lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. võib pärast pankroti
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik ise leides, et ta on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruanne kinnitab võlgniku seisukohta.
lg 4 alusel kui pankrotiavalduse on esitanud 2 võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik ning tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Seda eeldust on kinnitanud ka ajutine haldur. Seetõttu puudub vajadus pankroti väljakuulutamist täiendavalt põhjendada. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seetõttu kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakujunemise põhjuseks tuleb pidada muud põhjust
Esialgsetel andmetel ei ole tegemist pankrotikuriteo või raske juhtimisveaga. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas
lg-ga 6 advokaat Martin Pärna.
järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole käesoleval juhul taotlenud võlgnikult vande võtmist. Haldur taotleb tasu 1 386 eurot (+ sotsiaalmaks 457,38 eurot) ja kuluhüvitise 128,94 eurot määramist.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1-3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos aruandega. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on esitanud nõutavad aruanded. Tunnitasumääraks on haldur arvestanud 63 eurot. Võlgnik ei vaielnud halduri tasu taotlusele vastu. Kohus, kontrollides esitatud aruannet, leiab, et ajutise halduri nõutud on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Samuti peab kohus põhjendatuks halduri kulutusi lukkude vahetamisel ja bensiinikulu. Kohus mõistab haldurile välja tasu 1 386 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 457,38 eurot ja kulutuste katteks 128,94 eurot.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast.
lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Meelis Eerik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.