) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK AS SEB Pank (hageja) esitas 14.04.2011.a Harju Maakohtule hagi AL’i (kostja) vastu võlgnevuse 1 012,83 euro, intressi 256,84 euro, seisuga 13.04.2011.a viivise 200,54 euro ja alates 14.04.2011.a viivise määraga 20% aastas kuni põhinõude rahuldamiseni nõudes. 22.02.2012.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud
lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled soovivad lühendada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise edasikaebamise tähtaega viiele
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse 3 kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Hageja märgib, et on tasunud riigilõivu kokku summas 318,87 eurot ning seoses kompromissi sõlmimisega palub hageja tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 159,44 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 07.04.2011.a (maksekorraldus nr 5895) käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu 255,64 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123. Samas märgib hageja, et on tasunud riigilõivu kokku 318,87 eurot. Eeldatavalt on hageja käesolevas tsiviilasjas hagilt tasutud riigilõivule summas 255,64 eurot, lisanud teises tsiviilasjas (nr 2-10-48444) maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu 47,93 eurot ja kohtutäituri tasu 15,30 eurot, mida on hagiavalduses palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista. Kuivõrd kohtul puudub õiguslik alus tagastada hagejale teises tsiviilasjas (nr 2-10-48444) maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu 47,93 eurot ja kohtutäituri tasu 15,30 eurot, kuulub hagejale tagastamisele pool käesolevas menetluses tasutud riigilõivust summas 127,82 eurot. Vastavalt hageja taotlusele 4 2-11-17308 tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr 10002036573007 AS-is SEB Pank, selgitusega: „AS SEB Pank hagi AL (XXX) vastu, riigilõivu tagastamine“. Tulenevalt
lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja kanda jäävad kõik menetluskulud ja kõik kompromissis nimetamata Eesti Vabariigis tekkinud menetluskulud. Lisaks on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub hagejale hüvitama hageja poolt kantud menetluskulu 50% ulatuses, s.o 159,44 eurot.
lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. Indrek Parrest kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.