. Seega asub kohus seisukohale, et E. Vi poolt tehingu üksikasjade mittemäletamine on kahtlane, samas on kahtlane ka see, et V. P mäletab kohtumiste ja seal viibinud isikutega seotud asjaolusid üsna täpselt. Jääb arusaamatuks, kuidas eelnev tõendab tehingu mittetoimumist ja kas tehingu toimumist oleks tõendanud see, kui E. V oleks mäletanud kohtumiste üksikasju või hoopis see, kui V. P ei oleks neid mäletanud. On ilmselge, et OÜ Optifine esindaja E. V, kes end tehinguga sisuliselt ei sidunud, kuna ei soovinud sellest kasu saada ja üksnes n-ö vahendas kontakte, ei pööranud üksikasjadele tähelepanu ja seepärast poolteist aastat hiljem enam toimunut nii üksikasjalikult ei mäleta, samas V. P, kelle jaoks oli tegemist olulise tehinguga, põhitegevusega ja kes sai endale vajalikku infot, mäletab toimunut üksikasjalikumalt. Arvestada tuleb ka seda, et isikute võimed aastatetaguseid sündmusi meenutada erinevad; 6) Apellant ei nõustu ka kohtu seisukohaga, nagu ei saaks tõsiseltvõetavaks pidada kaebuse esitaja selgitust, et vahendusteenuse eest ei saanud esitada arvet enne, kui ostja oli leitud ja tehingu tingimused, eelkõige hind teada. Kohus viitab Piirimäe 14 broneerimislepingu sõlmimisele 20.03.2008. Apellandil puudus täpne info, millises järgus on Tallinna Kinnisvara Arenduse OÜ poolt Piirimäe 14 vahendusteenuse osutamine. Kinnisvaravahenduse puhul on tavapärane, et vahendusteenuse arved esitatakse pärast kinnistule ostja leidmist, mistõttu võib teatud tingimustel info esmase vahenduse ja arve esitamise vahele jääda pikk periood. Apellant sai info, et kinnistule on ostja leitud ja võib teenuse eest arve esitada, Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ-lt ja tal puudus ülevaade, millal õnnestus Piirimäe 14 broneerimisleping või müügileping lõplikult sõlmida. Seega sai apellant selgitusi andes tugineda infole, et arve esitamise hetkeks oli kinnistu ostja sisuliselt teada. Kui Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ andiski apellandile väära infot, justkui oleks novembris 2007 olnud kinnistule ostja leitud, ei saa sellest järeldada, et teenust tegelikult ei osutatud. Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ võttis endale lihtsalt täiendava riski; 7) Kohtu viidatud vastuolu E. Vi, J. Mi ja N. K ütlustes ei esine. Apellant kinnitab, et sai info Piirimäe 14 kinnistu kohta J. Milt. Et J. M maksuhaldurile selgitusi andes ütles: „Ma ei mäleta täpselt, võib-olla olid isegi Ukrainas tehingud“ ja et OÜ-s Belenga tegeleb kinnisvaratehingutega N. K, ei tähenda vastuolu. N. K on ka ise ütluseid andes kinnitanud, et otsis kinnisvarainfot, ehk siis tegeles kinnisvaratehingutega. On arusaadav, et J. M, kes tegeles muuhulgas kinnisvaraga ka välisriikides, nt Ukrainas, ei pruugi mäletada maksuhalduri juures ütluseid andes kõiki äriühingu kinnisvaratehinguid, sh poolteist aastat tagasi toimunud tehingu üksikasju, kui tal ei ole õnnestunud eelnevalt tutvuda vajalike dokumentide vm-ga, et toimunut meenutada; 8) Apellant kordab väidet, et isegi kui ta poleks teenust saanud ja osutanud, puudub alus tema maksustamiseks. Viidates Riigikohtu lahendile haldusasjas 3-3-1-22-07 (p 12), leiab apellant, et temal sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine ja samas tema maksustatava käibe vähenda10
(16)3-10-597 mine on eesmärgipäratu. Käesoleval juhul ei ole toimunud käibemaksuseaduse kuritarvitust ja riik ei ole kannatanud kahju. Apellant deklareeris nii sisendkäibemaksuna kui ka tasumisele kuuluva käibemaksuna sama summa 36 000 krooni, seega on tulem 0 krooni ja riigil ei jäänud saamata tulu käibemaksu näol. Vastustaja pole seadnud kahtluse alla seda, et OÜ Belenga ja Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ on tehingult tasumisele kuuluvat käibemaksu ja mahaarvatavat sisendkäibemaksu korrektselt kajastanud; 9) Kohus ei pööranud tähelepanu apellandi väitele, et tulumaksu määramise õiguslik alus on ebaselge. Maksuotsuses on maksusumma määramise alusena märgitud üheaegselt

§-e 49-52, kohus viitab aga otsuses maksu määramise alusena üldiselt §-le

  1. Jääb ebaselgeks, milline on siiski konkreetne tulumaksu määramise alus. Maksusummat ei saa määrata üldise viitega §-dele 49-
  2. Maksu määramisel peab maksuhaldur tuginema konkreetsele maksustamisalusele; 10) Kohus ei pööranud piisavalt tähelepanu ka väitele, et tulumaksu määramiseks pole alust seetõttu, et apellant ei saanud teha ettevõtlusega mitteseotud väljamakset. Nii maksuhaldur kui ka kohus on jõudnud järeldusele, et teenuseid reaalselt ei osutatud, mis tähendab, et apellant ei ostnud teenust OÜ-lt Belenga ega võõrandanud seda teenust sama hinna eest edasi Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ-le. Seega ei olnud tegemist apellandi ettevõtlusega. Kui nõustuda maksuhalduri ja kohtuga, ei saanud apellant teha ettevõtlusega mitteseotud väljamakset, kuna summa, mille apellant Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ-lt sai, ei olnud kuidagi seotud apellandi ettevõtlusega ning kui apellant maksis sama summa OÜ-le Belenga, ei saanud see samuti olla ettevõtlusega mitteseotud väljamakse tulumaksuseaduse tähenduses. Apellant ei viinud oma majandustegevusest varjatult vara välja, kuna nii vastustaja kui ka kohtu seisukoha kohaselt see vara ei olegi kunagi apellandi majandustegevuses olnud. Kui nõustuda vastustaja ja kohtuga, et apellant ei ostnud teenust ja ei müünud seda edasi ja esitatud arved olid fiktiivsed, tuleb toimunut vaadelda lähtuvalt selle majanduslikust sisust, mitte aga vormist. Selle tulemusena tuleb apellandi poolt tehtut käsitleda üksnes makse vahendusena, mitte aga enda nimel ja arvel tehtud maksena. Apellant ise teenust ei ostnud ja teenust ei osutanud, vaid vahendas üksnes Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ ja OÜ Belenga vahelist raha maksmist. Raamatupidamislikult ei oleks apellant sellises olukorras tohtinud vahendatavat makset enda raamatupidamises kajastada ja raamatupidamises oleks tohtinud kajastada üksnes vahendustasu, käesoleval juhul aga vahendustasu lisatud ei ole ja Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ poolt OÜ-le Belenga makstud raha on liikunud täpselt samas summas. Tegemist on raamatupidamisliku eksimusega, mis on kohtumenetluse käigus võimalik kõrvaldada. Kohus ei ole millegagi tõendanud oma kahtlusi, et OÜ-le Belenga makstud raha jõudis hiljem tagasi kaebuse esitajaga seotud isikuteni ning maksupettuses osales lisaks kaebuse esitajale ka Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ, kellele samal otstarbel esitas fiktiivse arve kaebuse esitaja. Kohtu seisukoht, et apellant osales maksupettuses, on ka arusaamatu. Kui nõustuda kohtu ja maksuhalduriga, et apellant ei ostnud vahendusteenust ja ei võõrandanud seda ka edasi, saaks teha järelduse, et maksupettuse organiseeris OÜ Belenga või Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ. On ilmne, et apellant ei saanud võimalikust maksupettusest mingit kasu. Käibemaksuseadust ja tulumaksuseadust võis kuritarvitada Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ, kes väidetavalt fiktiivse arvega võis suurendada tagastamisele kuuluvat käibemaksu ja teha ettevõtlusega mitteseotud väljamakse, või OÜ Belenga, kes osutatud teenuse eest saadud raha tulumaksu tasumata oma pangakontolt välja võttis. Seega tulnuks käesolevas asjas tuvastada, kes on maksuseadusi kuritarvitades saanud kasu. Ka kohus on viidanud, et maksupettuse võimalikuks toimepanijaks võis olla Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ, sel juhul pidanuks ta aga tulenevalt Riigikohtu seisukohast haldusasjas 3-3-1-63-06 (p 12) tehinguteahelast kõrvaldama apellandi, kes üksnes raha vahendajana ei saanud tehingust kasu ega tekitanud riigile mingil viisil kahju. 11

(16)3-10-597 5. PMTK palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Apellandi väites, et ta sai info võimaliku vahendatava kinnisvaraprojekti kohta OÜ Belenga juhatuse liikmelt J. Milt ja edastas selle omakorda Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ-le, kellel oli tänu sellele eelinfole võimalik teha soodsaim pakkumine, on mitmed vastuolud. J. M ei suutnud tehinguga seotud asjaolusid meenutada. Teiseks eeldab apellandi väidetu, et J. M pidi teadma teiste potentsiaalsete kinnistuostjate hinnapakkumisi, mida on aga võimatu tõendada olukorras, kus nii ülalviidatud OÜ Belenga juhatuse liikme kui ka kinnistu müüja suulised selgitused vahendusteenuse osutamisele pigem vastupidist kinnitavad; 2) Apellandi väite, et arve esitamise hetkeks oli kinnistu ostja sisuliselt teada, lükkab ümber fakt, et veel pärast 28.11.2007 arve esitamist tegeles müüja aktiivselt ostja leidmisega. Ei ole mõistlik äririsk, et isik tasub suurusjärgus 400 000 krooni (200 000 apellandile) teabe eest olukorras, kus ei ole kindel, kas see info talle üldse midagi annab; 3) Eluliselt usutav ei ole apellandi väide, et E. V ja J. M tehinguga seotud asjaolusid pooleteise aasta möödumise tõttu erinevalt V. Pist mäletama ei peagi. Juba apellandi väide, et V. P sai info J. Milt, seab kahtluse alla tehingute toimumise, kuna ei ole reaalne, et üks väidetavalt infot edastanu edastamisega seonduvat üksikasjalikult mäletab, kuid teine ei suuda toimunu kohta midagi meenutada. Tabav on halduskohtu märkus, et suure ja kalli kinnistu vahendamisega seotud isik vahendamise asjaolusid ei mäleta; 4) Maksukohustuslane peab olema võimeline esitama tõendeid tehingute reaalse toimumise kohta, tõenditeks ei saa olla üksnes arve olemasolu või fakt, et teine pool on tehingud deklareerinud. Maksuhaldur on kohustatud uurimisprintsiibist ning legaliteedi põhimõttest tulenevalt välja selgitama kõik maksustamise seisukohast tähendust omavad asjaolud ega pea lähtuma üksnes maksukohustuslase poolt esitatud tõenditest; 5) Seoses apellandi väitega täiendava käibemaksu määramise eesmärgipäratusest märgib vastustaja, et antud juhul ei ole tegemist sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramisega, mille puhul tuleb tuvastada kuritarvitus, vaid olukorraga, kus sisendkäibemaksu mahaarvamine ei ole tehingu mittetoimumisest tulenevalt üldse võimalik, sest käivet pole tekkinud; 6) Vastustaja ei nõustu apellandi käsitlusega tulumaksu osas.

§ 51

lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, milleks on muuhulgas väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument (kuludokument). Kuludokument on raamatupidamisseadusele ja

-le vastavalt nõuetekohane, kui kajastab tehingu tegelikku sisu. Kuna maksuhaldur tuvastas, et arvetel kajastatud tehinguid ei toimunud, siis ei ole tegemist nõuetekohase kuludokumendiga, väljamakse tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotuks ning maksustada tulumaksuga (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-34-07, p 15, 3-3-1-48-04, p 14). Eelnevat ei muuda ka apellandi väide makse vahendust puudutava raamatupidamisliku eksimuse kohta, kuna ei saa tähelepanuta jätta fakte, et arvetel näidatud vahendusteenuse osutamine tegelikkuses aset ei leidnud ning apellant oma ettevõtlusest viidatud väljamakse tegi; 7) Apellant jätab maksupettust puudutavates märkustes tähelepanuta kohtu selgituse, et maksuhaldur ei pidanud tõendama kaebuse esitaja osalemist maksupettuses. Kui tehingut ei ole toimunud, siis on väljamakse näol tegemist ettevõtlusega mitteseotud kulutusega, mis maksustatakse tulumaksuga – teadaolevalt annab ettevõtlusega mitteseotud väljamakse maksukohustuslasele võimaluse viia ettevõttest raha maksuvabalt välja. Seega ei saa ettevõtlusega mitteseotud kulutust käsitleda muul moel kui ebaseadusliku maksueelisena. 12

(16)3-10-597 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Eestis tekkinud maksustatava käibe (KMS § 1 lg 1 p 1, § 4 lg 1 p 1) puhul on KMS § 29 lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Viitega Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-22-07 (p 12), väidab apellant, et isegi kui tema tehinguid OÜ-ga Belenga ja Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ-ga poleks toimunud, puudub alus tema maksustamiseks, sest riik ei ole kandnud kahju, kuna apellant deklareeris nii sisendkäibemaksuna kui ka tasumisele kuuluva käibemaksuna sama summa 36 000 krooni ja kahtluse alla pole seatud, et OÜ Belenga ja Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ on tehingult tasumisele kuuluvat käibemaksu ja mahaarvatavat sisendkäibemaksu korrektselt kajastanud. Riigikohtu halduskolleegium on 30.05.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-22-07 (p 12) tõepoolest märkinud, et kuivõrd käibemaksuga maksustamise korral jääb kahe ettevõtja vaheline tehing ikkagi kokkuvõttes maksuvabaks, siis oleks käibemaksu täiendav määramine lõppkokkuvõttes eesmärgipäratu ka juhul, kui tehingud, mille alusel käibemaks määrati, oleksid olnud näilikud. Erinevalt viidatud Riigikohtu lahendis käsitletust ei ole käesolevas asjas vaidlustatud maksuotsusega täiendavat käibemaksu määramist toimunudki. Maksustatava käibe ja sisendkäibemaksu, mis on deklareeritud näiliku tehingu alusel, vähendamine ilma käibemaksu juurdemääramiseta maksukohustuslase õigusi ei riku. Ringkonnakohus on 05.04.2011 otsuses haldusasjas nr 3-102629 (p 11, 14 ja 15) asunud kokkuvõtlikult järgmistele seisukohtadele. Käibemaksu objektiks on üldjuhul kauba või teenuse käive (vt KMS § 4 lg 1 p 1), mitte pooltevaheline tehing iseenesest. Tegelikkuses majanduslikku sisu mitteomavale tehingule ei saa majandusliku soorituse kuvandit tekitada ka pelgalt asjaolu, et tehingu teine pool on (alusetult) riigile käibemaksu üle kandnud või tasaarvestanud selle teiste nõuetega (MKS § 105). Maksustamise aluseks on käibe tegelik toimumine, mitte näiliku tehingu alusel käibemaksu riigile ülekandmine. Kuna MKS § 83 lg 4 esimese lause tähenduses näilikku tehingut (s.o tehingul, mida pole üldse toimunud, vaid soovitud on üksnes jätta muljet tehingu olemasolust – TsÜS § 89 lg 1) selle sätte alusel maksustamisel ühelgi juhul arvesse ei võeta, ei tulene sellest ka maksustamise aspektist mingeid õigusi või kohustusi kummalegi näiliku tehingu poolele.
  2. MKS § 95 lg 2 esimese lause ja § 46 lg 3 p 5 kohaselt peab maksuotsuses näitama ära maksu määramise õigusliku aluse. Nõude täitmine eeldab viidet maksukohustuse tekkimise aluseks olevale maksuseaduse sättele. Tuleb tõdeda, et tulumaksu määramise osas on maksuotsus motiveeritud puudulikult, sest viidatud on samaaegselt kahele erinevale õiguslikule alusele -

§ 51lg 2 p-dele 3 ja 5.

Üksnes eeltoodud asjaolu ei ole maksuotsuse tühistamise aluseks, kui maksuotsuse faktilistest põhjendustest ilmneb, milline õiguslik alus on maksu määramisel kohaldatav. 8.

§ 51

lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, milleks sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, ja p 5 kohaselt kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. 13

(16)3-10-597 Riigikohus on selgitanud, et

§ 51

lg 1 ja lg 2 p 3 eesmärgiks on välistada põhjendamatute kulutuste tegemise kaudu äriühingust raha väljaviimine, seetõttu maksustatakse tulumaksuga kõik sellised väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Ettevõtlustulust võib maha arvata ainult dokumentaalselt tõendatud kulusid.

§ 51

lg 2 p-s 3 sätestatud väljamakse puhul ei ole vaja tuvastada väljamakse seotust maksumaksja ettevõtlusega, sest sellised väljamaksed kuuluvad nii või teisiti maksustamisele (vt otsus nr 3-3-1-67-08, p 16). Kuludokumendile esitatavaid nõudeid on Riigikohus selgitanud järgmiselt. Tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksega on tegemist näiteks siis, kui tasutakse sularaha tundmatule füüsilisele isikule või kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest ja kellele maksti (vt otsus nr 3-3-1-50-03, p 11). Maksuotsuses on tulumaksunõude faktilise alusena märgitud asjaolu, et väljamaksed on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine ei ole leidnud kinnitust ja kuludokumentideks olevad arved on fabritseeritud. Selle seisukoha õigsuse korral on väljamakse maksustatav

§ 51

lg 2 p 3 alusel, sest sel juhul ei tõenda arve majandustehingu toimumist poolte vahel ning ei võimalda välja selgitada, mille eest arvel näidatud summa maksti. 9. Ei oma tähtsust, et

§ 51

lg 2 p-le 3 vastava väljamakse OÜ-le Belenga tegi apellant samas summas, mis ta sai Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ-lt. Väljamakse maksustamiseks

§ 51

lg 2 p 3 alusel ei ole vaja tuvastada, milliste sissetulekute arvel maksumaksja selle väljamakse on teinud. Juba olukorras, kus ostjal oli teave asjaolude kohta, mis viitasid ostja teadlikkusele, et arvel müüjana näidatud isik ei ole tegelik müüja, kuuluvad

§ 51lg 1 ja lg 2 p 3 kohaldamisele (vt 28.09.2006 otsus nr 3-3-1-47-06, p 9-11).

Kui maksupettuse eesmärgil konstrueeritud tehinguteahelas osalenud isiku eesmärki kuritarvitusest kasu saada võib pidada usutavaks, ei ole maksu määramiseks tingimata nõutav tuvastada, et just tema sai tegelikult maksuseaduse kuritarvitamisest kasu. Samas ei ole apellandi pidamine pelgalt maksevahendajaks kooskõlas halduskohtu otsuses tuvastatud asjaoluga, et enamalt jaolt (va 40 000 krooni) on summa 236 000 krooni Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ poolt tasutud pärast OÜ Optifine kontrolli alustamist. Seega ei ole põhjust arvata, et apellandilt OÜ-le Belenga tehtud pangaülekanne ja OÜ Belenga pangaarvelt raha väljavõtmine teenis üksnes Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ, mitte aga apellandi poolt tulumaksust kõrvale hoides väljamaksete tegemise eesmärki. Asjakohatu on apellandi viide Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-63-06, milles leiti, et taastada tuleb olukord, kus kuritarvitust ei olnud. Maksuotsuses leiti, et tegelikkuses ei ole tulumaksuarvestuses kasutatud arvetel näidatud teenust saadud. Selle seisukoha õigsuse korral ei ole käesolevas asjas võimalik kuritarvituse mõttelise kõrvaldamise läbi tuvastada olukorda, kus kaebuse esitaja tehtud väljamakset saaks seostada tema ettevõtlusega. 10. Seega sõltub käesoleva asja lahendamise tulemus sellest, kas õige on maksuotsuses ja kohtuotsuses toodud seisukoht, et tegelikkuses ei ole käibe- ja tulumaksuarvestuses kasutatud arvetel nähtuvaid tehinguid kaebuse esitaja, OÜ Belenga ja Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ vahel toimunud. 11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et tehinguid, mida on kajastatud OÜ Belenga poolt OÜ-le Optifine 05.11.2007 esitatud arvel nr BE 11/07-077 ning OÜ Optifine poolt Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ-le 28.11.2007 esitatud arvel nr 27311 ei ole reaalselt toimunud ning on põhjendatud kahtlus kaebuse esitaja osalemises maksupettuses. 14

(16)3-10-597
  1. Ringkonnakohtu järeldus rajaneb esiteks sellel, et maksumenetluses vaidlustatud tehingute kohta ütlusi andnud OÜ Optifine esindaja E. Vi ja Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ esindaja ütlused tehingute asjaolude kohta ei sobi kokku väidetavalt vahendatud kinnistu müügi suhtes kogutud muu teabega, mille õigsust pole haldusasjas kahtluse alla seatud. Ringkonnakohus peab siinkohal silmas halduskohtu otsuses (vt kohtuotsuse refereeringu p-d 2, 4 ja 5) toodud põhjendusi, mis puudutavad kinnistu müüja Svedbergs Estonia AS seletust maakleri valiku ja leidmise kohta, V. Pi poolt kinnistu müügikuulutuse portaalis city24 avaldamise aega, väidetavate vahendusteenuste eest arvete esitamise aja kohta esitatud seletuste sobimatus kinnisvara müügiprotsessi kulgemisega (broneerimislepingu ja müügilepingu sõlmimise aeg, maaklerilepingu muudatuse aeg ja sisu), millega ringkonnakohus nõustub ja mida ta ei korda. Neid põhjendusi ei lükka ümber apellandi seisukoht tehingute ajalise järjestuse vastavusest kinnisvaratehingute vahendamise loogikale. Apellandi sellekohased selgitused ei kõrvalda kohtuotsuse eelviidatud põhjendustes esile toodud ebakõlasid. Apellandi poolt vastuses vastustaja vastuväidetele apellatsioonkaebusele toodud selgitus (tl 160), et apellant andis Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ-le objekti kohta infot mitte arve esitamise päeval (28.11.2007), vaid varem, enne kui Svedbergs Estonia AS pöördus vahendajate leidmiseks kinnisvarabüroode poole (seega juba enne septembrit 2007), ei ole millegagi tõendatud ning on pigem vastuolus V. Pi ütlustega, et ta leppis E. Viga kokku tasu osas novembris 2007 ja nägi „Svedbergsi rootslasi“ esimest korda
  2. a lõpus, kui helistas rootslastele, numbri sai Erkki käest. Ringkonnakohtu hinnangul on sellise apellandi selgituse näol tegemist lihtsalt katsega sobitada oma väiteid nendele vastu kõnelevate asjaoludega. Halduskohtu seisukohta, et V. Pil teada olnud asjaolude tõttu polnud usutav tema poolt
  3. a novembris vahendustasu kokkuleppimine selliselt, nagu oleks kinnistu müügitehingu osas saabunud kindlus, ei saa mingil moel lükata ümber apellandi väide, et tema ei olnud erinevalt V. Pist müügiprotsessi käigust teadlik.
  4. Ringkonnakohtu järeldus rajaneb teiseks sellel, et väidetud kulul puudus vaidlusalustel tehingutel majanduslik mõte. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse refereeringu p-s 6 toodud põhjendustega, märkides omalt poolt järgmist. E. Vi ja V. Pi selgituste põhjal saab järeldada, et teenuseks, mille eest Tallinna Kinnisvara Arendus OÜ tasus OÜ-le Optifine ja viimane omakorda OÜ-le Belenga, oli info kinnistu müügiloleku ja müüja kontaktide kohta. Tavapäraselt on kinnisvara vahendamise teenuse eesmärk kinnisvarale ostja leida, mis toimub kinnisvara müüja huvides, kes selle teenuse eest maksab. Raha liikumise suund vaadeldavas tehinguteahelas ei olnud selle loogikaga kooskõlas. Vajadus maksta kinnistu ostuvõimaluse kohta teabe esitamise eest on arusaamatu olukorras, kus müüja on ise kinnistu müügist huvitatud ja soovib pakkumist avalikkusele tutvustada. Müüja Svedbergs Estonia AS sellist soovi kinnitab antud juhul tema pöördumine erinevate maaklerteenuse pakkujate poole, mille tulemuseks oli müügikuulutuse avaldamine avalikus kinnisvaraportaalis.
  5. Huvi kasutada maksuarvestuses näilike tehingute kohta fabritseeritud arveid ja maksupettuse võimalikkust kinnitab täiendavalt asjaolu, et OÜ Belenga, kellele kaebuse esitaja arved tasus, suhtes on tuvastatud tavapärase majandustegevuse seisukohalt ebaharilik asjaolu, et kogu äriühingu pangakontole laekuv raha, kaasa arvatud kaebuse esitaja tasutu, võetakse sealt kohe sularahas välja.
  6. Eeltoodud asjaolud koostoimes kinnitavad ringkonnakohtu arvates piisava kindlusega järeldust, et OÜ Belenga ja OÜ Optifine arvetel näidatud tehinguid ei ole toimunud ja arveid kasutati maksupettuse eesmärgil. Kõrvalise tähtsusega on halduskohtu ja maksuhalduri viidatud erinevused E. Vi ja V. Pi seletustes, mistõttu ei ole olulised ka nende selgitamisele suunatud apellatsioonkaebuse väited. Olulist tähtsust pole ka sellel, et maksuhaldur on J. Mi ütluste sisu hinnanud ebaõigesti. Protokollist (tl 48) nähtuvalt vastas J. M korraga mitmetele erinevatele maksu15
(16)3-10-597 halduri küsimustele, sh „Kas OÜ Belenga osutas kinnisvara vahenduse teenust esmakordselt või on eelnevalt ka osutatud?“ ja „Kes OÜ Belenga töötajatest omab vastavaid oskusi ja teadmisi konsulteerimaks kinnisvara tehinguid?“ Selles kontekstis ei pruugi samaaegselt kõigile esitatud küsimustele antud vastusena protokolli kirja pandud laused: „Kinnisvara tehingutega tegeleb N K. Ma ei mäleta täpselt, võib-olla olid isegi Ukrainas tehingud.“ omada neile maksuotsuses omistatud tähendust, et J. Mi väitel teab vaidlusalustest tehingutest tema asemel nende tegemisel osalenud N. K ja tehingud võisid aset leida isegi Ukrainas. Samas tuleb arvestada, et lõppkokkuvõttes ei andnud J. M ega OÜ Belenga maksumenetluses vaidlusaluste tehingute kohta teavet, kuigi neile selleks võimalus anti ja tehingute toimumise korral oleks nad vaatamata väidetavale raamatupidamisdokumentide vargusele pidanud olema võimelised tehingute asjaoludest rääkima. 16. Eeltoodud põhjendustel on vaidlustatud maksuotsus õiguspärane. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 17. HKMS § 92 lg 1 alusel jääb rahuldamata apellandi taotlus vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 1733,42 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.