← Eesti

3-10-1747/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1747 Otsuse kuupäev 10.12.2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi OÜ Mangelbert kaebus Maksu ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 09.06.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/4885-20 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.11.2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja OÜ Mangelbert esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind ja vandeadvokaadi abi Siret Saks Vastustaja Maksu ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse esindajad Margarita Jõepere ja Heli Malõševa Resolutsioon

  1. Rahuldada kaebus.
  2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 09.06.2010.a. maksuotsus nr 12.23/4885-
  4. Mõista Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt OÜ Mangelbert kasuks välja menetluskulud summas 38 000 (kolmkümmend kaheksa tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud 1.Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus kontrollis OÜ Mangelbert ja OÜ Sandman Veod tehingutest tulenevat käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar kuni aprill
  5. a.
  6. Kontrollakti kohaselt tuvastas maksuhaldur kontrolli käigus, et OÜ Mangelbert ei ole OÜ-lt Sandman Veod nisu ostnud, mistõttu puudub OÜ-1 õigus 27.02.2008 arve nr 170121, 06.03.2008 arve nr 06301, 27.03.2008 arve nr 27031 ja 04.04.2008 arve nr 04041 alusel
  7. aasta veebruari- kuni aprillikuu käibedeklaratsioonidel kajastada sisendkäibemaksu summas 223 646 krooni ning OÜ arvelduskontolt ajavahemikul märts kuni aprill 2008 tehtud väljamaksed OÜ-le Sandman Veod summas 1 466 123 krooni tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks.
  8. Maksuhaldur määras 09.06.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/4885-20 OÜ-le Mangelbert täiendavalt tasumiseks käibemaksu 223 646 krooni ja tulumaksu 389 729 krooni. 05.07.2010.a. esitas OÜ Mangelbert nimetatud maksuotsuse peale kaebuse Tartu Halduskohtule. Kaebuse taotlus ja põhjendused
  9. Kaebuse esitaja taotleb tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 09.
  11. a. maksuotsus nr 12.2-3/4885-20 tervikuna. Kaebaja leiab, et täiendavalt tasumisele kuuluva käibemaksu ja tulumaksu määramise aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud ja maksuotsuses toodud järeldused on vastuolus seadusega. Samuti on maksuhaldur valesti tõlgendanud kogutud tõendeid ja teinud seetõttu väärad järeldused.
  12. Maksuotsuses on asutud seisukohale, et OÜ-l Mangelbert võis olla ostuarvetel nimetatud kaup olemas, kuid seda ei ostetud OÜ-lt Sandman Veod, vaid kaup võis olla saadud muude, s.o deklareerimata tehingute raames, mida on püütud varjata OÜlt Sandman Veod pärinevate ostudokumentidega ning nende eest tasumisega. Seejuures pole teada, kes on tehingute tegelikuks teiseks pooleks. Kaebaja leiab, et tehingute varjamine eeldaks, et isik osaleb aktiivselt maksupettuse toimepanemises. Sarnaseid järeldusi on maksuotsuses veelgi. Järeldus, et tehingute vormistamine läbi OÜ Sandman Veod tingis OÜ Mangelbert soov tekitada õigus nimetatud tehingutelt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning viia maksuvabalt raha äriühingust välja. Maksupettusele viitavaid tõendeid aga asja juures ei ole ning seega on maksuhalduri järeldused arusaamatud. Puuduvad tõendid, et kaebaja ja OÜ Sandman Veod omaksid omavahelisi maksupettusele viitavaid sidemeid, samuti ei ole käesolevas asjas mõnes teises menetluses (nt kriminaalmenetluses) tuvastatud, et OÜ Sandman Veod oleks loodud varifirmana ning eksisteeriks seos kaebajaga. Seega on maksuotsuses toodud ebamäärased kahtlused, mis on tõendamata. Pigem viitavad maksuotsuses toodud asjaolud ja tõendid sellele, et maksuhalduri arvates kaebaja teadis, et OÜ Sandman Veod ei ole tegelik müüja. Maksuotsuses on toodud ka järeldus, et kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele ja kogutud tõenditele tuginedes on maksuhaldur seisukohal, et OÜ Mangelbert teadis, et OÜ Sandman Veod arvetel märgitud isik ei tarvitse olla tegelik müüja. Ehk osaliselt on maksuotsuses väidetud, et kaebaja aktiivselt osales maksupettuse toimepanemises (teisiti ei saa käsitleda tegevusi nagu varjamine, aktiivne soov tekitada sisendkäibemaks ja viia raha äriühingust välja), kuid samal ajal on maksuotsuses ka järeldused, et kaebaja on rikkunud hoolsuskohustust. Sellised vastuolud maksuotsuses ei ole ebaolulised ning seda kinnitavad Riigikohtu 05.05.
  13. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-18-10 p 10-11 toodud seisukohad. Maksukorralduse seaduse § 46 lg 2 kohaselt haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Kaebaja leiab, et haldusakt, milles on esitatud vastuolulised järeldused ning on segamini aetud faktilised asjaolud, ei ole põhjendatud haldusaktiks MKS § 46 lg 2 ja lg 3 p 5 mõistes. Sisuliselt on ebamõistlikult raskendatud selliselt haldusakti mõistmine ja selle vaidlustamine. Kaebaja leiab, et vale on olukord, kus kohtumenetluses peab kindlaks tegema, kas vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja on seotud maksupettusega või et kaebaja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga või siis järeldus, et ta pidi seda teadma. Käesolevas asjas aga just sellega peab kohus tegelema hakkama, sest maksuotsusest ühest järeldust ei leia. 2
  14. Maksuhaldur on maksuotsuses tuginenud asjaoludele, et müüja ei ole oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud ning väidetavalt ei ole kaebaja piisavalt kontrollinud seda, kes tegelikult vilja tõi. Kaebaja leiab, et käesolevas asjas teadaolevad asjaolud ei anna alust selliste järelduste tegemiseks nagu on tehtud maksuotsuses. Kaebaja on seisukohal, et maksuotsuses ei ole välja toodud seda, milline eriline teave kaebajal oli (või olnuks vastava hoolsuskohustuse täitmisel) müüja, tehingu või kauba kohta ja kuidas see teave viitas just sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Just seda on oluliseks pidanud aga Riigikohus 05.05.
  15. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-18-
  16. Seejuures on Riigikohus märkinud: Kui teave viitab sellele, et müüja rikub väljapoole maksuseadust ja maksukorralduse seadust jäävaid nõudeid, mis pole asjakohased maksusuhetes, siis ei tulene sellest, et ostja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Ostjale saab müüja kontrollimise kohustuse panna seadusega, vastavad nõuded võivad tuleneda ka headest äritavadest, kuid maksukohustuslaselt ei saa alusetult nõuda müüja kontrollimist ulatuses, mis on ebamõistlik. Maksusuhetes iseloomustab pahausklikkus eeskätt olukorda, kus ostja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Puudused hoolsuskohustuse täitmisel või hea äritava järgimisel ei tähenda tingimata pahausklikkust maksukohustuste täitmisel. Riigikohtu 03.06.
  17. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-40-03 on viidatud seoses hoolsuskohustuse täitmisega kütusesertifikaatidele ning Riigikohtu haldusasjas nr 3-3-1-43-03 on viidatud rahapesu tõkestavatele seadusesätetele. Käesolevas asjas ei ole maksuotsuses viidatud seadusele või muule õigusaktile, millest tuleneks, et kaebaja oleks pidanud kontrollima müüjale veoteenust osutavaid isikuid. Kaebajale teadaolevalt ei olegi kehtivas õiguses selliseid sätteid, mis kohustanuks kaebajat OÜ-t Sandman Veod kontrollima rohkem kui kaebaja seda tegi. Samuti ei ole maksuotsuses tõendatud ja põhjendatud arusaadavalt, kuidas ja millist äritava on kaebaja mittejärginud. Seega ei vasta maksuotsus ka selles osas MKS § 46 lg 2 ja lg 3 p 5 nõuetele.
  18. Kaebaja on käitunud heade äritavade kohaselt, sest on ostnud kaupa selliselt, et on tasunud kauba eest alles peale kauba saamist. Maksuotsuses on sellegipoolest leitud, et tegemist oli ostja (s.o kaebaja) pahausksusega, sest ostja teadis tehingu mittetoimumisest. Maksuhaldur peab tõendama maksu määramiseks, et maksukohustuslane on käitunud pahauskselt. Selline seisukoht tuleneb ka Riigikohtu 19.05.
  19. a otsusest haldusasjas nr 3-3-132-09, kus on märgitud: Seega juhtudel, kus vaidlus kauba või teenuse olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas ja teenust on osutatud, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Samuti tuleneb selline seisukoht Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjas C-439/04 ja C-440/04 Axel Kittel vs Belgia riik ja Belgia riik vs Recolta Recycling SPRL. Maksuotsuses on aga kaebaja pahausksust sisuliselt eeldatud. Maksuhaldur on järelduse teinud OÜ Viruvili koostatud andmete põhjal (maksuotsuse lk 6): OÜ Mangelbert kontrollis nende sisulist õigsust ning sellest saab järeldada, et kauba müüjate või vedajate kontrollimisel, sai ka OÜ Mangelbert aru, et OÜ Sandman Veod ei saanud olla tegelikuks tehingu pooleks. Esiteks märgib kaebaja, et talle edastas vilja saabumise ja sellega koos ka vedajate kohta andmed OÜ Viruvili, kes tegutses Näpil vilja vastuvõtmise ja ladustamisega. Kuna kaebaja ostis vilja ning ei tellinud vedu, siis puudus kaebajal huvi ja mõistlik põhjus kontrollida vedajaid. Kaebaja jaoks oli eelkõige oluline teada saada usaldusväärselt kauba kogused ning sama huvi oli ka OÜle Viruvili, kes esitas arveid ladustamise eest vastavalt nendele andmetele. Kuid vedajad ei olnud kaebaja tehingupartnerid ning kaebajal puudus vajadus ja majanduslik huvi vedajaid kontrollida. Kaebaja ei tellinud veoteenust, kaebaja ostis kaupa (s.o vilja) selliselt, et müüjad pidid kauba toimetama ise kaebaja tegevuspaika. 3 Kauba olemasolu kinnitasid lisaks OÜ-lt Viruvili saadud andmetele järgmised asjaolud. Nagu eelnevalt mainitud, korraldas kaebaja ostetud vilja kvaliteedikontrolli, mille viis läbi OÜ Vigolin ning kvaliteedi kohta väljastati sertifikaadid. OÜ Vigolin poolt vilja koguse ja kvaliteedi kontroll oli vajalik laofinantseeringu saamiseks krediidiasutuselt. Danske Bank A/S Eesti filiaal (Sampo Pank) poolt on tehingute toimumise kinnitamiseks väljastatud 02.07.
  20. a kinnituskirja nr P3.1-7/14497, mille kohaselt on krediidiasutus finantseerinud OÜ-lt Sandman Veod kauba soetamist (OÜ Sandman Veod arved 27021 ja 06031). Selleks veendus aga krediidiasutus kauba olemasolus eelnevalt OÜ Vigolin abiga, kellele kaup oli antud vastutavale hoiule. Vastutavale hoiule andmise kohta on kaebaja ja OÜ Vigolin koostanud 13.03.
  21. a kinnituse kauba vastuvõtmise kohta. Kauba koguste kohta on AS Vigolin tellinud IMCS Eesti AS kauba kontrollimise. IMCS Eesti AS on läbi viinud kauba koguste mõõtmise 12.03.
  22. a ning koostanud viljaelevaatorite plommimise protokollid. Ehk kui see on vajalikuks ja põhjendatuks osutunud (laofinantseeringu saamiseks), siis on kaebaja teinud täiendavaid toiminguid kauba soetamisel. Kui sellist vajadust ei ole, siis piisas kaebaja jaoks ladustaja (antud asjas OÜ Viruvili) kinnitusest, et kaup on saadud. Kui kaebaja peaks kontrollima vedajaid, siis sisuliselt peaks kaebaja tuvastama mitte enda tehingupartnerid, vaid ka tehingupartnerite võimalikud tehingupartnerid (alltöövõtjad). Selline hoolsuskohustus on ebamõistlik ning väljub tavapärase hoolsuse raamest, kus teenuse tellija või kauba ostja peab kontrollima müüjale teenust osutavate või kaupu müüvate isikute tegevust. Kaupade soetamisel ning sisendkäibemaksu mahaarvamisel KMS § 31 lg 1 alusel ei saa ega pea isik eeldama, et tal on lisaks tehingu teise poole tuvastamisele vajalik tuvastada ka tehingu vastaspoolele teenust osutavaid isikuid (s.o vedajaid).
  23. Maksuhaldur on muuhulgas ka väitnud, et OÜ Mangelbert ei ole tuvastanud arveid esitanud isikuid ega ole kontrollinud, kas need isikud on tegelikult käibemaksukohustuslaste registrisse kantud. Maksuhaldur ei ole seejuures viidanud ühelegi õigusaktile, mis sunniks kaebajale tegema täiendavaid toiminguid vilja müüvate isikute puhul. Maksuhaldur ei ole sellele küll tähelepanu pööranud, kuid sarnaselt OÜ-ga Sandman Veod, on kaebaja teinud veel tehinguid mitmete teiste isikutega. Kaebaja tuvastas sarnaselt teiste tehingutega tehingu teise poole, veendus selles, et OÜ Sandman Veod on registreeritud käibemaksukohustuslaste registris, tasus arved ülekandega, hoidis alles KMS § 37 nõuetele vastavad arved. Kaebaja on seisukohal, et hea äritava kohaselt piisab sellest, kui isik kontrollib seda, et tehingupartner on registreeritud käibemaksukohustuslasena ning kui tehing toimub pangaülekandega, siis sellisel juhul kontrollib isikusamasust krediidiasutus. Riigikohtu varasemas praktikas on leitud, et pangaülekandega tasumisel eraldi isiku tuvastamist vaja ei ole (Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses haldusasjas nr 3- 3-1-21-04). Seejuures tunnistab OÜ Sandman Veod juhatuse liige (juhatuse liige tehingute tegemise ajal) Viljar Sepp (22.10.2009.a. seletus) tehingute toimumist. Viljar Sepp kinnitab ka arvete koostamist ja allkirjastamist. Selle asemel on maksuhaldur ära toonud tühise vastuolu, et Viljar Sepp kinnitab kaebaja kontoris käimist, kuid kaebaja raamatupidaja seda ei kinnita. Kaebaja märgib, et vastuolu on tühine, sest raamatupidaja üldjuhul ei suhtlegi tehingupartneritega ning seetõttu saab ta anda üldistavat informatsiooni. Seejuures ei mäleta ka Viljar Sepp täpselt seda, et kellega ta kaebaja kontoris täpselt suhtles. Kaebaja kontoris töötavad aga erinevad isikud ning samamoodi käib kaebaja kontoris väga palju inimesi, kas uurimas võimalusi koostööks või tegemas pakkumisi vilja müügiks (s.h ka väikestes kogustes). Kõigi kaebaja kontoris käivate inimestega kaebaja raamatupidaja kindlasti ei suhtle. Kaebaja märgib, et asjaolu, kas ja kuivõrd täpselt mäletab mõni kaebaja töötaja tehingupartneri esindajat, ei saa olla selline põhjus, mis toob kaasa maksu määramise.
  24. Maksuhaldur on muuhulgas tuginenud sellele, et OÜ Sandman Veod juhatuse liige Valeri Švets esitas 04.02.1999 maksuhaldurile parandatud käibedeklaratsioonid perioodi 4 jaanuar kuni september 2008 kohta, millega tühistas 18% määraga maksustatava käibe ja käibemaksu ning sisendkäibemaksu summad. Seega ei kajastu nimetatud tehingud ka OÜ Sandman Veod raamatupidamises ja aruannetes. Kaebaja arvates jääb arusaamatuks, mille põhjal on maksuhaldur sellise järelduse teinud, et vastavad tehingud ei kajastu OÜ Sandman Veod raamatupidamises. Kui tutvuda Valeri Švetsi 04.02.
  25. a seletusega, siis on ta märkinud järgmist (kirjaviis muutmata): Saan aru, et OÜ Sandman Veod on esitatud valeandmeid käibedeklaratsioonides ning ma ei saa taastada OÜ Sandman Veod raamatupidamise dokumendid (dokumendid varastatud) seega esitan uued käibedeklaratsioonid 2008 jaanuar-september kohta.
  26. Eeltoodust nähtub, et isikul puuduvad raamatupidamise dokumendid ning ütlustest tervikuna selgub, et Valeri Švetsil kui uuel juhatuse liikmel puudus ülevaade ühingu eelnevast tegevusest, sest raamatupidamisdokumendid varastati tema käest. Puuduvad andmed, et maksuhaldur oleks saanud tutvuda enne dokumentide kadumist nendega sisuliselt, et väita nagu puuduksid igasugused dokumendid seoses kaebajaga tehtud tehingutega. Sellegipoolest on soovinud juhatuse liige esitada parandusdeklaratsioonid peale maksuhalduriga suhtlemist ning hoolimata asjaolust, et kaebaja tasus OÜ-le Sandman Veod ülekandega ning need tehingud kajastavad seetõttu pangakontol. Kaebaja leiab, et sellises olukorras esitatud deklaratsioonidel ei ole käesolevas asjas mingit tähendust. Seda eriti olukorras, kus tehingute tegemise ajal OÜ Sandman Veod juhatuse liige Viljar Sepp tunnistab tehingute tegemist. Kaebaja on seisukohal, et müüja õigusvastane käitumine ei saa mõjutada tema maksukohustust, sest kaebaja on käitunud heauskselt. Kui ostja tegutses heas usus ning näitas teenuse osutaja ja teenuse osutaja esindajate kontrollimisel üles äris nõutavat ja tavapärast hoolsust, siis ei saa teenuse osutaja-poolsed käibemaksupettused piirata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Seda seisukohta on varasemalt Riigikohus kinnitanud mitmetes lahendites (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.04.
  27. a otsus haldusasjas 3-3-1-18-03; 09.04.
  28. a otsus haldusasjas 3-3-1-19-03 jne). Ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  29. märtsi
  30. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02 p 16).
  31. Kokkuvõtvalt märgib kaebaja, et ta vaidleb 09.06.
  32. a maksuotsusele nr 12.2-3/4885-20 täies ulatuses vastu. Kaebaja leiab, et maksuotsus on põhjendamatu, kuivõrd kõik maksuhalduri poolt etteheidetavad tehingud OÜ-ga Sandman Veod on tegelikkuses toimunud vastavalt seadusele. Kuivõrd tehingud on toimunud seaduspäraselt, siis oli kaebajal õigus nimetatud tehingutelt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Vastustaja vastuväited
  33. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (edaspidi ka LõMTK või maksuhaldur) peab OÜ Mangelbert (edaspidi ka kaebaja või OÜ) kaebust põhjendamatuks ja palub jätta selle rahuldamata.
  34. Vastustaja märgib, et maksumenetluse läbiviimise eesmärgiks ei ole maksupettuse tuvastamine, vaid maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimine. Samas vastutaja märgib, et ka kohtupraktika (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-32-09, Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-06-1941) ei ole pannud maksuhaldurile, maksupettusele tuginedes maksuotsust vormistades, kohustust tuvastada konkreetse äriühingu juhatuse liikmete seost müüjatega, kui maksuhaldur on tuvastanud maksupettuse toimepanemist iseloomustavad asjaolud ning pettusele võivad viidata ka muud tõendid. Riigikohus ka oma lahendis nr 3-3-1-34-07 selgitab, et maksuotsusega ei peagi tuvastama maksupettust. 5
  35. Vastustaja märgib, et etteheited maksuotsuse vastuoluliste järelduste ning segamini aetud faktiliste asjaolude kohta on alusetud ning asjakohatud. Maksuhaldur ei ole omistanud maksuotsuses väljendatule mingit muud tähendust kui see nähtub faktilistest asjaoludest ja maksumenetluses kogutud tõendite hindamisest kogumis. Toimumata tehingute kajastamine maksudeklaratsioonides saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu. Arvete vormistamise eesmärgiks oli OÜ Mangelbert soov tekitada õigus nimetatud tehingutelt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning viia maksuvabalt raha äriühingust välja.
  36. Vastustaja leiab, et maksuhaldurile ei saa panna põhjendamatult suurt tõendamiskoormist maksukohustuslase tehingupartnerite tuvastamise osas, sest maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate täienduste ja muudatustega, edaspidi MKS) § 57 lg 3 kohaselt maksukohustuslase kohustus on korraldada raamatupidamis- ja maksuarvestust nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest ning MKS § 150 lg 1 kohaselt maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Vastustaja seisukohta toetab Riigikohtu halduskolleegiumi
  37. oktoobri
  38. a otsus asjas nr 3-31-50-03 p 10, millises kohus on sedastanud, et: Ebamõistlik on sellise kahtluse korral panna tegeliku müüja väljaselgitamise kohustus maksuametile või kohtutele, sest müüja väljaselgitamine võib osutuda võimatuks või ülemäära aeganõudvaks.
  39. OÜ-s Mangelbert oli vilja vastuvõtmine korraldatud selliselt, et puudus kontroll selle üle, kes tegelikult vilja tõi. Vilja vastuvõtja OÜ Viruvili esindaja Igor Karakai võttis vilja vastu vilja tooja dokumente kontrollimata. OÜ-le Mangelbert nisu väidetavad kohaletoojad eitavad nisu vedu. Ei ole nisu vedu kinnitanud ka OÜ Mangelbert autojuht Avo Lomp (22.03.2010 seletus).
  40. OÜ Mangelbert on andnud OÜ-le Viruvili ülesandeks kauba vastu võtmise (01.12.2006 töövõtuleping). Võttes vastu kaupa oli OÜ Viruvili OÜ Mangelbert esindaja, kes tehingute tegemisel oli teadlik, et kauba vedajateks ei ole isikud, kes on saatelehtedel vedajateks märgitud. Väidetava kauba võttis vastu ja esitas andmed fiktiivsetele arvetele märgitavate koguste kohta OÜ Viruvili töötaja Igor Karakai. Vastustaja ei näe ühtegi mõjuvat põhjust, miks oleks OÜ Viruvili pidanud ilma OÜ Mangelbert teadmata esitama fiktiivseid andmeid arvete vormistamiseks ning võimaldama OÜ-1 Mangelbert tehinguid kajastada enda raamatupidamises ja seoses sellega vähendada tasumiseks kuuluvat käibemaksu. OÜ Viruvili tegutses lepingu alusel OÜ Mangelbert huvides ning oma ülesannete edasiandmine teisele isikule ei vabasta äriühingut vastutusest ja tekkida võivast maksukohustusest.
  41. Vastustaja on arvamusel, et kaebuses tehtud viited kohtulahenditele ei ole antud asja lahendamisel asjakohased, kuna vaidlusalused asjaolud ei ole samalaadsed ning juriidilised faktid on oluliselt erinevad.
  42. Kaebaja märgib, et talle edastas vilja saabumise ja sellega koos ka vedajate kohta andmed OÜ Viruvili, kes tegutses Näpil vilja vastuvõtmise ja ladustamisega. Kuna kaebaja ostis vilja ning ei tellinud vedu, siis puudus kaebajal huvi ja mõistlik põhjus kontrollida vedajaid. Vastustaja leiab, et OÜ-l Mangelbert ei olnud tõesti vajadust kontrollida vedajaid, sest ta teadis, et ka kauba tarnija ei ole vaidlusalustele arvetele märgitud isik.
  43. Käibemaksu puhul on tehingute teise poole tuvastamine oluline, sest sellest oleneb, kas sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatav või mitte. Kuna maksuhaldur on maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt jõudnud järeldusele, et vaidlusaluste arvetel vormistatud kaup pole OÜ-lt Sandman Veod ostetud ja kaebaja ei ole maksuhaldurile ka tegelikku vilja müüjat (või 6 müüjaid) nimetanud, siis on tehingu tegeliku väärtuse ja sisu kontrollimine maksuhalduri poolt peaaegu võimatu.
  44. Kaebaja väited heauskse käitumise kohta on paljasõnalised ja kontrollimatud, kuna oma väidete kinnituseks ja maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonide aluseks on fiktiivsed arved. Ainuüksi fiktiivsetel arvetel vormistatud samaliigilise kauba olemasolu ja arvete eest pangaülekandega tasumine ei tõenda kaebaja heausksust tehingute tegemisel. Näidates kaupade ostmist OÜ-lt Sandman Veod, kuid saades kaupu tundmatutelt kolmandatelt isikutelt oli kaebajal võimalik äriühingust tulumaksuvabalt välja viia raha, deklareerides samaaegselt nendelt tehingutelt ka alusetult sisendkäibemaksu.
  45. Käibemaksuseaduse § 29 lg 3 p-st 1 tulenevalt on esmajärguline tehingute tegelik toimumine arvel märgitud isikute vahel. Asjaolu, et sama liiki kaubaga on tehtud mitmeid tehinguid, ei tõenda vaidlusalustel arvetel näidatud tehingute toimumist, sest maksuhaldur on maksumenetluses kogutud tõendite hindamisel tulnud järeldusele, et arved nr 170121, nr 06301, nr 27031 ja nr 04041 on fiktiivsed ning tehingute toimumist ei kinnita. Kaebaja ei ole ka Tartu Halduskohtule esitatud kaebusele lisanud tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuhalduri järelduse tehingute mittetoimumisest.
  46. Kaebusele on lisatud dokumendid, mida maksuhaldurile maksumenetluses ei esitatud. Tutvunud dokumentidega vastustaja leiab, et need küll tõendavad asjaolu, et kaebaja ostab ja müüb kaupu, kuid ei kinnita tehinguid OÜ-ga Sandman Veod ning vastustaja leiab, et kaebusele lisatud dokumendid ei kinnita ka vaidlusaluste arvetele märgitud kauba liiki.
  47. Seoses kaebaja seisukohaga, et hea äritava kohaselt piisab sellest, et isik kontrollib seda, et tehingupartner on registreeritud käibemaksukohustuslasena ning kui tehing toimub pangaülekandega, siis sellisel juhul kontrollib isikusamasust krediidiasutus, märgib vastustaja, et on üldteada tõde, et fiktiivseid arveid vormistavad varifirmad kasutavad arveldamisel pangaarveid, kust sularaha võetakse kohe välja peale raha laekumist.
  48. Kaebaja rõhutab järjepidevalt enda heausksust, jättes tähelepanuta, et maksuhaldur on kujundanud oma seisukoha lähtudes oma valduses olevatest tõenditest (vt maksuotsuse p 3.4).
  49. Maksuhaldurile esitatud päeviku sissekannetest nähtub, et vastavalt dokumentidele numbritega 57, 58, 61, 66, 70, 104, 154 ei ole nisu transportijaks OÜ Sandman Veod. Vastavalt raamatupidaja A.Uustare seletusele asub päevik Näpi laos, kauba saateleht jääb OÜ-le Viruvili, kauba müüjale ning kauba transportijale. OÜ Viruvili kajastab OÜ-le Mangelbert esitatud arvetel ainult OÜ-le Mangelbert osutatud teenuse mahtu tonnides ning teenuse maksumuse. Tatjana Lazareva 15.06.2009 antud seletuste kohaselt tegeles OÜ-ga Sandman Veod OÜ Mangelbert töötaja Rein Karolin. Kontrollimisel selgus, et Rein Karolin suhtleb vilja müüjatega telefoni teel ja kellegagi OÜ-st Sandman Veod tegelenud ei ole. Viljar Sepp ei osanud nimetada ühtegi isikut, kellega ta OÜ-st Mangelbert tehingute osas suhtles. Vastavalt päevikus kajastatud informatsioonile OÜ Sandmad Veod vedas OÜ-le Mangelbert vilja sõidukiga, mille number on 073ART. Kontrollitaval perioodil kuulus sõiduk numbriga 073ART AS-le SEB Liising ning vastutav kasutaja oli OÜ BaltEst Market. 19.04.2010 ning 28.04.2010 teatas OÜ BaltEst Market, et ei ole perioodil 01.01.2008 - 31.05.2008 OÜ-le Sandman Veod ja OÜ-le Mangelbert transportteenust osutanud. Maksuhalduri andmetel kontrollitaval perioodil kuulus sõiduk numbriga 958MDN OÜ-le Peep ja Iivo Transport. 28.05.2010 teatas OÜ Peep ja Iivo Transport, et ei ole perioodil 01.01.2008 31.05.2008 OÜ-le Sandman Veod ja OÜ-le Mangelbert osutanud transportteenust. 7
  50. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kaupade ja teenuste soetamisel, mitte ainuüksi arve esitamisest. Käibe tekkimise aluseks ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks on seega vajalik asjaolu, et üks käibemaksukohustuslane müüb teisele käibemaksukohustuslasele ettevõtluses kasutatavat kaupa või osutab teenust.
  51. Vastustaja märgib, et dokumentide vormistamise ja allkirjastamise osas vaidlust ei ole. Üldjuhul varifirmad vormistavad ja allkirjastavad dokumente tellija poolt antud andmete põhjal. OÜ Sandman Veod endise juhatuse liikme Viljar Sepa 22.10.2009 protokollitud ütluste kohaselt suhtles ta kellegagi Tartust, nime ei mäleta, kontaktandmed puuduvad. Ise ta Näpi elevaatoris kohal ei käinud, vilja ei vedanud. Arveid vormistas telefonikõne peale, siis kui oli toimunud vilja üleandmine Näpi elevaatoris isikute poolt, kellelt ta väidetavalt vilja ostis ja kelle nimesid ta ei mäleta. Viljar Sepp kinnitas, et käis Tartus kontoris, kuid kellega seal suhtles ei osanud öelda. OÜ Sandman Veod pangakontodelt nähtub, et arvete alusel pangakontole laekunud summad võttis Viljar Sepp sularahas välja. Väidetavatele tarnijatele kauba eest panga kaudu ei makstud. Viljar Sepp ei mäleta kellelt vilja ostis, kuigi tal oli vaid üks tarnija (22.10.2009 seletus). Vastustaja leiab, et kaebuses esitatud väited tavapärase hoolsuse kohustuse täitmise kohta paljasõnalised ja kaebuses tõendamata.
  52. Maksuhalduri järeldused tuginevad faktile, et OÜ Sandman Veod on esitanud maksuhaldurile 04.02.2009 parandustega käibedeklaratsioonid ning asjaolule, et Valeri Švetsi esitatud väited OÜ dokumentide saamise ja varguse kohta ei ole usutavad. Roman Timoštšenko andis 09.10.2009 maksuhaldurile seletusi: OÜ Sandman Veod müüsin edasi Valeri Švetsile - andsin talle notari juures firma dokumendid üle, vormistasin dokumentide üleandmise-vastuvõtuakti, teile esitada seda mul pole. Samas 18.11.2008 esitas Valeri Švets maksuhaldurile seletuse, milles kirjutab, et 24.10.2008 õhtul tulid talle kallale kaks meest ja võtsid talt ära OÜ Sandman Veod dokumendid ning lisas seletusele teatise kriminaalmenetluse alustamise kohta. Teate sisust aga nähtub, et mehi oli kolm. Valeri Šveitsi 04.02.2009 antud ütlused dokumentide saamise kohta on vastuolulised ja mitteusutavad.
  53. Kokkuvõttes vastustaja leiab, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumitele, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses. Kõnesolevate arvete vormistamisel pooled tegutsesid eelneval kokkuleppel ja teadmisel.
  54. OÜ Mangelbert on teinud maksustamisperioodidel märts 2008 ja aprill 2008 OÜ-le Sandman Veod väljamakseid, mille kohta OÜ-1 Mangelbert puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele ja kogutud tõenditele tuginedes on maksuhaldur seisukohal, et OÜ Mangelbert teadis, et OÜ Sandman Veod arvetel märgitud isik ei tarvitse olla tegelik müüja. Seega tuleb need väljamaksed lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lg-le 1 ning lg 2 p-le 3, kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakse.
  55. Soetamisel tasumisele kuuluva sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on sõltuvuses nõuetekohase arve olemasolust, kuid sellise regulatsiooni eelduseks ja eesmärgiks on arvele märgitud andmete vastavus tegelikule tehingu sisule. Kui kaupa või teenust ei ole reaalselt saadud, või arvele märgitud müüja ei ole tegelik müüja, siis ei ole tegemist nõuetekohase dokumendiga soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu mahaarvamiseks. 8 Maksuhaldur on maksumenetluses tuvastanud, et väljamakseid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust.
  56. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur määranud maksu õiguspäraselt, vastavalt maksumenetluses tuvastatud asjaoludele ning kogutud tõenditele tuginedes. Vastupidiselt kaebajale vastustaja leiab, et maksuhalduri 09.06.2010 maksuotsus nr 12.2-3/4885-20 vastab maksukorralduse seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele. Vastustaja on seisukohal, et kaebuses esitatud väited ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisele ning Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse õiguspärase 09.06.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/4885-20 tühistamisele. Kohtu põhjendused ja otsus
  57. Käesolevas asjas vaidlustatud maksuotsusega määras Lõuna maksu- ja tollikeskus OÜ-le Mangelbert täiendavalt tasumiseks käibemaksu ja tulumaksu põhjusel, et OÜ Mangelbert ei ole arvetel näidatud nisu ostnud OÜ-lt Sandman Veod, mistõttu puudus kaebuse esitajal OÜ Sandman Veod arvete alusel õigus
  58. aasta veebruari- kuni aprillikuu käibedeklaratsioonidel kajastada sisendkäibemaksu summas 223 646 krooni ning osaühingu arvelduskontolt ajavahemikul märts kuni aprill 2008 tehtud väljamaksed OÜ-le Sandman Veod summas 1 466 123 krooni tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks.
  59. Riigikohtu halduskolleegium on 05.05.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-18-10 rõhutanud, et maksuotsuse kontrollimisel tuleb kohtutel kindlaks teha selle faktiline alus, st kas vaidlustatud maksuotsuse aluseks on asjaolu, et kaebaja on seotud maksupettusega või et kaebaja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga või siis järeldus, et ta pidi seda teadma. Kolleegium selgitab, et sõltuvalt sellest, mis on vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks, on erinevad ka olulised asjaolud, mille tuvastamiseks tuli esitada ja koguda tõendeid.
  60. Õige on kaebuse esitaja seisukoht, et maksuotsusest ei selgu selle faktiline alus, st kas vaidlustatud maksuotsuse aluseks on asjaolu, et kaebaja on seotud maksupettusega või et kaebaja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga või siis järeldus, et ta pidi seda teadma. Maksuotsuses märgitakse, et kaup võis olla saadud muude, s.o deklareerimata tehingute raames, mida on püütud varjata OÜ-lt Sandman Veod pärinevate ostudokumentidega ning nende eest tasumisega. Tuginedes kogutud tõenditele kogumis, on maksuhaldur seisukohal, et OÜ Mangelbert ei ole soetanud nisu OÜ-lt Sandman Veod. Tehingute vormistamine läbi OÜ Sandman Veod tingis OÜ Mangelbert soov tekitada õigus nimetatud tehingutelt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning viia maksuvabalt raha äriühingust välja (tl 30 pöördel31). Kohtule esitatud kirjalikus vastuses osundab maksuhaldur sellele, et maksuhaldur on maksumenetluses kogutud tõendite hindamisel tulnud järeldusele, et arved nr 170121, nr 06301, nr 27031 ja nr 04041 on fiktiivsed ning tehingute toimumist ei kinnita ning et pooled tegutsesid eelneval kokkuleppel ja teadmisel. Räägitakse ka sellest, kuidas üldteadaolevalt tegutsevad varifirmad. Maksuhalduri seisukohtadest võib teha seega järelduse, et tegemist on maksupettusega.
  61. MKS § 82 sätestab, et maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud deklaratsioonidest, maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Seega eeldatakse maksukohustuslase poolt esitatud tõendite õigsust. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase poolt esitatud tõendite õigsuses, kogub maksuhaldur täiendavaid tõendeid. 9 Tulenevalt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud.
  62. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et OÜ-l Mangelbert võis olla ostuarvetel nimetatud kaup olemas, kuid seda ei ostetud OÜ-lt Sandman Veod, vaid kaup võis olla saadud muude, so deklareerimata tehingute raames, mida on püütud varjata OÜ-lt Sandman Veod pärinevate ostudokumentidega ning nende eest tasumisega. Seejuures pole teada, kes on tehingute tegelikuks teiseks pooleks.
  63. Järeldusele, et OÜ Mangelbert ei ole soetanud nisu OÜ-lt Sandman Veod ning et tehingute vormistamine läbi on OÜ Sandman Veod oli tingitud OÜ Mangelbert soovist tekitada õigus nimetatud tehingutelt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning viia maksuvabalt raha äriühingust välja, on maksuhaldur jõudnud tuginedes järgmistele asjaoludele ja tõenditele : 1) OÜ-l Sandman Veod puudub reaalne majandustegevus. Tema nimel väljastati üksnes arveid olematute tehingute eest. Maksuhaldur peab Valeri Švetsi seletuses (04.02.2009) toodud ütlusi tehingute mittetoimumisega seotud asjaolude kohta tõeseks, kuna seda toetavad mitmed teised maksuhalduri poolt kogutud tõendid. Äriühingul puudub raamatupidamisarvestus ja tal ei ole säilinud raamatupidamisdokumendid ning neid ei ole võimalik taastada (Valeri Švetsi 18.11.2008 seletus), kuivõrd OÜ Sandman Veod pangakontole laekunud raha võeti kohe sularahas välja ja hankijatele tasumist ei toimunud, viitab see asjaolule, et OÜ Sandman Veod pangaarvele laekunud rahalisi vahendeid ei ole kasutatud kaupade soetamiseks ja nende eest tasumiseks äriühingu reaalse äritegevuse raames, vaid üksnes OÜ Sandman Veod nimel väljastatud müügiarvetel kajastatud näilike tehingute usutavaks muutmiseks ehk petliku usaldusväärsuse tekitamiseks. OÜ Sandman Veod pangakontole raha kandnud äriühingute tegevusaladest nähtuvalt võib järeldada, et OÜ Sandman Veod on arveid väljastanud erinevate kaupadeteenuste eest. Maksuhalduri seisukohta kinnitab ka asjaolu, et OÜ Sandman Veod juhatuse liikmed ei osanud selgitusi anda osaühingu majandustegevuse toimumise, hankijate nimede ja tehingute majandusliku sisu kohta ning OÜ-l Sandman Veod puudusid töötajad ja vahendid teenuste osutamiseks. Maksuhaldur leiab, et tavapäraselt tegutseb reaalset majandustegevust omav äriühing ühel või mitmel konkreetsel tegevusalal, omab raamatupidamise arvestust ja dokumente ning dokumentide kaotamise korral on tal võimalus ja soov neid taastada. 2) OÜ Sandman Veod juhatuse liige Valeri Švets esitas 04.02.2009 maksuhaldurile parandatud käibedeklaratsioonid perioodi jaanuar kuni september 2008 kohta, millega tühistas 18 % määraga maksustatava käibe ja käibemaksu ning sisendkäibemaksu summad. Seega ei kajastu nimetatud tehingud ka OÜ Sandman Veod raamatupidamises ja aruannetes. 3) OÜ Mangelbert töötajad on andnud tehingute kohta OÜ-ga Sandman Veod üldsõnalisi selgitusi. Tatjana Lazareva kinnitas, et tema OÜ-ga Sandman Veod ei tegelenud, vaid nimetatud OÜ-ga pidi tegelema Rein Karolin. Rein Karolin töötab OÜ Mangelbert Tallinna kontoris ning tema ütluste kohaselt ise ta vilja vastu ei võta. Seda teeb Igor Karakai Näpi elevaatoris, kus peaks olema kogu vilja vastuvõtuga seotud dokumentatsioon. 4) OÜ Sandman Veod endise juhatuse liikme Viljar Sepa ütluste järgi suhtles ta kellegagi Tartust, nime ei mäleta, kontaktandmed puuduvad. Ise ta Näpi elevaatoris kohal ei käinud, vilja ei vedanud. Arveid vormistas telefonikõne peale, siis kui oli toimunud vilja üleandmine Näpi elevaatoris isikute poolt, kellelt ta väidetavalt vilja ostis ja kelle nimesid ta ei mäleta. Viljar Sepp kinnitas, et käis Tartu kontoris, kuid raamatupidaja A. Uustalu seletusest nähtuvalt kontoris müüjad ei käinud. 5) OÜ-s Mangelbert oli vilja vastuvõtmine korraldatud selliselt, et puudus kontroll selle üle, kes tegelikult OÜ-sse Mangelbert vilja tõi. Vilja vastuvõtja OÜ Viruvili esindaja 10 Igor Karakai võttis vilja vastu vilja tooja dokumente kontrollimata. Kandeid päevikusse teostas suulise päringu tulemusel saadud andmete alusel. Ainuke kindel kohustus oli tal kirjutada päevikusse kauba tooja lahtrisse kauba tooja veoki number. Kõik algdokumendid so. kauba vastuvõtu- ja väljastamise päevik ning kauba saatelehed jäid Näpi lattu. OÜ Viruvili esindaja Igor Karakai saatis OÜ-le Mangelbert tema poolt koostatud aruanded kauba liikumise kohta. Võrdlus andmete õigsuse kohta käis vastavalt OÜ Mangelbert töötajate ja Igor Karakai seletustele ainult telefoni teel. 6) OÜ Mangelbert ei ole tuvastanud arveid esitanud isikuid ega ole kontrollinud, kas need isikud on tegelikult käibemaksukohustuslaste registrisse kantud. 7) Päevikusse kantud andmetel on veoteenust osutatud kümnel korral 14-st OÜ-le BaltEst Market kuuluva veokiga, kuid BaltEst Market seletuse kohaselt ei ole nad OÜ-le Mangelbert ega OÜ-le Sandman Veod veoteenust osutunud ega veokit rentinud. Päeviku andmetel on v i l j a toodud ka sõiduautoga Audi A
  64. 17.05.2010 eriarvamuses kinnitas O Ü Mangelbert, et üks autodest, millega toodi vilja, on mitte Audi numbriga 952 MDN, vaid auto registreerimisnumbriga 958 MDN. Tegemist on OÜ Viruvili poolt tehtud inimliku eksimusega auto registreerimisnumbri ülesmärkimisel. 958 MDN omanik OÜ Peep ja Iivo Transport seletuse kohaselt ei ole nad OÜ-le Mangelbert ega OÜ-le Sandman Veod veoteenust osutanud ega veokit rentinud. Sellest järeldab maksuhaldur, et arvetel näidatud isikute puhul ei ole tegemist tegeliku müüjaga, vaid tegemist on fiktiivsete arvetega.
  65. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et puuduvad tõendid, et kaebaja ja OÜ Sandman Veod omaksid maksupettusele viitavaid sidemeid. Käesolevas asjas ega mõnes teises menetluses (nt kriminaalmenetluses) ei ole tuvastatud, et OÜ Sandman Veod oleks loodud varifirmana ning et tal eksisteeriks seos kaebajaga. Kohtu arvates tugineb maksuhaldur maksuotsuses tõenditele ja asjaoludele, mis ei kinnita kahtlust, et kaebaja osales maksupettuses või et kaebaja teadis, et pole tegelik nisu müüja.
  66. Võimaliku maksupettusega seotuse asjaolusid on Riigikohtu halduskolleegium selgitanud 20.01.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-74-
  67. Kolleegium märgib nimetatud otsuse p-s 10: /…/ Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha ./…/
  68. Vaidlustatud maksuotsuses ei ole tuvastatud, et vaidlusaluste tehingute toimumise ajal OÜ Sandman Veod majandustegevust korraldav isik Viljar Sepp tegutses OÜ Mangelbert juhiste alusel ning nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Ei ole tuvastatud, et OÜ-le Sandman Veod arvete alusel tasutud rahasumma, mis on Viljar Sepa poolt sularahas välja võetud, tagastati OÜ-le Mandelbert või temaga seotud isikutele, samuti ei ole tuvastatud perekondlikke, töö- või ärialaseid suhteid osaühingute Mangelbert ja Sandman Veod esindusõiguslike isikute vahel. 11
  69. Kaebuse esitaja on esitanud asjakohased tõendid tehingute toimumise kohta ning põhjendatud vastuväited kõigile maksuhalduri väidetele. Kõik maksuotsuses kajastamist leidnud OÜ Sandman Veod arved sisaldavad KMS § 37 loetletud andmeid ja said seega olla seadusekohaseks aluseks sisendkäibemaksu mahaarvamisel. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Sandman Veod oli arvetes märgitud ajal käibemaksukohustuslane.
  70. Õige on kaebuse esitaja väide, et maksuotsuses ei ole viidatud seadusele või muule õigusaktile, mis oleks kohustanuks kaebajat OÜ-t Sandman Veod kontrollima rohkem kui kaebaja seda tegi. Kaebaja ei pidanud kontrollima müüjale veoteenust osutavaid isikuid.
  71. Asjaolu, et Valeri Švetsi väitel varastati temalt OÜ Sandman Veod raamatupidamise dokumendid ning puudub ülevaade ühingu eelnevast tegevusest, ei tõenda seda, et OÜ-l Sandman Veod puudus maksuotsuses kajastatud perioodil majandustegevus ja puuduksid igasugused dokumendid seoses kaebajaga tehtud tehingutega. Õige on kaebaja seisukoht, et puuduvad andmed, et maksuhaldur oleks saanud tutvuda OÜ Sandman Veod raamatupidamisdokumentidega. Asjaolu, et V. Švetsi väitel saab ta aru, et OÜ Sandman Veod on esitanud käibedeklaratsioonides valeandmeid ning pidas (ilmselt pärast maksuhalduri vastavaid selgitusi) vajalikuks esitada perioodi 2008 jaanuar kuni september kohta parandatud käibedeklaratsioonid (tl 106), ei tähenda, et OÜ-l Mangelbert puudus õigus kontrollitud perioodil sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.
  72. Asja kohtulikul uurimisel on leidnud kinnitust, et kaebaja esitas maksuhaldurile ka arvete juurde kuuluvad saatelehed, mida vastustaja kohtusse esitanud ei ole (tl 144-153). Asjakohane ei ole vastustaja väide, et saatelehed küll revidendile faksi teel saadeti, kuid neid ei saanud arvestada, sest need olid kinnitamata. Originaalide esitamist või esitatud dokumentide nõuetekohast kinnitamist maksuhaldur kaebajalt ei nõudnud.
  73. Asjas ei ole vaidlust selles, et OÜ Sandman Veod on esitanud OÜ-le Mangelbert arved vilja müümise kohta ja nende arvete alusel on OÜ-le Sandman Veod tasutud ülekandega. Tehingute toimumist on kinnitanud OÜ Sandman Veod juhatuse liige tehingute toimumise ajal Viljar Sepp.
  74. 20.01.2010.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-74-09 märgib Riigikohtu halduskolleegium, et asjades nr 3-3-1-39-03 (p-d 11 ja 12) ning 3-3-1-50-03 (p-d 9 ja 10) on kolleegium selgitanud, et asjaolust, et müüja ei käitu maksuõigussuhetes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Maksuotsuses ei ole kaebaja pahausksust tõendatud, vaid seda on lihtsalt eeldatud.
  75. Kohtu arvates ei ole maksuhaldur vaidlusaluses maksuotsuses tuvastanud asjaolusid, millest lähtudes saab väita, et OÜ Mangelbert ei ole OÜ-lt Sandman Veod nisu ostnud. Seega on käibemaksu juurdemääramine OÜ-le Mangelbert õigusvastane.
  76. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud, et tulumaksuarvestuses kehtivad oluliselt lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses. Hoolsuskohustuse maht ja nende kohustuste eiramise tagajärjed on tulumaksu ja käibemaksu puhul erinevad.
  77. TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, milleks muuhulgas on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Antud asjas on tehingute toimumist tõendavad nõuetekohased dokumendid olemas. 12
  78. Vaidlustatud maksuotsuses märgitakse, et kontrolli tulemusel on maksuhaldur seisukohal, et OÜ Mangelbert ei ole OÜ-lt Sandman Veod vilja ostnud. OÜ Mangelbert ei ole kontrolli käigus maksuhaldurile tõendanud, mille eest ta OÜ-le Sandman Veod tegelikult väljamakse tegi, mistõttu maksuhaldur loeb väljamakse summas 1 466 123 krooni OÜ Mangelbert ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks, mis kuulub tulumaksuga maksustamisele.
  79. Kuna kohus on jõudnud eelnevalt järeldusele, et maksuhaldur ei ole vaidlusaluses maksuotsuses tuvastanud asjaolusid, millest lähtudes saaks asuda seisukohale, et kontrollitud perioodil ei ole OÜ Mangelbert OÜ-lt Sandman Veod vilja ostnud, siis ei saa ka väita, et OÜ Mangelbert poolt OÜ-le Sandman Veod tehtud väljamaksed ei ole seotud OÜ Mangelbert ettevõtlusega. Seega on tulumaksu määramine kaebuse esitajale õigusvastane.
  80. Lähtudes eeltoodud põhjendustest rahuldab kohus kaebuse ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 1 tühistab Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 09.06.2010.a. maksuotsuse nr 12.2-3/4885-
  81. Menetluskulud
  82. Kaebuse esitaja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 38 000 krooni, taotletav summa sisaldab tasutud riigilõivu summas 15 000 krooni ja õigusabikulu summas 23 400 krooni (tl 154-155). Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab vastustajalt OÜ Mangelbert kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud summas 38 000 krooni. Arvestades asja mahukust ja keerukust on õigusabile tehtud kulutuste suurus igati põhjendatud. Mai Saunanen kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.