Vastutusotsusega esitab maksuhaldur I.S.’le nõude tasuda OÜ-le Energo Masinate Hooldus maksuotsusega määratud ning OÜ Energo Masinate Hooldus poolt deklareeritud ning tasumata jäetud kohustustest koosnev maksuvõlg kokku summas 24 204.15 eurot.
lg 1 sätestab, et kui ettevõtte seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Võlaõigusseaduse (RT I 2001,81,487; koos hilisemate täienduste ja muudatustega; edaspidi nimetatud VÕS) § 104 lg 2 sätestab, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Maksuhaldur on seisukohal, et I.S. OÜ Energo Masinate Hooldus endise juhatuse liikmena on jätnud tahtlikult täitmata juhatuse liikme
Maksuhaldur on seisukohal, et I.S.’i tegevus põhjustas täiendava maksukohustuse määramise OÜ-le Energo Masinate Hooldus. Maksuhaldur analüüsinud OÜ Energo Masinate Hooldus endise juhatuse liikme I.S. varalist seisu tuvastas, et I.S. omab kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt korteriomandit registriosa numbriga 13346701, 2/5 kaasomandist ühisomandis asukohaga Tallinna linn xxxxxxxxx. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on nimetatud kinnistu koormatud hüpoteegiga summas 66 468 eurot AS SEB Pank kasuks. 3 Rahvastikuregistri andmetel on I.S. ja I. S. sõlminud abielu xx xx xxxx. Kuna abikaasade vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut, siis on eelnimetatud kinnistute puhul tegemist ühisvaraga. Perekonnaseaduse § 33 lg 3 alusel vastutab I.S. vastutusotsuse alusel tekkiva maksuvõla eest lisaks oma lahusvarale ka pooles väärtuses ühisvaraga. PrkS § 29 näeb ette, et varaühisuse korral ei ole võimalik eraldi määrata ühe abikaasa osa varast, mistõttu ei ole ka õiguslikult võimalik seada eraldiseisvalt I.S.’i osale ühisvarast käsutamise keelumärget ega kohtulikku hüpoteeki – eelnimetatud kitsendus seab aga ohtu maksuvõla sissenõutavuse olukorras, kus OÜ Energo Masinate Hooldus maksuvõla sissenõudmiseks koostatakse vastutusotsus I.S.’le. I.S.’i abikaasa I. S. omab kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt : - korteriomandit registriosa numbriga xxxxxxx, 2/5 kaasomandist ühisomandina asukohaga Tallinna linn xxxxxxx. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on nimetatud kinnistu koormatud hüpoteegiga summas 66 468 eurot AS SEB Pank kasuks; - korteriomandit registriosa numbriga xxxxxxxx, asukohaga Narva linn xxxxxxxx. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on nimetatud kinnistu koormatud hüpoteegiga summas 12 782 eurot AS SEB Pank kasuks; - elamumaa registriosa numbriga xxxxxx, 1/2 kaasomandist asukohaga xxxxxxxx Arvestades OÜ Energo Masinate Hooldus maksuvõla suurust, mis on 22.02.2012 seisuga 24 204.15 eurot ning I.S.i’le kuuluva vara eeldatavat likviidset väärtust peab maksuhaldur otstarbekaks seada käsutamise keelumärked täies ulatuses I.S.’i ja I. S. ühisvarale tervikuna. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluses tuvastatud asjaolusid ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Tulenevalt
on esitanud tagatise
lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 31 465 eurot (koosneb nõude suurusest 24 204 eurot ning nimetatud nõude sissenõudmisest tulenevatest kuludest 30% ulatuses summas 7 261 eurot /24204×30%=7261 eurot; 24204+7261= 31465 eurot), valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule.
¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU PÕHJENDUSED 8. HKMS § 264 lõike 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu tegemiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lõike 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.
ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 4 4.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Maksuhalduril on õigus taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse, taotleda ehitise kui vallasasja käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse, taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse, taotleda laeva käsutamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse, anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule, taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile ning pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele maksukorralduse seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. 5.
lõike 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on piisaval määral põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt, s.o I.S.’ile ja I. S.le kuuluva vara osas. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotluse lahendamist ei takista ebatäpsus taotluses (korteriomandi xxxxxxx 3/5 kaasomaniku D. S. ja Narva-Jõesuu linnas asuva xxxxxxxx elamumaa ½ osas kaasomaniku S. G.’i märkimata jätmine, mis nähtub lisatud registriosa väljatrükist). Nähtuvalt taotlusest on maksuhaldur algatanud I.S.i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on
Maksuhaldur on tuvastanud, et eelpool viidatud isik on rikkunud
§-s 8 sätestatud kohustusi ning vastutab seetõttu solidaarselt OÜ Energo Masinate Hooldus tekkinud maksuvõla eest. OÜ Energo Masinate Hooldus maksuvõlga ei ole sundtäitmise toimingute tulemusel õnnestunud sisse nõuda. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks juhatuse liikme vastu välistatud või ilmselgelt võimatu. Rahvastikuregistri andmetel on I.S. ja I. S. sõlminud abielu xx xx xxxx. Kuna abikaasade vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut, siis on eelnimetatud kinnistute puhul tegemist ühisvaraga. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on I. S. omandanud kõik kinnisasjad pärast abielu sõlmimist. Kuna kinnisasi on omandatud peale abielu registreerimist ning poolte vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut, siis vastab I.S. vastutusotsuse alusel tekkiva maksuvõla eest lisaks oma lahusvarale ka PrkS § 33 lg 3 alusel pooles väärtuses ühisvaraga. Ka AÕS § 70 lg 4 kohaselt abikaasade ühisomandis olev vara kuulub samaaegselt mõlemale abikaasale ning nende osa ühises asjas pole kindlaks määratud.
.1 kohaselt maksukohuslase vara võõrandamise keelumärke registrisse kandmist ei takista asjaolu, et tegemist on ühisvaraga.
.1 5 eesmärgiks on ära hoida maksude laekumata jäämist ning õigusnormi ei saaks tõlgendada nii, et ühisvarale ei saaks keelumärget registrisse kanda. Antud juhul saab maksukohuslasel tekkinud kohustuse täitmist tagada keelumärke seadmisega ühisvarale ja kohtule ei nähtu, et eeldatav maksuvõlg oleks väiksem, kui vara eeldatav likviidsuse väärtus. Hilisemas täitemenetluses on võimalik sissenõudjal kohtu kaudu määrata I.S. ühisvara osa. Keelumärke seadmine hoiab ära olukorra, et haldusakti täitmine oleks äärmiselt keerukas või isegi võimatu, kuna I.S. saaks asuda ühisvara võõrandama. Kohtu hinnangul tuleb pidada usutavaks seda, et I.S. võib hakata tema suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel võõrandama ühisvara selliselt, et juhul kui maksuhaldur vastutusotsuse teeb, ei ole selle hilisem sundtäitmine enam võimalik. Selle vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohtuotsuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotlus on selles toodud väidete alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Karin Kalmiste Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.