imust koosolekul arutada tohtinud. Koosolekul otsustati koguda raha remondifondi. Hageja palus tunnistada 12.05.2010 toimunud KÜ Daumani tn 13 üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtetuks.
) § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.
lg 2 sätestab, et korteriühistu seaduses reguleerimata
imustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. Seega tuleb kohaldamisele MTÜS § 24 lg 1, mille kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. MTÜS § 20¹ lg 5 järgi
imuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. MTÜS § 20¹ lg 6 kohaselt eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid
imusi. KÜ Daumani tn 13 põhikirja p 6.7 kohaselt
imustes, mille kohta polnud üldkoosoleku kokkukutsumisel ette teatatud, ei või otsuseid vastu võtta, välja arvatud juhul, kui esindatud on või osalevad kõik ühistu liikmed. Kostja ei vaidle, et raha remondifondi kogumisest ei olnudki eraldi päevakorras ja ei toimunud ka eraldi hääletamist. See
imus oli vaid üks
lg 2 järgi korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Kostja arvates oli igal ühistu liikmel võimalus tutvuda
imust. Kohtu arvates ei saa ka pidada mõistlikuks, et ühistu liikmed peavad võimalikke päevakorrapunkte otsima muudest ühistu liikmetele esitatavatest dokumentidest.
lg 1 järgi korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Majandustegevuse aastakava on korteriühistuseadusest tulenevalt eelkõige kavatsus, mis on suunatud tulevikku ja aruande kohustus liikmetele. Kohus leidis, et aastakava kinnitamisega ei saa korteriühistu liikmetele kehtestada konkreetseid makseid, seda enam kui korteriühistu päevakorras ei ole selgesõnaliselt kirjas, et arutamisele tuleb maksete kehtestamine. Seega kohus leidis, et KÜ Daumani tn 13 12.05.2010 üldkoosoleku otsuse p 4 koguda remondifondi 150 krooni korteri kohta 2010. a juunis, juulis, augustis ja septembris korteriühistu 2010. a majandustegevuse aastakava kinnitamisega tuleb kehtetuks tunnistada, sest sellist punkti, mille alusel oli vastuvõetud otsus koguda korteriühistuliikmetelt raha remondifondi, ei olnud 12.05.2010 üldkoosoleku päevakorras ette nähtud ning korteriühistu põhikiri nägi ette, et päevakorda eelnevalt võetud
imustes otsuseid vastu võtta ei tohi, välja arvatud juhul kui esindatud on või osalevad kõik ühistu liikmed. Vaidlust ei ole, et 12.05.2010 üldkoosolekul ei 3 osalenud kõik ühistu liikmed. Seega on KÜ Daumani tn 13 12.05.2010 otsus p-s 4 koguda remondifondi 150 krooni korteri kohta 2010. a juunis, juulis, augustis ja septembris korteriühistu 2010. a majandustegevuse aastakava kinnitamisega vastuolus KÜ Daumani tn 13 põhikirjaga. Kohtu arvates
lg-s 2 sätestatud korteriühistu juhatuse kohustust anda igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekt koos eelmise aasta aruande ja bilansiga ei saa pidada täidetuks dokumentide teadetetahvlile panemisega. Hageja on kohtule veenvalt põhjendanud, et tema ei ole saanud korteriühistult nõutavaid dokumente ja kohtul ei ole põhjust hageja väidetes kahelda. Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks andnud hagejale
§-s 15 nimetatud dokumendid tutvumiseks. Kohus leidis, et
§-s 15 sätestatud kohustuse - dokumentide tutvumiseks andmine - täitmata jätmine ei ole iseenesest alus tunnistada korteriühistu üldkoosoleku otsus kehtetuks kui seadusega vastuolus olev otsus.
§-s 15 nimetatud kohustus esitada korteriühistu liikmetele majandustegevuse aastakava on eelkõige oluline seetõttu, et ühistu liikmed oleksid teadlikud, missuguse aastakava poolt või vastu nad hääletavad ning ühistu liikmetel oleks võimalik hinnata juhatuse tegevust. Kohtu arvates aastakava esitamata jätmisega ei ole korteriühistu liikmelt võetud ära võimalust otsustada, kas hääletada aastakava poolt või vastu. Hageja leiab, et raha remondifondi kogumine 150 krooni iga korteri kohta on vastuolus seadusega.
lg 1 järgi majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜ Daumani tn 13 põhikirja p-s 3.2 on reguleeritud, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kehtestatud tähtajaks ja selle poolt määratud suuruses sihtotstarbelisi makseid, maja jooksvate majandamiskulude katteks. Maksete suuruste kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate elu- ja mitteeluruumide üldpinnast. Kostja väide, et sihtmakse suurus 150 krooni iga korteri kohta ongi hagejale arvestatud lähtudes ruutmeetrihinnast ja seega oleks ruutmeetrite järgi hageja korteri sihtmakse 540.24 krooni, kuid ümardatult on see summa 600 krooni, ei ole kohtu arvates veenev. Kostja ei ole tõendanud, et sihtmakset 150 krooni kuus (nelja kuu jooksul) saab lugeda kui summat, mis on arvestatud eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Kostja väide, et 540.24 krooni saab ümardada kuni 600 kroonini ja ongi arvestus ruutmeetri kohta, ei ole mõistlik matemaatiline tehe, mis veenaks kohut, et 150 kroonine sihtmakse on ühistu liikmetele arvestatud ühe ruutmeetri kohta. Samas on kostja esitanud vastuväite, et sihtmakse ei ole arvestatud ühe ruutmeetri kohta, sest loeti õiglaseks arvestada sihtmakse võrdselt igalt korteriomanikult. Põhikirja p 3.2 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma erakorralisi makseid viivitamatute remonditööde kulude katteks, mida viiakse läbi maja mõtteliste osade säilitamise tagamise eesmärgil, juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kostja väide, et tegemist ei olnud maja hooldamise kuludega
lg 1 tähenduses, vaid ühekordse erakorralise sihtmaksega, ei ole kohtu arvates tõendatud. Kohus leidis, et korteriühistu peab oma liikmetelt majandamistegevuseks raha kogudes selgelt väljendama, milleks ja kuhu raha kulutatakse ning kuidas kulutuste arvestamine liikmete vahel toimub. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kiireloomulise maksega 150 krooni kuus oli tegemist, mida ei oleks tulnud kindlaks määrata lähtudes eluruumi üldpinna ühest ruutmeetrist. Seega kohus leidis, et remondifondi raha kogumine korteri kohta on vastuolus korteriühistuseaduse ja KÜ Daumani tn 13 põhikirjaga ning tuleb kehtetuks tunnistada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4
imusega plaani kinnitamisest tervikuna) sihtmakse kogumise variant juuni, juuli, augusti ja septembri kohta. Selle otsuse poolt hääletas absoluutne enamik. Seega eraldi hääletamist ühe aastakava punkti osas ei olnud, mistõttu remondifondi sihtmakse otsust pole üldse võimalik kohtu korras vaidlustada; 3) leidis kohus, et poole seletused ei ole tõend ning vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus on seda sätet eiranud, märkides, et hageja on kohtule veenvalt põhjendanud, et tema ei ole saanud korteriühistult nõutavaid dokumente. Kostja on kolme tunnistaja ütlustega tõendanud, et aastakava projekt koos aruandega esitati kaks nädala enne 12.05.2010 koosolekut KÜ liikmetele tutvumiseks. Kohus leidis aga, et need tunnistajate ütlused ei lükka ümber hageja väidet, et hageja stendi peal muid dokumente kui eelmise aasta aruanne ja revisjonikomisjoni aruanne, ei näinud; 4) leidis kohus ekslikult, et kohtule esitatud aastakava projektist ei nähtu, et koosolekule pakuti arutleda
imust koguda raha sihtmakse korras; 5) leidis maakohus, et sihtmakse kogumine hageja korteri kohta summas 600 krooni (st võrdsel määral teiste korteritega) 540.24 krooni asemel ei ole seaduslik. Kuna hageja täitis vaidlustatava üldkoosoleku otsuse, on kohtu järeldus, et sihtmakse 150 krooni kogumine iga korteri kohta on vastuolus seadusega, tehtud vastuolus TsMS § 3 lg 1 ja § 2; 6) märkis maakohus, et KÜ peab oma liikmetelt majandamistegevuseks raha kogudes selgelt väljendama, milleks ja kuhu raha kulutatakse. 12.05.2010 üldkoosoleku protokollist nähtub selgelt, et otsustati koguda raha remondifondi keldriruumis torustike isolatsiooni vahetamiseks, millele hääletas vastu ainult üks koosolekust osavõtja. Hageja sellel koosolekul ei osalenud, kuid kohtus ta ei väitnud, et tal on ebaselge, milleks kogutakse sihtmakse. Selles osas on kohtuotsus põhjendamatu.
imuse remondiraha kogumisest. Kuna 2010. a majandustegevuse eelnõud ei ole antud igale KÜ liikmele, on see vastuolus
§-ga 15 lg 1; 2) sätestab
lg 3, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse 5 teadasaamise päevast arvates. Seega kuulub otsus remondiraha kogumiseks vaidlustamisele, sõltumata sellest, et otsus oli majandustegevuse aastaplaani kinnitamise üks osa; 3) peab antud juhul kostja, mitte hageja, TsMS § 230 lg 1 alusel tõendama, et 2010. a majandustegevuse aastakava esitati ühistu liikmetele. Kostja ei tõendanud, et 2010. a majandustegevuse aastakava esitati ühistu liikmetele, kuna kostja tunnistajad ei kinnitanud, et majandustegevuse aastakava esitati igale KÜ liikmele.
lg 1 sätestab, et KÜ juhatus peab esitama igale KÜ liikmele majandustegevuse aastakava. Seinale riputamine ei taga igale liikmele majanduskavaga tutvumist. Kostja tunnistajale majandustegevuse aastakava tutvumiseks esitamine ei tähenda, et igale liikmele oleks aastakava esitatud; 4) sätestab MTÜS § 20 lg 6, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Vastustaja esitas majandustegevuse kava ainult kohtus ning teisel kohtuistungil, algne majandustegevusekava ei ole hagejale kättesaadav, seega ei saa arutada, kas remondifondi raha kogumine oli majandustegevuse kavas enne üldkoosoleku toimumist olemas. Juhul kui sihtmakse või remondifondi kohta tehti eraldi hääletamine ning võeti vastu otsus, mis on erinev teistest majandamiskuludest, tuleb see
imus märkida eraldi ka päevakorras; 5) tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-53-10 peab KÜ üldkoosoleku otsus olema seaduslik ja lähtuma remondifondi raha suuruse arvestamisel korteriomandi üldpinna osast; 6) ei ole vastustaja nõus apellandi väitega, et juhul kui ainult üks KÜ liige hääletas otsuse vastu, siis see ei anna alust vaidlustada KÜ üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmata jätmine korteriühistu juhatuse poolt ei ole aluseks korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisele. Nimetatud maakohtu otsustusi ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud ning TsMS § 651 lg 1 kohaselt ringkonnakohus esimese astme otsust nimetatud osas läbi ei vaata. 8. Vastavalt
lg-le 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sarnane regulatsioon on sätestatud ka Daumani tn 13 korteriühistu põhikirja p-s 3.2, st maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate elu- ja mitteeluruumide üldpinnast. Vaidlustatud korteriühistu üldkoosoleku otsuse p-s 4 on otsustatud koguda remondifondi 150 krooni kuus korteri kohta. Maakohus on põhjendatult leidnud, et nimetatud otsuse p 4 on vastuolus nii
lg-s 1 kui ka korteriühistu põhikirja p-s 3.2 sätestatuga ning kuna on täidetud MTÜS §-s 24 ja
Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohus 25.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11 ja 16.06.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10. Ringkonnakohus leiab, et kuna tegemist on seaduses sätestatud imperatiivse normiga (põhikiri ei sätesta teisiti), siis ei ole asjakohane apellandi väide, et tegemist on formaalse rikkumisega (hageja pidi maksma 540.24 krooni asemel 600 krooni) ning hageja pöördus kohtusse 6 põhjendamatult. See, et hageja täitis enne kohtuotsust vaidlustatud üldkoosoleku otsuse p-ga 4 pandud kohustuse, ei tähenda, et hageja õigusi ei oleks rikutud. 9.
lg 2 kohaselt korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutele tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Nimetatud sättest tulenevalt on korteriühistu juhatuse kohustuseks anda igale ühistu liikmele kaks nädalat enne arutelu tutvumiseks majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga ning maakohus on põhjendatult leidnud, et selline juhatuse kohustus ei ole täidetud nimetatud dokumentide elamu trepikoja teadetetahvlile panemisega. Apellandi väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 230 lg-s 1 sätestatut, ei ole õige, kuna
Ringkonnakohus märgib, et korteriühistu põhikirja p 6.4 kohaselt teatatakse ühistu liikmetele üldkoosoleku kokkukutsumisest teate panemisega elamu trepikoja teadetetahvlile, kuid nimetatud põhikirja punktis sätestatud teatamise kord ei ole samastatav majandustegevuse aastakava projekti tutvustamisega ühistu igale liikmele
lg 1 p-st 2 tulenevalt sisaldab korteriühistu majandustegevuse aastakava muu hulgas korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. Kuna majandustegevuse aastakava kinnitamisega saab
lg 1 p 2 kohaselt panna korteriühistu liikmetele kohustusi sihtkulutuste kandmisel ning vaidlustatud üldkoosoleku otsuse p-ga 4 pandi ühistu liikmetele kohustus maksta 150 krooni korteri kohta remondifondi, siis võis üldkoosolek sellise otsuse vastu võtta ilma, et seda oleks eraldi päevakorras märgitud. Sellest tulenevalt on ebaõige maakohtu seisukoht, et aastakava kinnitamisega ei saa korteriühistu liikmetele kehtestada remondifondi makseid. Selles osas tuleb maakohtu põhjendusi muuta. Vastuseks apellandile märgib ringkonnakohus, et tegemist on vajaliku kuluga
Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et kui korteriühistu juhatus oleks täitnud
lg-s 2 sätestatud kohustuse, oleks hageja eeldatavasti saanud teada ka remondifondi maksete vajadusest. 11. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 7 jäävad menetluskulud Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.