KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-200 Haldusasi M.L. kaebus Top Connect OÜ tegevuse vaidlusta

§ 121lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

KOHUS LEIAB:

1. 31.01.2012 sai Tallinna halduskohus M.L. kaebuse Top Connect OÜ vastu. Kaebaja leiab, et Tallinna vanglas telefoniteenust pakkuva äriühingu Top Connect OÜ minutihinnad on liiga kõrged. Kaebaja märgib, et edaspidi on kaebajal soov esitada mittevaralise (varalise) kahju nõue.
2. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 38 sätestatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ega esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 3.

§ 4

lg 1 kohaselt halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

§ 6

lg 1 kohaselt halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Tulenevalt

§ 6

lg-st 2 halduskohtumenetluses loetakse haldusorgani toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

1. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Nõude vangla haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada ka kohtueelset korda läbimata. Antud juhul kaebaja on paljasõnaliselt märkinud kaebuses nõudena „õigusvastasuse kindlakstegemiseks”, sidumata nõuet ühegi Tallinna vangla haldusakti või toiminguga, ning kaebuse täienduses on kinnitatud, et kaebus on esitatud Top Connect OÜ vastu. Seega nähtub kaebusest, et kaebaja eesmärgiks ei ole mitte Tallinna vangla, vaid vanglavälise isiku toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise taotlemine.
2. Kohus märgib, et Top Connect OÜ on eraõiguslik äriühing, mitte haldusorgan. Tallinna vanglal on äriühinguga Top Connect OÜ sõlmitud lepingulised suhted teenuse (sh telefoniteenuse) osutamiseks. Eraõigusliku äriühingu teenuse pakkumisega seonduvalt tekkinud lepingulised suhted on eraõiguslikud suhted, millistest tekkinud vaidlused ei kuulu lahendamisele halduskohus, vaid tsiviilkohtumenetluse korras üldkohtus (maakohtus). Tekkinud suhteid ei muuda avalik-õiguslikuks ka asjaolu, et Top Connect OÜ pakub telefoniteenust Tallinna vanglas.
3. Kohus selgitab kaebajale, et Riigikohus on 14.12.2011 lahendis asjas nr 3-3-1-72-11 analüüsinud olukorda, kus poolte vahel oli vaidlus selles, „kas vangla kaupluses müüdava kauba müügihinna sisseostuhinnale lisanduv osa (juurdehindlus) kujutab endast avalik-õiguslikku makset, mis peaks PS § 113 kohaselt olema kehtestatud seadusega. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb PS § 113 loetletud erinevaid makseid tõlgendada võimalikult laialt, nii et hõlmatud oleksid kõik avalik-õiguslikud tasud (üldkogu
4. detsembri
5. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p 20) /…/ Haldus- ja ringkonnakohus on leidnud, et juurdehindluse näol on tegemist tasuga vangla avalik-õigusliku üleande täitmise eest. Riigikohtu erikogu on selgitanud, et avalikke ülesandeid (haldusülesandeid) võib õiguslikult määratleda kui vahetult seadusega või seaduse alusel haldusinstitutsioonidele pandud ülesandeid või ülesandeid, mis on tõlgendamise teel vastavast õigusnormist tuletatud. Avalik ülesanne ei tähenda tingimata seda, et tegemist peab olema täidesaatva riigivõimu volituse kasutamisega. Seadusandja võib avaliku ülesandena määratleda ka kinnipeetavale normaalsete elutingimuste loomise ja tagamise. Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik isik (
6. veebruari
7. a määrus asjas nr 33-4-1-10, p 5)./…/ Riigikohtu üldkogu märkis
8. detsembri
9. a otsuses asjas nr 3-4-1-10-00 (p 11), et riik võib avalik-õigusliku juriidilise isikuna osaleda ka tsiviilõigussuhetes. Sellisel juhul allub riigi tegevus reeglina samadele eraõiguslikele normidele ja põhimõtetele, mis laienevad kõigile tsiviilõiguse subjektidele. Nii ei vaja eraõiguslikes suhetes tehingutingimuste määratlemine seadusest tulenevat erivolitust /…/A. Sarapuu on pöördunud halduskohtusse nõudega kahju hüvitamiseks, mis väidetavalt tekkis Tartu Vanglaga sõlmitud müügilepingute tagajärjel. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et müügilepingu sõlmimisel kujunes vangla ja A. Sarapuu vahel eraõiguslik suhe, mille raames kahju tekitamist saab kontrollida tsiviilkohtumenetluse korras. /…/ Poolte vahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik.
10. detsembri
11. a määruses asjas nr 3-3-1-8-01 (p 18) leidis Riigikohus, et kohtumenetluse normid ei välista avaliku õiguse normide täiendavat kohaldamist üldkohtu poolt ega eraõiguse normide täiendavat kohaldamist halduskohtu poolt haldusasja läbivaatamisel. Vastupidine seisukoht kahjustaks õiguskaitse efektiivsust, sest õigusharude läbipõimumise tõttu peaks isik ühe ja sama vaidluse lahendamiseks pöörduma mitme kohtu poole. Kui subjektiivsete avalike õiguste, sh põhiõiguste kaitsmise küsimus tekib avalik-õigusliku juriidilise isiku ja tema lepingupartneri omavahelises suhtes, mis on peamiselt reguleeritud tsiviilõiguse normidega, siis tuleb see vaidlus lahendada tsiviilkohtumenetluse korras”.
12. Eeltoodust tulenevalt on tegemist vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna eraõiguslikest (lepingulistest suhetest) tekkinud vaidluste lahendamiseks on ette nähtud teistsugune kord ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras halduskohtus, vaid maakohtus.
13. Vastavalt

§ 121

lg 1 p-le 1 halduskohus tagastab määrusega kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 121

lg 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kohus on ülalpool selgitanud, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitsmiseks pöörduda Harju maakohtu poole. Hurma Kiviloo Kohtunik