Obsah (7)

§ 399§ 397§ 159§ 118§ 408§ 416§ 417

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Andrus Miilaste, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-10-494

§ 399lg 1 p-s 1 sätestatud alusel ja laenulepingus kokkulepitud korras.

Teade lepingu rikkumisest ja selle ülesütlemisest, kui kohustuse täitmisele ei asuta, on kirjalikult vormistatud ja posti teel hagejale tema poolt kostjale teatatud aadressil saadetud. Hageja väitel on ta kätte saanud kõik temale sellel aadressil saadetud kirjad, mistõttu ei ole mõistlik arvata, et lepingu ülesütlemise teade on jäänud kätte saamata. Laenulepingu p 5.2 kohaselt on hageja ja kostja kokku leppinud laenu tagastamise annuiteetmaksetena, st igakuulises makses sisaldub nii laenu tagasimakstav osa kui ka intress laenujäägilt. Selline kokkulepe ei ole seadusevastane. Sellise kokkuleppe sõlmimise tõttu ei kuulunud aasta jooksul tagasimaksmisele ainult laen. Hageja nõue tema poolt tasutud summade ümberarvestamiseks ainult põhivõla katteks ei vasta laenulepingus kokkulepitule. Lisaks oleks hagejal tulnud tulenevalt

§ 397lg-st 3 maksta intressi iga aasta lõpul.

3 Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul alust muuta kostja poolt nõutava põhivõla suurust. Laenumaksete aruande kohaselt on hageja laenu tagasimaksetega võlas alates augustist 2009. Kuni laenulepingu ülesütlemiseni juunis 2010 on lisandunud igakuiste maksete võlg ja juunis ka põhivõla jääk lepingu ülesütlemise seisuga summas 11 690,77 eurot.

§ 397

lg 1 alusel lisandub laenulepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress 173,01 eurot. 26.01.2011 seisuga oli arvutatud viivist 629,87 eurot ning lisaks nõudis pank võla sissenõudmise teenustasude katteks 127,80 eurot. Kohtutäitur A. Böcklerile esitatud täitmisavalduse kohaselt on viimatinimetatud summa leppetrahv kindluskohustuse rikkumise eest. Leppetrahvi maksmine muude kohustuste, mitte laenu tagasimaksete tegemise kohustuste, tagamiseks oli kokku lepitud laenulepingu punktis 15.6. Hageja ei ole tõendanud, et ta laenu tagatiseks oleva kinnisasja on kindlustanud. Seega oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi maksmist

§ 159lg 1 ja 2 kohaselt.

Leppetrahvi maksimaalmäär on lepingu kohaselt kuni 5 % tagastamata laenusummast. Kostja on nõudnud 127,80 euro suurust leppetrahvi ajal, mil põhivõlg oli 11 690,77 eurot, mistõttu leppetrahvi suurus on alla maksimaalmäära. 10.10.2007 sõlmitud krediitkaardilepingu nr A070028545 ülesütlemise üle vaidlust ei ole. Hageja on vaidlustanud nimetatud lepingust tuleneva võla 2 174,30 krooni, intressi 484,59 krooni ja viivise 449,28 krooni nõudmist hüpoteegiga koormatud vara müügi arvelt. Hüpoteegi seadmise notariaalse lepingu punkti 9.1 kohaselt on 13.03.2007 sõlmitud lepinguga seatud hüpoteegiga tagatud panga kõik nõuded kinnistu igakordse omaniku ja/või M. Mäe vastu, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad M. Mäe ja hüpoteegipidaja (panga) vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest laenulepingutest. Seega on kostjal notariaalsel lepingul põhinev õigus nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja – korteriomandi asukohaga XXX - müümise korral kõikide hageja vastu esitatud nõuete rahuldamist selle kinnisasja müügist saadava raha arvelt. Kohus leidis, et intresside vähendamine ei ole võimalik. Kostja poolt arvutatud ja lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress tulenes poolte vahel sõlmitud laenu- ja krediitkaardilepingutes kokkulepitust. Lepingute ülesütlemise ajaks oli nähtuvalt täitmisavaldusest hageja intressivõlg laenulepingust tulenevalt 173,01 eurot ja krediitkaardilepingus kokkulepitud intressi võlg 484,59 krooni (30,97 eurot). Kokkulepitud intressimäär (laenulepingus 6 kuu EURIBOR+0,600% aastas; krediitkaardilepingus 20% laenusummast aastas) ei ole ebamõistlikult suur, et olla heade kommete vastane. Kohus vähendas hageja taotlusel krediitkaardilepingu nr A070028545 täitmata jätmisest tulenevat viivise määra 8%-ni aastas, s.o võrdseks laenulepingu viivise määraga. Krediitkaardilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral on kostja nõue tagatud hüpoteegiga nagu laenulepingu puhulgi. Seega ei saa kostja kahju seoses täitmisega viivitamisega olla oluliselt suurem, kui laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju. Hageja majanduslik olukord on raske. Talle on antud menetlusabi, sest tema sissetulekuks on käesoleval ajal ainult pension, pangakontod on arestitud, varad on arestitud ja sundmüügis. Kohus oli seisukohal, et hüpoteegiga tagatud nõude puhul võib mõistlik ja põhjendatud viivise määr olla 8 % aastas. Hageja suhtes on algatatud täitemenetlus, mille käigus müüakse hüpoteegiga koormatud vara. Täitmisavalduse kohaselt on kostja nõue krediitkaardilepingust tuleneva viivise osas 29.09.2010 seisuga 449,28 krooni. Kohtu poolt vähendatud määraga arvutatud viivis sama kuupäeva seisuga on (40 % x 449,28) 179,71 krooni (11,49 eurot), millele alates täitmisavalduse esitamisest, s.o 28.09.2010 lisandub viivis arvestusega 8 % aastas põhivõlalt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4 4. M. Mäe esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 18. märtsi 2011 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Alternatiivselt palub M. Mäe arvata maha kõik intressid ja viivised, mida kostja nõuab. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kohus kohelnud pooli ebavõrdselt ja tegi ebaõiglase otsuse. Kohus jättis rakendamata

§ 118

lg 2 ning

§-d 416 ja 417. Samuti ei ole kohus analüüsinud kõiki esitatud tõendeid. Kostja muutis krediitkardi lepingut ning kohus tegi krediitkaardi liitmise otsuse hüpoteegile ilma tõendita, kuigi toimunud kohtuistungil kostja kinnitas, et kostja ei liita hüpoteegile krediitkaardi võla. Samuti ei ole krediitkaardilepingu sõlmimisel tagatist nõutud.

§ 408

lg 8 kohaselt kui lepingu sõlmimise ajal tagatist ei ole näidatud, võib seda hiljem nõuda ainult 50 000 eurot ületava summa puhul. Krediitkaardi võlana on toodud summa alla 50 000 euro; 2) sai hageja täitmisteate seoses eluasemelaenuga 04.10.2010. 28.10.2010 hoiatas kostja hagejat, et kostja pöördub täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole. Hageja tahtis võlgnevuse ära tasuda, kuid kostja ei olnud sellega nõus. Hageja arvates ei ole kostja teda teavitanud lepingu lõpetamisest viisil, mis võimaldab kirjalikku taasesitamist. Samuti kostja on arvestanud intressi kogusummalt, mitte laenujäägilt. Kostja on algatanud täitemenetluse, milles on jätnud arvestamata hageja poolt tasutud summad. Kosja ei vastanud ka meilile, kus hageja pakkus, et tema sugulased maksavad laenuvõla, vaid asus hageja rasket olukorda ära kasutama ja täitemenetlust läbi viima suuremate summadega, kui tegelikult hageja võlgu on. Hageja soovib lepingut jätkata ja laenu tasuda; 3) võttis hageja eluasemelaenu summas 12 790 eurot ja lepingu järgi pidi pank laenuraha arvelt maha võtma. Kostja maksis laenu korralikult kaks aastat, aga laenujääk vähenes 200 euro võrra. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttelt nähtub, et raha oli tihti arvel olnud, kuid kostja ei ole seda maha võtnud. Kostja ei lasknud põhimaksu tasuda ja pettis kirjadega. Kohus ei ole ühegi kostja rikkumise kohta

-s sätestatud meetmeid rikkumise vastu rakendanud; 4) oleks kostja pidanud

§ 416alusel andma läbirääkimisvõimaluse ning kaks nädalat maksmiseks.

Hagejale ei olnud kahte nädalat maksmise võimaldamiseks antud.

§ 417

lg 1 kohaselt kui tarbija on viivituses krediidi tagasimaksmisega, siis võib krediidiandja tarbijakrediidilepingust, mille esemeks on osamaksete tasumise vastu asja üleandmine või kohustuse täitmine, taganeda üksnes käesoleva seaduse § 416 lõikes 1 sätestatud tingimustel. 5. AS SEB Pank vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on vastavalt

§ 416

lg-le 1 krediidiandjal õigus laenuleping ennetähtaegselt üles öelda kui laenusaaja on viivituses enam kui kolme järjestikuse osamaksega. Laenu erakorralisest ülesütlemise teate saatmise hetkel oli võlgnevus 621,87 eurot ja kuumakse suuruseks oli 66,90 eurot. Seega võlgnevus oli oluliselt suurem kui kolme kuu makse. Seetõttu oli kostja õigustatud laenulepingu ennetähtaegselt üles ütlema. 14.05.2010 teatega teavitas kostja hagejat lepingu erakorralise ülesütlemisest 04.06.2010, kui hageja ei tasu võlgnevust hiljemalt 03.06.2010. Sellest tulenevalt oli täidetud ka

§ 416lg-s 1 sisalduv tingimus täiendava tähtaja andmiseks võlgnevuse tasumiseks.

Hageja väide, et kohus jättis rakendamata

§ 118

lg-t 2 ei ole asjakohane, sest antud regulatsioon ei puutu käesolevasse vaidlusesse; 2) on vale ja tõendamata hageja väide, et esitatud laenujääk ei ole korrektne. Hageja väidab, et ta võttis laenu summas 12 790 eurot, maksis laenu korralikult kaks aastat, laenujääk aga vähenes 200 euro võrra. Kostja on esitanud laenumaksete aruande, kust nähtub kui palju on laenu põhiosa hageja käesolevaks hetkeks tagastanud ja kus on ka kirjas käesoleval hetkel kehtiv põhiosa jääk, milleks on 11 690,77 eurot; 5 3) nõustub kostja kohtu arvamusega, et lepingu alusel välja mõistetud intressid ja viiviseid ei tule tühistada. Intresse arvestatakse lepingu alusel sellises suuruses, nagu lepingut allkirjastades kokku lepitud. Viiviseid lepingu rikkumisest tulenevalt on arvestatud seadusjärgses määras ehk pole alust väitel, et intressid ja viivised oleksid ebaproportsionaalselt suured. Hageja väide, et intressid ja viivised tuleks kustutada, kuna vastustaja on lepingu lõpetanud, ei ole põhjendatud, kuna lepingu lõpetamine ei lõpeta õigust nõuda lõpetamise hetkeks tasumata intresse, samuti viivituses oleva summa pealt viiviseid; 4) väidab hageja, et kohus tegi krediitkaardi liitmise otsuse hüpoteegile ilma tõenditeta. Kostja leiab, et esiteks pole maakohus sellist otsust teinud, kuna krediitkaardi alusel tekkinud nõuet ei ole võimalik liita hüpoteegiga, vaid krediitkaardi alusel tekkinud nõude rahuldamist on taotletud hüpoteegi alusel korteriomandi täitmiselt laekuva raha arvelt. Teiseks 13.03.2007 notariaalselt sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu kohaselt on korteriomandile XXX seatud hüpoteegiga tagatud AS SEB Panga kõik nõuded M. Mäe vastu, mis tulenevad M. Mäe ja SEB Panga vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest. Sellest kokkuleppest tulenevalt on korteriomandiga tagatud ka M. Mäega 10.10.2007 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi leping nr A

1. Ühtlasi on hüpoteegi seadmise lepingu p-s 8.1 välja toodud allumine kohesele sundtäitmisele, mistõttu ei ole hageja vastupidine väide õige; 5) ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et kostja ei ole talle tasutud raha vastu võtnud. Kostja on esitanud hagejale konto, kuhu saab laenumakseid tasuda ja 15.03.2011 on selle kaudu ka osaliselt võlgnevust vähendatud 63 euro võrra. Laenulepingus on kokku lepitud konto, mille kaudu hageja oma kohustusi pidi täitma, kuid käesolevaks hetkeks on see konto kohtutäituri poolt arestitud. Alates 2009 aprillist ei ole hageja lepingus kokkulepitud konto kaudu võlgnevusi tasunud. Kostja ei tea siiani, kuhu kontole hageja raha kannab ja miks ei kanna hageja raha kontole, mis on lepingus selleks otstarbeks kokku lepitud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
3. märtsi 2011 otsus muutmata. Kuna Tartu Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja hinnanud tõendeid ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
4. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja lõpetas laenulepingu nr L070006118 järgi maksete tasumise augustis
5. Kostja väite kohaselt ütles ta laenulepingu kehtivalt üles, saates 14.05.2010 teate hagejale, milles teavitas hagejat lepingu erakorralise ülesütlemisest 04.06.2010, kui hageja ei tasu võlgnevust hiljemalt 03.06.
6. Hageja vastuväite järgi ei ole kostja kehtivalt lepingut üles öelnud, sest ta ei ole kostja poolt nimetatud 14.05.2010 teadet kätte saanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja on laenulepingu nr L070006118 alates 04.06.2010 kehtivalt üles öelnud. Laenulepingu p 17.1.b kohaselt (tl 45) kohustus hageja teatama pangale viivitamatult kirjalikult oma elukoha ja postiaadressi muutumisest. Laenulepingus on märgitud hageja elukohaks XXX ning laenulepingu erakorralise ülesütlemise teade on saadetud hagejale laenulepingus märgitud aadressil (tl 68). Juhul, kui hageja elukoht ja postiaadress muutusid pärast laenulepingu sõlmimist, oli ta kohustatud laenulepingu p 17.1.b 6 kohaselt sellest kohaselt teatama pangale. Hageja, jättes täitmata oma lepingulise kohustuse teatada enda elukoha muutumisest, tegutses hooletult ja võttis sellega endale riski mitte kätte saada panga poolt väljastatud kirju, sh laenulepingu ülesütlemise teatist. Laenulepingu p 21 kohaselt (tl 63) poolte lepingu täitmisega seotud teated peavad olema kirjalikus vormis; teade loetakse adressaadiks oleva poole poolt kätte saaduks, kui: b) teade on saadetud postiasutuse vahendusel liht- või tähitud kirjana teise poole lepingus nimetatud asukohta või muul tema poolt kirjalikult teatatud aadressil ja teate postitamisest on möödunud 3 tööpäeva. TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. TsÜS § 70 sätestab erisused sellise tahteavalduse jaoks, millega üks pool teatab teisele poolele, et see on oma lepingulist kohustust rikkunud. Kui sellekohane tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse siiski tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliselt oleks kätte saadud. Viidatud sätte kaudu pannakse tahteavalduse kaotsimineku risk rikkujale. Kostja saatis laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate hagejale 14.05.2010 aadressil XXX nii tähitud kui lihtkirjana. Tähitud kiri tagastati kostjale hoiutähtaja möödumisel. Hageja väitel on ta kätte saanud kõik temale sellel aadressil saadetud kirjad, mistõttu ei ole mõistlik arvata, et lepingu ülesütlemise teade on jäänud kätte saamata. Tuginedes TsÜS §-le 70 ja laenulepingu p-le 21 saab asuda seisukohale, et AS SEB Pank tahteavalduse laenulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on võimalik lugeda hageja poolt kättesaaduks 17.05.
7. Vastavalt TsÜS § 69 lg-le 1 muutub tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Kuna kostjapoolne tahteavaldus laenulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks saab lugeda hagejale kätte antuks, siis on muutunud kehtivaks ka vastav tahteavaldus. Samal põhjusel on võimalik lugeda hageja poolt kättesaaduks ka kostja poolt talle antud tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, mis sisaldub panga samas 14.05.2010 teates.
8. Vastavalt

§ 416

lg-le 1 võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Laenulepingu erakorralisest ülesütlemise teate saatmise hetkel oli hageja võlgnevus kostja ees 621,87 eurot ja kuumakse suuruseks oli 66,90 eurot. Seega võlgnevus oli oluliselt suurem kui kolme kuu makse ja kostja oli õigustatud

§ 416lg 1 alusel laenulepingu ennetähtaegselt üles ütlema.

Kostja teavitas 14.05.2010 teatega hagejat lepingu erakorralise ülesütlemisest 04.06.2010, kui hageja ei tasu võlgnevust hiljemalt 03.06.2010. Sellest tulenevalt oli täidetud ka

§ 416

lg-s 1 sisalduv tingimus täiendava tähtaja andmiseks võlgnevuse tasumiseks.

§ 416

lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks Laenulepingu erakorralisest ülesütlemise teates on kostja pakkunud hagejale võimalust läbirääkimisteks ning sellega on täidetud

§ 416lg-s 2 sätestatud nõue.

7 9. Alusetu on apellandi väide, et kohus oleks pidanud kohaldama

§ 118lg-t 2, sest ta on võlgnikuna õigustatult keeldunud kohustust täitmast.

Apellant ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid talle võlgnikuna õiguse keelduda kohustuse täitmisest.

1. Hüpoteegi seadmise lepingu punkti 9.1 kohaselt (tl 77) on 13.03.2007 sõlmitud lepinguga seatud hüpoteegiga tagatud panga kõik nõuded kinnistu igakordse omaniku ja/või M. Mäe vastu, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad M. Mäe ja hüpoteegipidaja (panga) vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest laenulepingutest. Hageja ja kostja on sõlminud püsimaksega krediitkaardi leping nr A070028545
2. oktoobril 2007, s.o pärast seda, kui oli seatud hüpoteek hagejale kuuluvale korteriomandile M. Mäe ja panga vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest laenulepingutest tulenevate nõuete tagamiseks. Kuna hüpoteegi seadmise lepingu punkti 9.
3. kohaselt oli hüpoteegiga tagatud ka tulevikus tekkivad nõuded, siis on õige maakohtu seisukoht, et kostjal on notariaalsel lepingul põhinev õigus nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja – korteriomandi asukohaga XXX - müümise korral kõikide hageja vastu esitatud nõuete rahuldamist selle kinnisasja müügist saadava raha arvelt.
4. Laenulepingu p 5.2 järgi on hageja ja kostja kokku leppinud laenu tagastamises osade kaupa annuiteetmaksetena, st igakuulises makses sisaldub nii laenu tagasimakstav osa kui ka intress laenujäägilt. Sellise kokkuleppe sõlmimise tõttu ei kuulunud aasta jooksul tagasimaksmisele ainult laen vaid ka intress ning apellant on alusetult leidnud, et kostja poolt esitatud laenujääk ei ole korrektne. Hageja nõue tema poolt tasutud summade ümberarvestamiseks ainult põhivõla katteks ei vasta laenulepingus kokkulepitule. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et puudub alus muuta kostja poolt nõutava põhivõla suurust. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et puudub alus intresside vähendamiseks. Kostja poolt arvutatud ja lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress tulenes poolte vahel sõlmitud laenu- ja krediitkaardilepingutes kokkulepitust ning kokkulepitud intress ei ole ebamõistlikult suur. Viiviste osas maakohus õigustatult vähendas hageja taotlusel krediitkaardilepingu täitmata jätmisest tulenevat viivise määra 8 %-ni aastas ning jättis muutmata laenulepingu viivise määra. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ja ei korda neid. Hageja väide, et intressid ja viivised tuleks kustutada, kuna kostja on lepingu lõpetanud, ei ole põhjendatud, kuna lepingu lõpetamine ei lõpeta õigust nõuda lõpetamise hetkeks tasumata intresse, samuti viivituses oleva summa pealt viiviseid.
5. Hageja esitanud tõendeid (tl 92-97) ei tõenda seda, et kostja ei ole talle tasutud raha vastu võtnud. Nähtuvalt hageja pool esitatud maksete väljavõtetest, on ta (või kolmas isik) tasunud makseid kontodele nr 10022036217000 või nr 10102007078004, kuigi laenulepingu erakorralise ülesütlemise teates oli märgitud panga arvelduskonto number, millele võlgnevus tuli tasuda (nr 10000000010019). Seega on hageja teinud väidetavaid laenumakseid ebaõigetele kontodele ning alusetu on ta väide, et kostja on keeldunud raha vastu võtmast.
6. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 170 lg 1 alusel apellandi kanda. Andra Pärsimägi Andrus Miilaste 8 Viivi Tomson