Hagi täpsustuse esitamisel vähendas hageja põhinõuet, mille tulemusena muutus hagi hind TsMS § 122 lg 1 ja § 133 lg 1 mõistes väiksemaks, mistõttu kuulus tasumisele ka väiksem riigilõiv. Vastavalt RLS § 15 lg 1 p-le 1 kuulub riigilõiv summas 287,61 eurot hagejale tagastamisele.
lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on maakohtu otsust vaidlustatud vaid osas, millega jäeti hagi esitamisel tasutud riigilõivust 287,61 eurot hageja enda kanda (resolutsiooni punkt 2.3.) 7.
lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Tartu Maakohus ongi vaidlustatud otsuses TsMS § 1741 lg 3 alusel määranud kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud ning menetluskulud, mis jäävad hageja enda kanda. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja hüvitatavate menetluskulude suurusele, vaid on vaidlustanud neid menetluskulusid, mis on jäänud tema enda kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti vaidlustatud otsuses TsMS § 1741 lg 3 alusel määranud kindlaks menetluskulude jaotuse. Nähtuvalt asja materjalidest esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu põhivõla 33 379,48 krooni ja leppetrahvi 11 000 krooni väljamõistmiseks (tl 11-12). Hagiavalduse esitamise tasus ta riigilõivu 6 511,48 krooni (tl 24). 04.06.2010 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse (tl 26-27) ning selle kohaselt nõudis ta kostjalt põhivõlga 14 045,19 krooni, viivist 2 723,13 krooni ja leppetrahvi 1 000 krooni. Maakohus on hagiavalduse menetlusse võtnud 04.06.2010, s.o menetlusse on võetud hagiavalduse täpsustus. Kuna menetlusse võeti hagiavalduse täpsustus, siis on õige apellandi väide, et ta on tasunud hagiavalduse esitamisel seadusest nõutust enam riigilõivu. Samas aga kui apellant leidis, et on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu ettenähtust rohkem, siis oleks pidanud ta esitama maakohtule TsMS § 150 lg 4 alusel avalduse riigilõivu tagastamiseks, kuid antud juhul ei ole ta seda teinud. Maakohus omaalgatuslikult ei saanud apellandile väidetavalt enammaksutud riigilõivu tagastada. Maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsioonis märgitud maakohtu otsustus, et hageja kantud riigilõiv 287,61 eurot jätta hageja enda kanda (p 2.3.), ei välista hageja poolt avalduse esitamist väidetavalt enammakstud riigilõivu tagastamiseks. 8. Ringkonnakohus leiab, et kuna apellatsioonkaebuses taotletakse enamtasutud riigilõivu summas 287,61 eurot tagastamist, siis on apellatsioonkaebus käsitletav TsMS § 150 lg-s 4 nimetatud avaldusena.
lg 1 p-le 1 tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. 3 Antud juhul on hageja tasunud riigilõivu seadusest ettenähtust rohkem 287,61 eurot ja see tuleb tagastada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.