KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-10-1843

§ 1028

lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hagiavaldusele lisatud Riigiprokuratuuri 29.03.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse muutmise määrusega on tõendamist leidnud asjaolu, et 14.01.2008 alustatud kriminaalasja menetluse käigus on määratud AS Jõhvi Stomadent 07.05.2007 käskkirjale nr 14 käekirjaekspertiis ja ekspertiisiakti nr DK-0032-08/657 kohaselt ei ole nimetatud käskkiri allkirjastatud AS Jõhvi Stomadent juhatuse liikme A. Dubrovi poolt. Seega on tõene hageja seisukoht, et 07.05.2007 käskkiri nr 14 on tühine ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Samas

§ 1028

lg 2 p 3 kohaselt ei või üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Nimetatud sätte kohaselt ei või üleandja hoolimata lõikes 1 nimetatud eelduste täitmisest saajalt saadut tagasi nõuda juhul, kui tühise kohustuse täitmiseks üleantu 2 tagasinõudmine on vastuolus tühisust ette nägeva seaduse sätte erinormiga. Mainitud erinormiks on antud juhul kuni 30.06.2009 kehtinud palgaseaduse § 37. Töölepinguseaduse § 131 lg 2 kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tehtud enne 01.07.2009, senikehtinud seadust. Palgaseaduse (PalS) § 37 lõike 1 alusel oli tööandjal üldjuhul õigus rohkem makstud summad töötajalt tagasi nõuda üksnes arvutusvea tõttu. PalS § 37 lg 2 alusel muudel põhjustel peale arvutusvea töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele ei kuulunud, välja arvatud töötaja poolt teadvalt valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise tõttu. Tõendina esitatud Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määruse muutmise määruse kohaselt jõudis käekirjaekspert järeldusele, et ei ole võimalik öelda, kas käskkirjas nr 14 olev allkiri on kirjutatud I. Savitskaja poolt. Seega ei tulene nimetatud dokumendist ega hagiavaldusele lisatud muudest dokumentidest tõendeid, mis annaksid kohtul alust tugineda asjaolule, et kostja esitas teadvalt kellegi teise poolt võltsitud dokumendi saamaks tööandjalt igakuiselt lisatasu või esitanud teadvalt valeandmeid (PalS § 37 lg 2). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Maakohus asus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata

§ 1028lg 2 p 3 alusel.

Hageja põhistas talle tekitatud kahju

§ 1043

ja 1045 lg 1 järgi asjaoluga, et hageja omandit on rikutud, kostja arvele on põhjendamatult raha kantud ja nimetatud rahalt on tasutud riiklikud maksud.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või selle sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Maakohus asus seisukohale, et antud juhul on kostja süü hagejale kahju tekitamises tõendamata. Tõendamata on, et kostja on süüliselt omandanud kostja vara (

§ 1045lg 1 p 5).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Jasitex esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. aprilli 2011 otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis hagiavalduse ilma õigusliku aluseta saadud 20 302 krooni väljamõistmiseks rahuldamata, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega hagiavaldus osaliselt rahuldada ja mõista I. Savitskajalt OÜ Jasitex kasuks välja 20 302 krooni ehk 1297.53 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus vaidluse olemuse õigesti tuvastanud, leides, et vaidlus käib selle üle, kas I. Savitskajal on kohustus 07.05.2007 käskkirja nr 14 alusel välja makstud lisatasud apellandile tagasi maksta; 2) on kohus hinnates Riigiprokuratuuri 29.03.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise määrust jõudnud õigele järeldusele, et 07.05.2007 käskkiri nr 14 on võltsitud, see on tühine ja sellel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi; 3) on maakohus otsuses asunud analüüsima esitatud tõendeid ja seisukohti lähtudes

§ 1028lg 2 p-st 3 ja Pal

S §-st 37, millele aga kumbki pool ei ole tuginenud ning mille kohta ei olnud pooltel võimalik ka oma seisukohti esitada. Seega on maakohus lahendi tegemisel arvestanud hoopis teiste asjaoludega, kui asjaoludega, millele tuginesid menetluses menetlusosalised. TsMS § 436 lg 3 ja 4 sätestavad, et kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Kuna kohus on oma lahendis tuginenud asjaoludele, mida maakohtu menetluses 3 ei ole arutatud ja maakohus ei ole menetlusosaliste tähelepanu nimetatud võimalusele menetluses juhtinud on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-s 3 ja 4 sätestatut; 4) on maakohus ebaõigesti kohaldanud

§ 1028lg 2 p 3.

Nimetatud norm sätestab, et üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või selle sätte eesmärgiga. Maakohus on leidnud, et selliseks sätteks on kuni 01.07.2009 kehtinud PalS § 37. Apellant maakohtu sellise seisukohaga ei nõustu. Antud juhul on leidnud tõendamist asjaolu, et I. Savitskajal puudus õiguslik alus lisatasu saamiseks summas 20 302 krooni. Poolte vahel ei ole sellist võlasuhet, mis näeks ette 20 302 krooni tasumist I. Savitskajale lisatasuna.

§ 1028lg 2 p-s 3 sätestatu ei viita Pal

S §-le 37 ning antud juhul ei kuulu

§ 1028lg 2 p 3 kohaldamisele; 5) on maakohus kohaldanud ebaõigesti Pal

S § 37. PalS § 37 lg 2 sätestab üksnes kaks eeldust, millal on õigus nimetatud sätte alusel enammakstud summad tagasi nõuda ja nendeks on: kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokument. Maakohus on küll leidnud, et antud menetluses ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et maksmise aluseks oleks töötaja poolt teadvalt valeandmete esitamine, kuid samas on jätnud tähelepanuta PalS § 37 lg 2 sätestatud teise aluse enammakstud summade tagastamiseks, milleks on võltsitud dokument. Nimetatud säte ei näe ette, et võltsimise on pidanud toime panema just isik, kes võltsitud dokumendi alusel kasu saab või et võltsitud dokumenti kasutati teadlikult just vahetult kasu saanud isik poolt. PalS § 37 lg 2 kohaselt on õigus enammakstud summad tagasi nõuda, kui maksmine on toimunud võltsitud dokumendi alusel. Asjaolu, kes seda kasutas ja kas võltsitud dokumenti kasutati teadlikult, ei ole olulised. Oluline on, kas makse on tehtud võltsitud dokumendi alusel või mitte. Antud juhul on tõendamist leidnud, et 20 302 krooni on tasutud võltsitud dokumendi alusel. Kuna maakohus on leidnud, et tõendatud on, et käskkiri nr 14 oli võltsitud, siis esineb PalS § 37 lg 2 sätestatud alus enammakstud summa tagastamiseks. Kohus on seetõttu ebaõigesti jätnud hagi rahuldamata

§ 1028lg 2 p 3 alusel.

1. I. Savitskaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. aprilli 2011 otsuse muutmata ning kõik menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on kohtul alus jätta apellatsioonikaebus läbi vaatamata, kuna Viru Ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalasjas nr 08240100086 menetluse. Vastavalt KrMS § 200¹ lg-le 2 uuendatakse kriminaalmenetlus, kui kõnealuse kuriteo kohta saadakse uusi andmeid, mis võimaldavad koguda lisatõendeid ja teha kindlaks kuriteo sooritanud isiku. Apellatsioonikaebusest ei ilmne, et nimetatud kuriteo kohta on lisatõendeid. Mõlemad pooled said menetluse käigus oma arvamust avaldada ja esitada lisatõendeid ning tunnistajaid. Maakohtu otsus on põhjendatud ja ei ole rikutud materiaal- ega menetlusõiguse norme ning otsus ei olnud vastustajale üllatuslik; 2) töötas vastustaja lisaks AS-le Jõhvi Stomadent ka OÜ-s Mäenurga Talu ja MTÜ-s RSK Vaikla. AS Jõhvi Stomadent sõlmis vastustajaga suusõnalise töölepingu ja töökohustuste kokkuleppe alates 01.04.
3. Alates 01.04.2007 lisandus vastustaja tööülesannete hulka lisaks põhitööle tegelemine MTÜ RSK Vaikla raamatupidamisega, 3 tundi päevas 15 tundi nädalas, töötasuga 3000 krooni (bruto) kuus, mis maksti AS Jõhvi Stomadent vahenditest käskkirja nr 14 alusel kui lisatasu. AS Jõhvi Stomadent (A. Dubrov) keeldus sõlmimast kirjalikku töölepingut, põhjendades seda halva finantsilise olukorraga ja lubas töösuhte vormistada suveperioodil, kui MTÜ RSK Vaikla finantsiline olukord paraneb. Kuna vastustajale maksti lisatasu tehtud töö eest, oli vastustaja nõus ootama. Vastustaja töötas raamatupidajana 10 kuud ja allus AS-le Jõhvi Stomadentile, kes andis talle töökorraldusi ja kontrollis vastustaja tööd, sh kontrollis igapäevaselt pangaväljavõtteid, andis korraldusi maksete teostamiseks, sõlmis lepinguid ja käskkirju ning muid ettevõttesiseseid dokumente. AS-l Jõhvi Stomadent oli vastustaja seal töötamise ajal täielik kontroll ettevõtte finantstegevuse üle – võeti pangalaenu, esitati majandusaasta aruanne, deklareeriti maksud, koostati maksegraafik maksuametiga jne. Juhatuse liige peab omama ülevaadet ettevõtte seisust, juhatus 4 on kohustatud tagama vajalike abinõude rakendamise igal ajal, milleks on eelkõige sisekontrolli korraldamine, et avastada võimalikult varakult aktsiaseltsi tegutsemist ohustavad asjaolud. Seega apellant kas valetab, et ta ei teadnud midagi lisatasu maksmisest ja proovib vastustaja najal alusetult rikastuda või koostas lisatasu maksmise käskkirja nr 14 pahatahtlikult tagantjärgi, et kostjat laimata. Vastustajal on käesoleva ajani (16.06.2011) apellandi poolt tagatud juurdepääs MTÜ RSK Vaikla Maksu- ja Tolliameti e-maksuportaalis, ettevõtjaportaalis, sh Haigekassa kindlustusandmetele juurdepääs, AS-i Jõhvi Stomadent ettevõtjaportaalis, MTÜ RSK Vaikla pangakontole. Kui vastustaja oleks olnud ebausaldusväärne, omakasupüüdlik, pahatahtlik ja ei austaks Eesti Vabariigis kehtivat seadusandlust, siis oleks ta võinud neid võimalusi 3,5 aasta jooksul korduvalt kuritegelikult kasutada; 3) esitas käskkirja lisatasu maksmise kohta vastustajale apellant. Vastustajal puuduvad andmed, kas nimetatud käskkiri nr 14 on see sama dokument, mille alusel ta teostas väljamakseid, kuna kõik dokumendid jäid ettevõttesse peale apellandiga töösuhte lõppemist. Vastustaja ei olnud teadlik, et talle makstakse lisatasu võltsitud käskkirja alusel, kuna käskkirjale eelnesid läbirääkimised ja kokkulepe ning apellandipoolne kontroll; 4) kinnitab apellandi väide, et vastustaja sai ebaseaduslikult lisatasu 20 302 krooni, millelt tasuti riiklikud maksud 15 246 krooni (kokku 35 548 krooni), apellandi poolt vastustaja kulul rikastumise soovi või teadmatust, sest kui apellandil tekib õigus esitada Maksu- ja Tolliametile parandusdeklaratsioonid, siis saab ta tasutud maksud tagasi; 5) ei ole kindlaks tehtud, kes võltsis A. Dubrovi allkirja ja kas nimetatud käskkiri on sama käskkiri, mis edastati vastustaja lisatasu välja maksmiseks, siis puudub antud süüdistusel alus ja kahtlustus kuriteoks on alusetu; 6) ei ole nimetatud väljamaksed (20 302 krooni) ehk lisatasu tehtud töö eest saadud ebaseaduslikult ega alusetu rikastumise eesmärgil. Vastustaja on selle eest MTÜ-s RSK Vaikla tööd teinud. Lisatasu suurus ja tingimused on eelnevalt kahepoolselt kokku lepitud, fikseeritud käskkirjaga ning juhatuse liige on kontrollinud kõiki panga sisse- ja väljamakseid regulaarselt ega ole avastanud ühtegi ebaseaduslikku tehingut, mille tõendab, et apellant on vastustaja tööga rahul olnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 20 302 krooni (1297,53 eurot) väljamõistmiseks ning sellest tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks ja hagi rahuldamiseks. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi hagi rahuldamata jätmisel. 7.
6. Hageja nõue kostjalt 20 302 krooni väljamõistmiseks põhineb sellel, et kostja on saanud nimetatud summa ilma õigusliku aluseta, kuna kostjale väljamaksete aluseks oleval 07.05.2007 käskkirjal nr 14 on võltsitud juhatuse liikme allkiri. Hageja palus hagi rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja nõude rahuldamise eelduseks on seega tuvastada, kas kostja on saanud 20 302 krooni ilma õigusliku aluseta. Maakohus on leidnud, et kuna eksperdile esitatud käskkirjal nr 14 on juhatuse liikme A. Dubrovi allkirja võltsitus tuvastatud, siis on kostja saanud 20 302 krooni ilma õigusliku aluseta. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selline järeldus on ekslik. Maakohus on jätnud hindamata kostja esitatud vastuväited ja tõendid ning sellest tulenevalt kohaldanud ebaõigesti

§ 1028

. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja hagile vastu vaielnud ning põhjendanud seda alljärgnevaga. Alates 01.04.2007 töötas ta lisaks AS-le Jõhvi Stomadent (omanik A. Dubrov) 5 veel MTÜ-s RSK Vaikla (omanik A. Dubrov) samuti raamatupidajana ning kokkuleppel A. Dubroviga maksis viimane talle selle eest lisatasu 3000 krooni kuus AS Jõhvi Stomadent vahenditest. Kirjalikku töölepingut keeldus A. Dubrov sõlmimast. 29.11.2007 avaldus A. Dubrovile (t.l 21) tõendab, et kostja palus tööandjat lõpetada AS-ga Jõhvi Stomadent sõlmitud tööleping ning kõik teised kostja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepped. Samuti esitas kostja MTÜ RSK Vaikla e-maksuameti väljavõtte, MTÜ RSK Vaikla ettevõtteportaali väljavõtte ja MTÜ RSK Vaikla Swedbanki väljavõtte (t.l 22, 24, 26), millised tõendavad tema töösuhet MTÜ-ga RSK Vaikla. Lisaks kinnitas kostja, et A. Dubrov juhatuse liikmena kontrollis igapäevaselt pangaväljavõtteid ning kui lisatasu 3000 krooni maksmiseks ei olnuks kokkulepet, siis oleks A. Dubrov pidanud selle koheselt avastama. Samuti ei ole hageja tõendanud, kas eksperdile esitatud käskkiri nr 14 on sama, mis vormistati 2007. a mais ning, kes on nimetatud käskkirja võltsinud. Tulenevalt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatust lasus hagejal olukorras, kus kostja on oma vastuväidet tõendanud, kohustus lükata kostja esitatud tõendid ümber. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud maakohtule oma seisukoha (t.l 29-30), kuid ei ole lisanud sellele täiendavaid tõendeid ning kinnitanud jätkuvalt, et kostjal ei olnud töösuhet MTÜ-ga RSK Vaikla. Ringkonnakohus leiab, et käskkirja nr 14 võltsituse tuvastamine ei lükka ümber kostja esitatud ja tõendatud väiteid. Hageja tuginemine üksnes võltsitud käskkirjale ei ole piisav, et tuvastada hageja esitatud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Eeltoodu kinnitab, et kostja ei saanud vaidlusalust 20 302 krooni mitte õigusliku aluseta, vaid töötamise eest raamatupidajana A. Dubrovile kuuluvas MTÜ-s RSK Vaikla suuliselt sõlmitud kokkuleppe alusel. Töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping või selle muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-6-08). Apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu poolt

§ 1028ja Pal

S § 37 ebaõige kohaldamise kohta on iseenesest õiged, kuid ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. 8. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 6 Üllar Roostoja