KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2012. a Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja

§-dele 96 ja 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 2

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 90 „Töötasu alamäära kehtestamine“ (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) töötasu alamäär kuus oli 278,02 eurot. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määruse nr 169 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt töötasu alamäär kuus on alates 01.01.2012.a. 290 eurot. Seega oli

§ 101lg 1 kohaselt elatise alammäär kuus 2011.a.

139,01 eurot ja käesoleval ajal 145 eurot.

§-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt

§-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Nimetatud säte näeb ette, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja nõuab kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammääras. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Vanema ülesanne on täita oma kohustused lapse ülalpidamisel. Oma väljaminekute planeerimisel peab vanem lapse ülalpidamisekohustuse täitmisega arvestama. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.

2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 p 12 ja 07.12.2009.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09 p 12). Kuna hageja nõuab elatist seaduses ettenähtud alammääras, ei pea lapsele tehtavaid kulutusi käesolevas asjas eraldi tõendama. On mõistetav, et seaduses sätestatud elatise alammäär hõlmab lapse kõige hädavajalikumaid kulutusi. Kuna kostja pole nõutava elatise suurusele vastuväiteid esitanud, pole kohtul mingisugust alust arvata, et elatisena seaduses ettenähtud miinimumi tasumine oleks kostjale ebamõistlikult koormav või tema toimetulekut takistav. Hagi on kohtule esitatud 11.11.2011.a. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatisena välja alates 11.11.2011.a. kuni 31.12.2011 139,01 eurot kuus ja alates 01.01.2012.a. 145 eurot kuus. Kuna laps alaealisena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine tema seaduslikule esindajale. Hageja seaduslik esindaja on hagis palunud elatise kanda R. T. . 3

§-s 100 lg 4 sätestatuga, mille kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Otsuse täitmise huvides peab kohus otstarbekaks määrata, et iga kuu elatis tuleks maksta hiljemalt vastavale arvestuskuule eelneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kuna kohus hagi rahuldab, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 442 lg 1 p 5-1 kohaselt tuleb otsuses ära märkida tsiviilasja hind. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 1251,09 eurot (139,01 x 9). TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kohtunik Rita Kulberg 4