Obsah (4)

§ 89§ 109§ 100§ 107

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2011. a Tartu Tsiviilasja number 2-10-1

§ 89lg 1 alusel alates 21.09.2009.

a. Hageja esitas töövaidluskomisjonile 10.10.

1. a avalduse, milles palus tunnistada töölepingu ülesütlemine ebaseaduslikuks ja hüvitada talle kuue kuu saamata jäänud töötasu brutosummas 60 324 krooni. Tööle ennistamist hageja ei soovinud. Töövaidluskomisjon rahuldas 08.12.
2. a otsusega E. Laane avalduse osaliselt, tunnistas töölepingu ülesütlemise tühiseks ja mõistis talle välja hüvisena viie kuu keskmise töötasu 50 270 krooni. Hagimenetluses jäi hageja oma nõude juurde. Tööandja poolne rikkumine seisnes selles, et vaatamata tööülesannete säilimisele ja võimalusele pakkuda hagejale nii finantsassistendi kui ka sekretär-büroojuhi ametikohta, mis vastanuks hageja kogemustele ja kvalifikatsioonile, tööandja seda ei teinud, eelistades hagejale hetkel nimetatud ametikohtadel töötavaid isikuid. Sellega rikkus tööandja

§ 89

lg-t 5, mille kohaselt on tööle jäämise eelisõigus töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Hageja leidis, et antud juhul on olemas alused

§ 109

lg 1 teise lause kohaldamiseks ja pidas õigeks kostjalt kuue kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise väljamõistmist kogusummas 60 324 krooni, kuna töölepingu lõpetamise viis oli mitte ainult vastuolus seadusega, vaid ka äärmiselt ebaõiglane, solvav ja valmistas hagejale vaimseid üleelamisi ja kannatusi, mis on 2 olemuselt mittevaraline kahju. Hagejal oli alla 3-aastane laps, kuid kostja tegevuse tulemusel jäi ta töötuks kuni 01.06.2010. a. 2. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja tööle naastes 2009. a septembris ei olnud kostjal hagejale enam tööd pakkuda. Juhiabi (finants) ametikohta 2009. a septembris enam ei eksisteerinud. Seega ei saanud kostja

§ 89lg 5 kohaselt hagejat töölejäämisel eelistada.

Finantsjuhi ametikohal töötamiseks puudusid hagejal kogemused, kuna peale kooli lõpetamist raamatupidamisalal on ta teinud seda tööd ainult kostja juures. Samuti puudus hagejal piisav inglise keele kogemus, et esindada rahvusvahelistes projektides.

§ 109

lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Seega ei ole hagejal õigusliku alust nõuda hüvitist kuue kuu töötasu osas. Kostja tasus hagejale töölepingu ülesütlemisel koondamishüvitise hageja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 12 165 krooni. Töölepingu ülesütlemisest vähem etteteavitamise tõttu tasus kostjale hagejale

§ 100lg 5 tuleneva hüvitise summas 20 891 krooni.

Kostja palus

§ 107lg 2 ettenähtud hüvitist vähendada miinimumini.

MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohtu 30.12.
2. a otsusega jäeti Eve Laane hagi OÜ Hendrikson ja Ko vastu rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja 06.04.
3. a määrusega seatud hagi tagamine jäeti muutmata. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kuidas määratleda koondatavate ringi ehk kas töölepingu ülesütlemise ajal töötas kostja juures ka teisi töötajaid, kellega hagejat valiku tegemisel töölepingu ülesütlemiseks võrrelda. Vaidlust selles, et 21.09.
4. a töölepingu ülesütlemise ajal oli hageja laps alla kolme aasta vana, pooltel ei ole. Hageja leidis, et teda tulnuks võrrelda finantsjuhi ja sekretär-büroojuhi ametikohtade töötajatega, kelle suhtes ei kehtinud

§ 89lg-s 5 sätestatud eeliseid.

Kostja leidis, et enne lapsehoolduspuhkusele minekut

1. a detsembris täitis hageja üksi juhiabi (finants) ametikohustusi,
2. a seda ametikohta enam ei olnud, töö oli ümber korraldatud. Kostja ei pidanud töölepingu ülesütlemisel hagejat kellegagi võrdlema.

§ 89

lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõpetamise juhul (koondamine). Käesolevas asjas oli kostja lepingu ülesütlemist põhjendanud töö sellise ümberkorraldamisega, et juhiabifinantsalal tööülesanded on jagatud kolme uue ametikoha vahel: haldusjuht, sekretärbüroojuht ja finantsjuht. Juhiabi (finants) töölepingu p 2.2 kohaselt olid selle ametikoha tööülesanded järgmised: ostuarvete registreerimine, pangaülekannete tegemine juhatuse ülesandel; müügiarvete väljastamine projektijuhi või juhatuse ülesandel, palgaarvestuse teostamine, TSD, postitöötlus, kuludokumentide edastamine juhatusele ja juhatuse kinnitamisel dokumentide viseerimine ning väljamaksmine aruandvale isikule, kuludokumentide ettevalmistamine raamatupidajale. Finantsjuhi ametijuhendi (lk 75) kohaselt olid finantsjuhi põhiülesanded järgmised: palgaarvestus, maksude tasumine, müügiarvete koostamine, ostuarvete maksmine, isiklike sõiduautode taotluste kontroll ja hüvitamine, lähetuskulude arvestus ja ülekandmine, raamatupidamisfirmaga suhtlemine, büroojuhi asendamine, toimingud haigekassaga, personalialaste dokumentide vormistamine ja kontroll, kassaraamatu pidamine, ettevõtte võlgnikega tegelemine, jooksvate finantsaruannete koostamine, majandusaasta aruannete 3 koostamisel osalemine, kliendiprogrammi ASPIT finantsandmete sisestamine ja korrashoid, finantssüsteemi jooksev uuendamine, korrastamine. Sekretär-büroojuhi (ametijuhendi kohaselt küll büroojuhi) ametijuhendi (lk 77) kohaselt olid büroojuhi põhiülesanded järgmised: asjaajamise korraldamine, koosolekute protokollimine, suhtlemise korraldamine külastajatega, kontoritarvete jms ostmine, projektdokumentatsiooni lõplik redigeerimine, väljatrükk ja köitmine, tööohutuse- ja töötervishoiu problemaatika, firmaürituste korraldamine, reklaamkampaaniate väljatöötamine ja tellimine, kodulehe haldamine, töövõtu- ja tööettevõtulepingute ettevalmistamine, ostuarvete kajastamine programmis Aspit, arhiivi korrashoid, auto hooldus ja korrashoid, kontori kiireloomuliste haldusküsimuste lahendamine. Hageja ei ole väitnud, et finantsjuhi ja büroojuhi tegelik töö sisu ei ole kooskõlas nende ametijuhenditega. Võrreldes juhiabi, finantsjuhi ja büroojuhi tööülesandeid ei saa kohus nõustuda hageja väitega, et finantsjuhi ja büroojuhi tööülesanded kattuvad juhiabi tööülesannetega. Juhiabi tööülesanded olid nn tehnilist laadi, iseseisvat otsustuspädevust oli vähe (va palgaarvestus), ametikoht eeldas eelkõige juhatuse antud ülesannete täitmist. Finantsjuhil vastupidi oli suur iseseisev otsustuspädevus (palgaarvestus, müügiarvete koostamine, personalialased dokumendid, kassa, ettevõtte võlgnikud, finants- ja majandusaasta aruannete koostamine, finantssüsteemi jooksev uuendamine). Juhiabi tööülesannetest kattuvad finantsjuhi tööülesannetega peamiselt palgaarvestus ja toimingud müügiarvetega. Keerulisem on tõepoolest võrrelda juhiabi ja büroojuhi tööülesannete kokkulangevust. Ka büroojuhi tööülesanded on suures osas tehnilist ja korralduslikku laadi nagu juhiabilgi. Samas on büroojuhi ülesanneteks ka tööohutuse- ja töötervishoiu küsimused, reklaamkampaaniad, koduleht, töövõtu- ja tööettevõtulepingute ettevalmistamine, mis varasemalt olid teise juhiabi (juhiabi-haldus) või tegevjuhi tööülesanneteks (protokoll lk 117) ja mis nõuavad suuremat iseseisvat otsustuspädevust. Finantsküsimustega, nagu hageja juhiabina, büroojuht ei tegele üldse. Seega ei saa kõiki büroojuhi tööülesandeid kogumis hinnates väita, et need kattuvad juhiabi varasemate tööülesannetega, töö sisu on oluliselt muutunud. Seega oli kohus seisukohal, et tööandja on töö perioodil 2007 – 2009. a selliselt ümberkorraldanud, et kostjal muutus võimatuks töösuhte jätkamine hagejaga kokkulepitud tingimustel ja kostjal oli õigus

§ 89lg 1 alusel tööleping hagejaga erakorraliselt üles öelda.

Kuna võrreldavad ametikohad ja töötajad puudusid, ei kuulunud kohaldamisele ka

§ 89

lg 5 ja kostja ei pidanud arvestama asjaoluga, et hageja kasvatab alla kolmeaastast last. Pooltel puudub vaidlus, et vabu töökohti, mida hagejale

§ 89lg 3 alusel pakkuda, kostjal töölepingu ülesütlemise ajal ei olnud.

Kuna võrreldavate ametikohtade hulka ei kuulunud finantsjuhi ja büroojuhi ametikohad, siis jättis kohus tähelepanuta poolte väited ja vastuväited selles, kas hageja oleks kvalifitseerunud nimetatud ametikohtadel töötama. Nimetatud küsimus oleks tõusetunud, kui need ametikohad oleksid olnud lepingu ülesütlemise ajal vabad ja tööandjal oleks tekkinud kohustus pakkuda koondatavale töötajale

§ 89lg 3 alusel teist tööd.

Kohus pidas vajalikuks märkida, et kui töötaja esitab kvalifikatsiooni tõendava dokumendi (haridust tõendav dokument, keeleoskust tõendav dokument jms), siis vaidluse korral peab töötaja sobimatust teist tööd tegema tõendama tööandja. Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine hagejaga oli seaduspärane, siis tuleb jätta rahuldamata ka hageja hüvitise nõue. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Eve Laane esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada ja mõista välja OÜ-lt Hendrikson & Ko 60 324 krooni Eve Laane kasuks. Apellant palus menetluskulud jätta kostja kanda. 4 Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti märkinud hagihinnaks 50 270 krooni. Apellant esitas töövaidluskomisjonile avalduse vastustajalt 60 324 krooni väljamõistmiseks ja seega on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 5 kohaselt 60 324 krooni (3 855.41 eurot); 2) on maakohus ebaõigesti tõlgendanud

§ 89sätteid ning lähtunud ainuüksi vastustaja ametijuhendite võrdlemisest.

Vaidlus on selle üle, kas vastustajal oli võimalus ja kohustus apellant tööle jätta või mitte; 3) puudus vastustajal seaduslik alus apellandi koondamiseks.

1. a novembris võeti tööle sekretär-büroojuht ja finantsassistent. Mõlema ametikoha tööülesanded kattusid täies ulatuses apellandi töölepingus märgitud tööülesannetega. Apellandi haridusele ja võimetele vastavad tööülesanded ei olnud töö ümberkorralduste tõttu kadunud. Vastustaja ei ole tõendanud, et apellant ei oleks saanud töötamist jätkata büroojuhi või finantsjuhina; 4) toimis maakohus ebaõigesti, kui võttis ametikohtade võrdlemisel aluseks apellandi 01.07.
2. a töölepingus fikseeritud tööülesanded ning finantsjuhi ja sekretär-büroojuhi
3. a aprillis koostatud ja oluliselt detailsemad ametijuhendid. Kuni
4. a ei kasutanud vastustaja töölepingute juures ametijuhendeid. Võrdlemisel tuleks aluseks võtta igapäevatöö tegelik sisu, mis on jäänud samaks; 5) oleks vastutaja pidanud arvestama apellandi tööle tagasitulekuga ning võtma ka tema asemele tööle teise isiku tähtajalise töölepinguga; 6) ei ole vastustaja tõendanud, et apellandile oleks finantsjuhi ülesanded osutunud ülejõukäivateks. Vastustaja on 18.06.
5. a kirjaliku vastuse p-s 25 võtnud omaks, et
6. a teostas palgaarvestust apellant ja vastustaja ootas tema töölenaasmist. Kui apellant oleks naasnud
7. a tööle, oleks ta käesoleval ajal jätkanud suure tõenäosusega finantsjuhi ametikohal; 7) on vastustaja rikkunud

§ 89lg 5.

Vastustaja oleks pidanud töölejätmisel eelistama apellanti, sest töö vastas apellandi võimetele ning apellant kasvatas alla kolmeaastast last; 5) on olemas alused

§ 109lg 1 kohaldamiseks.

Apellant peab õigeks vastustajalt kuue kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise väljamõistmist summas 60 324 krooni, kuna töölepingu lõpetamise viis oli vastuolus seadusega.

1. OÜ Hendrikson & Ko vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb maakohtu otsuse muutmata jätmist ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellandi rahaline nõue hüvitise nõue, mis ei ole käsitletav töötasuna riigilõivuseaduse mõistes. Kuna apellant ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu, on ringkonnakohus võtnud apellatsioonkaebuse ebaõigesti menetlusse; 2) on maakohus õigesti määranud hagihinnaks 3 212 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas apellandi avalduse osaliselt, mõistes apellandi kasuks välja 3 212 eurot. Taotluse 5 töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras esitas vastustaja, kes ei nõustunud 3 212 euro väljamõistmisega; 3) tingis uute ametikohtade tekkimise ettevõte areng alates
2. a. Vastustaja juures toimunud strateegilised muudatused ei olnud ajendatud sellest, et vastustaja ei soovinud apellandi töösuhet jätkata; 4) on ebaõige apellandi väide, et vastustajal puudus seaduslik alus apellandi koondamiseks. Vastustaja struktuuri ja töö ümberkorralduste tõttu ei olnud vastustajal võimalik apellandile pakkuda tema kogemustele ja kvalifikatsioonile vastavat tööd. Maakohtus ei seadnud apellant kahtluse alla ametijuhendis sisalduvate töökohustuste vastavust tegelikkusele. Tegemist on apellandi poolt esitatud uue seisukohaga; 5) ei ole asjakohased apellandi väited tema töösuhte jätkumise kohta, kui ta ei oleks lapsehoolduspuhkusele jäänud ja tema sobivuse kohta finantsjuhi ametikohale. Vastustaja rõhutab, et ajal, mil töötaja on lapsehoolduspuhkusel, on vastustajal õigus ettevõtte tööd ümber korraldada, mis omakorda võib kaasa tuua koondamissituatsiooni. Vastustaja tegevuses, millega ta palkas kogemustega finantsjuhi, ei ole midagi ebaseaduslikku; 6) on ebaõige apellandi käsitlus teise töö pakkumise kohustuse kohta. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et vabu töökohti, mida apellandile pakkuda, vastustajal töölepingu ülesütlemise ajal ei olnud; 7) ei ole vastustaja rikkunud

§ 89

lg 5, sest apellandiga samal ametikohal ei töötanud teisi töötajaid ja seetõttu ei saanud vastustaja apellanti kellegagi võrrelda; 8) ei ole apellandi põhjendused hüvitise väljamõistmiseks põhjendatud. Apellandil oli võimalus leida endale kindel töökoht või taotleda Eesti Töötukassast töötuskindlustushüvitist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks hageja nõude kohta. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, kuid nimetab uue hagihinna. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, mille alusel maakohus jõudis järeldusele, et hagi rahuldamiseks ei ole põhjust ning kooskõlas TsMS § 654 lg 6 ei korda maakohtu põhjendusi käesolevas otsuses.
2. Õige on apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti märkinud hagihinna 50 270 kr ja eelduslikult määratlenud ebaõigesti ka hagi eseme. Hageja pöördus töövaidluskomisjoni avaldusega, milles esitas kaks nõuet: 1) tunnistada töölepingu ülesütlemise ebaseaduslikuks; 2) mõista välja 6 kuu hüvitis summas 60 324 kr. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja esimese nõude täielikult ja tunnistas töölepingu ülesütlemise ebaseaduslikuks ning teise nõude osaliselt, mõistes hageja kasuks välja hüvitise 5 kuu palga ulatuses summas 50 270 kr. Töövaidluskomisjonis kaotanud kostja esitas ITVS § 24 lg 4 alusel kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Maakohus ei kontrolli mitte töövaidluskomisjoni otsuse õigsust, vaid vaatab hagimenetluses läbi töövaidluskomisjonile esitatud avalduse. Riigikohus on lahendi 3-2-1-6-11 p-s 13 märkinud, et sellises olukorras saab rääkida töövaidluskomisjoni otsuse osalisest jõustumisest 6 ITVS § 25 lg 1 teise lause mõttes üksnes osas, mis ei ole seotud nende hageja esitatud nõuetega, mille läbivaatamist kohtus kostja soovib. Käesolevas asjas ei märkinud kostja oma avalduses, et soovib hagiavalduse osalist läbivaatamist maakohtus ning töövaidluskomisjoni poolt rahuldamata jäänud hageja nõue ühe kuupalga ulatuses on osa hüvitisest, seega on tegemist seotud nõuetega, mida maakohus pidi menetlema ja eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hind 3 855.41 eurot (60 324 kr).
3. Apellant ei ole vaidlustanud seda, et tööandjal oli alus

§ 89alusel erakorraliseks ülesütlemiseks.

Apellandi väide, et tööandja on rikkunud

§ 89lg 5, ei ole käesoleval juhul õige.

Koondatavate ringi ja nende osas

§ 89

lg 5 kohaldamisel võetakse aluseks tööandja asjaomane üksus, sarnane tööülesannete ring või töötajate kategooria, st tegemist peab olema võrreldavate töökohadega ja töötajatega. Alles olukorras, kus tegemist on võrreldavate töökohtadega, peab töötaja töölejäämise eelisõiguse väljaselgitamisel töötajaid võrdlema ja hindama, lähtudes objektiivsetest tööalastest näitajatest, ning töölejätmisel eelistama neid, kes on edukamalt tööülesandeid täitnud, kel on suuremad erialased teadmised, oskused, vilumus ning kes on oma teadmisi ja oskusi tulemuslikumat kasutanud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et tööandja järgis koondamisel töötaja töölejäämise eelisõigust, kuna tööandjal puudusid võrreldavad ametikohad ja töötajad. 9. Apellandi väide, et vastustaja oleks pidanud arvestama apellandi tööle tagasitulekuga ning võtma tema asemel tööle teise isiku tähtajalise töölepinguga, ei ole asjakohane.

§ 89

alusel erakorraline töölepingu ülesütlemine saab olla tingitud majanduslikest põhjustest. Tööandja peab olema vaba oma struktuuri ja tööümberkorralduste tegemisel, kuid sealjuures tuleb arvestada töötajate seadustest tulenevate õigustega. Käesoleval juhul ei olnud küsimus hageja asendaja töölejäämise eelistamises vaid selles, et tööandja oli hageja töölt eemaloleku ajal struktuuri ümberkorraldanud. 10. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson 7 Andra Pärsimägi