) § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kuna kokkuleppe nr 2 sätestatud intressimääraks on 28.33 %, siis hageja nõuab kostjalt põhisumma tasumisega viivitamise eest viivist seisuga 21.09.2011 summas 438.78 eurot ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel alates 22.09.2011 lepingus sätestatud määras viivist kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastus Kostja on pöördunud hageja poole kohtuväliselt, et saavutada kompromiss. Kostja leiab, et see on oluline vaidluse lahendamiseks. Kostja poolt hagejale esitatud avaldustest nähtub, et kostja on kaotanud püsiva sissetuleku. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: • Hageja ja kostja vahel on 18.09.2007 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX(t lk 2932) • Pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr 1 ja kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta (t lk 33-48); • Lepingu juurde kuuluvad lepingu üldtingimused (t lk 46-48); • Kostja rikkus kokkuleppest nr 2 tulenevaid kohustusi ning hageja ütles lepingu üles 10.02.2011 avaldusega (t lk 49-53). Võlaõigusseaduse (
) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu alusel andis hageja kostjale krediiti, millest tagastamata on 1 471.72 eurot.
Krediidisumma tasumata jätmisega on kostja oma kohustust rikkunud (
). Hagejal on õigus nõuda kostjalt krediidisumma tasumist
lg 1 p 1 ja
lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist. Lepingu üldtingimuste p 2.1 esimese lause kohaselt krediidisaaja kohustub tagastama krediidisumma ja tasuma intressi vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kostja ei ole vaidlustanud lepingu ülesütlemise kehtivust. Lepingu üldtingimuste p 5.3 esimese lause kohaselt lepingu ülesütlemise korral on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale 3 2-11-32097 koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Hageja nõuab kostjalt lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summas 406.51 eurot. Pooled on kokku leppinud üldtingimuste p 2.1. ja 5.3 intressi tasumises ning sõlmitud lepingu kokkuleppes nr 2 intressimääras 28.33 % krediidisummast ühe aasta kohta.
lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja on õigesti arvestanud intressi lepingu ülesütlemiseni. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse. Seega tuleb kostjalt välja mõista tasumata intress 406.41 eurot. Hageja nõuab kostjalt seisuga 21.09.2011 viivist 438.78 eurot üldtingimuste p 6.1., 6.2. ja 5.3. alusel.
lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
Sama lõike teise lause järgi ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.
lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et
lg 1 esimene lause viitab ka
Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad
lg 1 ja
lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Praegusel juhul on pooled lepingus kokku leppinud 28.33 % suuruses intressimääras aastas. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu hinnangul puudub alus TsMS § 367 kohaldamata jätmiseks. Arvestades eeltoodut ning juhindudes viimatinimetatud sättest, kuulub rahuldamisele ka hageja nõue mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivis ning alates 22.09.2001 viivis kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude 70.29 euro hüvitamist. Üldtingimuste p 6.7 sätestab, et krediidisaaja on kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajale ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohus leiab, et võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise nõue on õiguslikult põhjendamata. Võla sissenõudmisega seotud kulu – kulud, mida laenuvõtja peab tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel – kujutab oma olemuselt lepingu rikkumisega seotud kahju.
lg 5 kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Eeltoodud seisukohti on väljendanud ka Riigikohus (19.12.2007 otsus nr 3-2-1-122-07, punkt 14). Kohtu hinnangul on üldtingimuste p 6.7 tühine tüüptingimus tulenevalt
lg 3 p 5 ning
lg 5, kuna ette nähtud hüvitis on ebamõistlikult suur (meeldetuletuskiri 200 krooni, teade lepingu ülesütlemisest 400 krooni) ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegeliku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Samuti on selle sättega kokku 4 2-11-32097 lepitud
Kohus leiab, et nimetatud meeldetuletusi saab hageja krediidisaajatele saata ka vähem kulukamal viisil, näiteks elektronkirjaga. Seega jätab kohus hageja nõude kostjalt 70.29 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 97 % ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg 1 juhindudes põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena: riigilõiv 310 eurot ja lepingulise esindaja tasu, arvestades asja mahtu ja keerukust, 60 eurot. Kostja menetluskulude väljamõistmise taotlust ega nimekirja kohtule esitanud ei ole, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Meeli Kaur kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.