Obsah (6)

§ 113§ 3§ 8§ 114§ 116§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2011. a Tartu Tsiviilasja number 2-09-6

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus jättis menetluskulud OÜ Toompuit kanda. Kohus leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 25.05.

1. a sõlmis kostja ja M.O. Transport OÜ kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 001/
2. Lepingu punkti 2.
3. kohaselt asus kasvav mets Mägara MÜ, Toila, IdaVirumaa, katastriüksuse 80201:001:0419 eraldistel nr 8, 7, 9, pindalaga 4 ha ja raiemahuga 746 tm, mille kohta on 22.09.
4. a väljastatud metsateatis nr 241003501 (tl 25-27). 10.08.
5. a sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandmise lepingu nr 10/08 alusel võõrandas kostja (müüja) OÜ-le Metsatransport (omandaja) katastriüksusel 80201:001:0419 asuva 746 tm metsa raieõiguse hinnaga 100 000 krooni. Vastavalt lepingu p-le 3.
6. kohustus omandaja raiet lõpetama kuni 31.12.
7. a. Kostja teatas, et võõrandmisõiguse aluseks on M.O. Transport OÜ-ga 25.05.
8. a sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping nr 001/2009 (t. lk. 8). Maksekorralduse nr 12 järgi kandis OÜ Metsatransport 10.08.
9. a kostjale üle selgitusega leping nr 10/08 120 000 krooni (tl 9). Pooltel ei ole vaidlust nende vahel kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimise ja lepingu alusel kostjale tasu maksmise üle. Kostjal ei ole vaidlust menetluse käigus OÜ-le Expertline nõude loovutamise üle. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.

§ 3

p 1 järgi võib võlasuhe tekkida muu hulgas lepingust.

§ 8

lg 1 alusel on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Hagiavalduse kohaselt edastas hageja (OÜ Metsatransport) kostjale 30.10.

1. a lepingust taganemise teate ja tegi ettepaneku lepingu järgi saadu tagastamiseks hiljemalt 17.11.
2. a. Kuigi hageja ei esitanud tõendeid lepingust taganemise avalduse kostjale kätte toimetamise kohta ning arvestades, et kostjal ei ole vastuväiteid sellele, tuleb asuda seisukohale, et kostja on taganemisavalduse kätte saanud. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et hageja ei ole enne lepingust taganemist kostjale täiendavat tähtaega andnud. 3

§ 114

lg 1 esimese lause alusel, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja.

§ 116

lg 4 kohaselt ei ole lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Sama paragrahvi lg 2 p 2 alusel on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Poolte vahel sõlmitud lepingu 10/08 punktis 6.1 kinnitas kostja (müüja) temal raieõiguse olemasolu. Hagiavalduse kohaselt eeldas hageja, et kostja rikub ka edaspidi lepingut, kuna nimetatud kinnistu suhtes toimub kinnistu kaasomanike K. Pritsi ja V. Pritsi vahel kohtuvaidlus (tsiviilasi nr 2-09-40590) ning selle tulemusena on hagi tagamise korras arestitud Mägara kinnistul asuv raiutud metsamaterjal ja on keelatud edaspidine raie toestamine. Kohtute Infosüsteemist (KIS) saadud informatsiooni kohaselt keelati Viru Maakohtu 25.08.2009.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-40590 hagi tagamise korras kinnistul Mägara raieõiguse teostamine. Viru Maakohtu 27.01.2010. a tagaseljaotsusega hagi rahuldati. Sellega on tuvastatud, et kohtumäärusest tulenevalt oli raieõiguse teostamine vaidlusalusel kinnistul üldse võimatu. Menetluse käigus ei ole kostja esitanud vastuväiteid temal lepingu täitmisega seoses kulude tekkimise kohta. Seega ei esine kostja suhtes

§ 116

lg-s 4 sätestatud tingimust ja hagejal ei olnud keelatud

§ 116lg 4 alusel taganeda lepingust ilma täiendava tähtaega andmata.

Seega oli hagejal õigus lepingust taganeda lepingus toodud tingimustel ja tähtajaks täitmise võimatuse tõttu. Kuna kostja väidete kohaselt on raie teostamine edaspidi välistatud, tuleb hagi rahuldada kogu haginõude 120 000 krooni ulatuses.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Pooled ei ole 10/08 lepingus viivise määras kokku leppinud. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäära teadete järgi alates 01.07.2009. a

§ 94

lg 1 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär on 1%. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks viivis alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni summas 10 179 krooni (8% : 365 x 120 000 x 387 päeva) ja edasi kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Toompuit esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus rikkunud menetlusnorme, jättes menetlusse kaasamata Viktor Pritsu; 2) ei ole vastustaja tõendanud, et ta on kostjale andnud täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kohtu seisukoht, et täiendava tähtaja andmine ei oleks olukorda lahendanud, on meelevaldne; 4 3) ei ole vastustaja tõendanud, et temal oli takistatud raieõiguse teostamine Mägara kinnistul. OÜ Metsatransport teostas enne raieõiguse teostamise peatamist metsas raiet, seetõttu ei ole kindlaid andmeid, et 120 000 krooni väljamõistmine oleks põhjendatud; 4) ei ole põhjendatud vastustaja viivisenõue.
2. OÜ Expertline vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) oli kolmanda isiku kaasamata jätmine põhjendatud ja kiirema menetluse huvides; 2) on vastustaja tõendanud, et lepingust taganemise taotluse on kätte saanud Milli Kaldre (juhiabi ülesannetes) 02.11.
3. a. Vastustaja andis lepingust taganemise taotluses täiendava tähtaja kuni 17.11.
4. a; 3) tõendab tsiviilasja nr 2-09-40590 hagi tagamise määrus, et nimetatud kinnistul keelati raie teostamine; 4) puudus OÜ-l Metsatransport võimalus raiutud metsamaterjali realiseerida, sest tsiviilasjas nr 2-09-40590 arestiti kinnistul asuv raiutud metsamaterjal; 5) on viivisenõue põhjendatud, sest apellant põhjustas kohtusse pöördumise lepingu mittetäitmisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus arvestab apellatsioonkaebuse põhjendatuse ja seaduslikkuse kontrollimisel TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel esimese astme kohtus tuvastatud faktiliste asjaoludega.
6. Apellandi väide, et maakohus rikkus menetlusnorme, jättes kolmanda isiku menetlusse kaasamata, ei ole õige. Ringkonnakohus märgib, et maakohus rikkus TsMS § 216 sätestatud kolmanda isiku kaasamise kohta sätestatud norme, kuna jättis kostja esitatud taotluse nõuetekohaselt menetlemata. Kuna aga nimetatud rikkumine ei mõjuta kohtuotsuse sisulist õigsust ning ei piira kostja võimalikku nõudeõigust kolmanda isiku suhtes, siis tegemist on menetlusnormi rikkumisega, mis ei too kaasa kohtulahendi ebaseaduslikkust. Apellatsioonkaebuses apellant kolmanda isiku kaasamise taotluse juurde jäämist ei kinnita, mistõttu ringkonnakohus selles osas seisukohta ei võta.
7. Apellandi väide, et hageja ei ole tõendanud täiendava tähtaja andmist lepingu täitmiseks, ei ole õige. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja esitas kirjalikus vastuses hagile vastuväite, et hageja ei ole tõendanud lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmist. Hageja kostja vastuväitega ei nõustunud ning esitas oma väite kinnitamiseks postisaadetise väljastusteate, millega on postisaadetis 02.11.2009 aadressile Tööstuse 3 Avinurme juhiabile Milli Kaldrele isiklikult väljastatud (lk 42). Maakohtus toimunud menetluse käigus kostja ei vaidlustanud hageja poolt esitatud tõendit ning ei esitanud tõendeid, mis oleksid hageja tõendatud väite ümber lükanud. 5 23.11.2010 toimunud kohtuistungil kostja esindaja ei märkinud, et hagi rahuldamata jätmise põhjuseks on lepinguosalise poolt täiendava tähtaja andmata jätmine või tähtaja andmisest kostja teavitamata jätmine. Kohtuistungil märkis kostja esindaja, et „ Nõudeõigus on ilmselt hagejal. Leiame, et kogu selle probleemi tekitaja on Viktor Prits. Hageja ei ole tõendanud, et tal takistus tekkis raie teostamiseks. Arvan, et praegu seda raiet enam teostada ei saa“ (lk 137). Samal kohtuistungil kinnitasid pooled, et politsei käis raielangil kohal, et V. Priks seiskas tööd ja kostja esindaja oli sellest teadlik. Kostja oli viimasel kohtuistungil nõus asja sisulise arutamise lõpetamisega ning ei soovinud esitada täiendusi ega taotlusi. Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et maakohus hindas õigesti asjas esitatud tõendeid.
8. Apellandi väide, et hageja ei ole tõendanud, et ta ei saanud üldse raiutud metsamaterjali endale, on asjas uus väide, millele kostja maakohtus ei tuginenud. Ringkonnakohus märgib, et apellant ei ole põhistanud, mis andis aluse esitada ringkonnakohtule esmakordselt uus asjaolu. Ringkonnakohus jätab nimetatud väite TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
9. Apellandi väide, et kuna tema ei ole oma käitumisega põhjustanud kohtuskäimist, siis on hageja viivise nõue põhjendamatu, ei anna alust viivise välja mõistmise osas maakohtu otsust muuta. Hageja esitas

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise nõude tulenevalt põhikohustuse nõuetekohase täitmata jätmisega. Asjaolu, et kostja peab hageja nõude tekkimises vastutavaks menetlusvälist isikut, ei ole aluseks viivist jätta väljamõistmata. 12. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson 6 Andra Pärsimägi