Obsah (4)

§ 24§ 20§ 21§ 241

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-10-3575

) § 24 lg 3 kohaselt mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Hageja ei palunud protokollida oma vastuväidet otsusele, samuti ei esitanud suulist ega kirjalikku vastuväidet pärast koosolekut, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. 25.10.2009 otsus osas, mille peale on hageja esitanud hagi, tühistati KÜ üldkoosoleku 14.03.2010 otsusega. Kuna kostja ei kohaldanud oma ekslikku otsust hageja ega teiste korteriomanike suhtes, siis hageja õiguste rikkumine on üleüldse võimatu. MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohtu
2. detsembri 2010 otsusega tühistati KÜ Kangelaste pr 19 25.10.2009 üldkoosoleku otsus p 2 osas, mille kohaselt on ühistul õigus lõpetada elektri edastamine korterisse, milles on tekkinud võlgnevus ja mida pole 3 kuu jooksul tasutud, ning osas, mille kohaselt ühistul on õigus lõpetada kommunaalteenuste edastamine korterisse, milles on tekkinud võlgnevused. Otsuses esitatud põhjenduste kohaselt tuvastas kohus, et 25.10.2009 KÜ üldkoosolekul võeti vastu võlgnike osas järgmised otsused (p 2): ühistul on õigus lõpetada elektri edastamine korterisse, milles on tekkinud võlgnevus, mida pole 3 kuu jooksul tasutud; ühistul on õigus lõpetada kommunaalteenuste edastamine korterisse, milles on tekkinud võlgnevused. Hageja nõudeks on nimetatud otsuste tühistamine elektrienergia välja lülitamise ja kommunaalteenuste osutamise lõpetamise osas. Kohus tuvastas, et 14.03.2010 toimunud KÜ üldkoosolekul oli päevakorras kaks punkti: korteriomandi nr 52 sundvõõrandamine; kahe soojusvaheti ostmine ja paigaldamine soojussõlmedes. Protokollist nähtuvalt arutati esimeses päevakorrapunktis V. Slavetski võlgnevust ja korteriomandi nr 52 sundvõõrandamist. I. Belova seletas koosolekul, et 25.10.2009 üldkoosoleku otsus elektrienergia väljalülitamise osas ja kommunaalteenuste tasumata jätmise eest on ebaõige. Esimeses küsimuses otsustati: lükata edasi korteri nr 52 võõrandamine, anda V. Slavetskile võimalus kustutada võlgnevus aasta jooksul, nimelt 10 000 krooni tasuda kuni 31.03.2010, igakuiselt teha makseid korteriüüri osas vastavalt korteriühistu arvetele, igakuiselt tasuda viivist ja võlga Eesti seadusandluse alusel. Võlgnevus seisuga 01.03.2010 on 56 076.39 krooni. Korteriühistu 25.10.2009 otsuse p 2 otsustati tühistada.

§ 24

¹ lg 1 sätestab muuhulgas, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Sama §-i lg 2 kohaselt otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Võimalust vastuväite korras juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda sätestab ka TsÜS § 38 lg 7. 3 14.03.2010 otsus, millega tühistati KÜ 25.10.2009 üldkoosoleku otsuse p 2, on tühine koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Üldkoosoleku kokkukutsumist reguleerib

§ 20

, mille lg 2 alusel peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.

§ 20

lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et KÜ 14.03.2010 otsus, millega tühistati 25.10.2009 otsuse p 2, on tühine, kuna koosoleku päevakorras, mis koosoleku kokkukutsumise teatega ühistu liikmetele teatavaks tehti, ei olnud küsimust KÜ 25.10.2009 üldkoosoleku otsuse p 2 tühistamiseks. Kostja esindaja nõustus, et päevakorras sellist punkti ei olnud, küsimust arutati p 1 all. 14.03.2010 üldkoosoleku päevakorra p 1 on „Korteri nr 52 sundvõõrandamine". Seaduses sätestatud nõue päevakorra teatavaks tegemise kohta eesmärgiks on anda ühistu liikmetele võimalus valmistuda üldkoosolekuks. Päevakorra p-st 1 ei saanud ühistu liikmed välja lugeda, et selle päevakorra punkti all kavatsetakse üldkoosolekul arutada KÜ 25.10.2009 üldkoosoleku otsuse p 2 tühistamist. Kuna kohus tuvastas KÜ 14.03.2010 üldkoosoleku otsuse, millega otsustati tühistada 25.10.2009 üldkoosoleku otsuse p 2, tühisuse, siis tuleb tühistada KÜ Kangelaste pr 19 25.10.2009 üldkoosoleku otsus p 2 osas, et ühistul on õigus lõpetada elektri edastamine korterisse, milles on tekkinud võlgnevus, mida pole 3 kuu jooksul tasutud, ja osas, et ühistul on õigus lõpetada kommunaalteenuste edastamine korterisse, milles on tekkinud võlgnevused. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. KÜ Kangelaste pr 19 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 14. detsembri 2010 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega keelduda haginõuete rahuldamisest. Menetluskulud palub apellant jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on otsuses toodud materiaalõiguse normid kohaldatavad korteriühistu 14.03.2010 üldkoosoleku otsuse suhtes. Arusaadav ei ole, millised materiaalõiguse normid olid maakohtule seaduslikuks aluseks KÜ üldkoosoleku 25.10.2009 otsuse p 2 tühistamiseks; 2) seoses faktiliste asjaolude tuvastamisega hageja osalemisest 25.10.2009 üldkoosolekul ei hinnanud kohus seda asjaolu vastavalt kehtivatele materiaalõiguse normidele.

§ 24lg 3 ja Ts

ÜS § 38 lg 4 kohaselt mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales (kelleks on ka hageja) võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. 25.10.2009 üldkoosoleku protokollist nähtub, et oma vastuväiteid otsuse p 2 vastuvõtmise kohta hageja ei lasknud protokollida. Peale selle nähtub hagiavaldusest, et KÜ 25.10.2009 üldkoosoleku otsuse p-i 2 vaidlustab hageja korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 alusel; 3) teatas apellant kohtule ja hagejale 31.05.2010 vastuväites, et 14.03.2010 üldkoosoleku otsuse p-ga 1 on hageja poolt vaidlustatavas osas tühistatud 25.10.2009 üldkoosoleku otsuse p 2. Järelikult, vaatamata hagi esitamisele, kinnitas kostja oma otsuse 25.10.2009 otsuse tühistamisest uue, 14.03.2010 otsusega.

§ 24lg 2 (Ts

ÜS § 38 lg 5) alusel otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole kolme kuu jooksul esitatud hagi selle otsuse seaduse või põhikirjaga vastuolus tunnistamiseks. Seega KÜ 25.10.2009 üldkoosoleku otsust ei saa tunnistada kehtetuks ilma hagi sisulise läbivaatamiseta, millega tunnistataks kehtetuks üldkoosoleku uus, 14.03.2010 otsus, millega tühistati hagiavalduses vaidlustatud otsuse p 2. Maakohtu 14.12.2010 otsuse tegemise hetkeks ei esitanud hageja hagi üldkoosoleku 14.03.2010 otsuse tühistamiseks.

§ 24

lg 1 alusel on hageja mööda lasknud tähtaja KÜ Kangelaste 19 üldkoosoleku 14.03.2010 otsuse p 1 kehtetuks tunnistamiseks; 4 4) ei ole kohtuotsus seaduslik ega põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). Maakohus tunnistas tühistamisele kuuluvaks üldkoosoleku 25.10.2009 otsuse p 2 ainult sel alusel, et ta kohtuotsuse põhjendavas osas tuli järeldusele koosoleku 14.03.2010 otsuse tühisusest. See järeldus ei ole seaduslikuks aluseks, et rahuldada hageja nõuded. Otsuse resolutiivosas ei tulnud maakohus järeldusele, et üldkoosoleku 14.03.2010 otsus tuleb tühistada täielikult või osaliselt. Seega vaatamata maakohtu otsuses toodud väidetele, mis puudutavad 14.03.2010 üldkoosoleku kokkukutsumist, jääb üldkoosoleku otsus kehtivaks (KÜS § 13 lg 1); 5) võib

§ 24

lg 1 kohaselt mittetulundusühingu otsuse vaidlustamise hagi tema vastu esitada juhul, kui see on vastuolus seaduse või ühingu põhikirjaga. Hagiavalduse tekstist nähtub, et hageja nõuab 25.10.2009 otsuse p 2 tühistamist selle seaduslikkuse põhjendustel (PS, elektrituruseaduse §-de 8 ja 90 rikkumine). Kohus ei ole andnud sellele asjaolule mingit õiguslikku hinnangut. Vastavalt TsÜS § 38 lg-le 7 võib kohus tugineda otsuses üldkoosoleku otsuse tühisusele, kuid see ei tähenda, et sellega on võimalik eirata

§ 24lg-s 2 (Ts

ÜS § 38 lg 5) sätestatut.

§ 24

lg 2 alusel ei ole lubatud tühistada uut, 14.03.2010 üldkoosoleku otsust, millega tühistati üldkoosoleku 25.10.2009 otsuse p 2, kuna esitamata on hagi 14.03.2010 koosoleku otsuse tühistamiseks. Seda otsust ei ole hageja vaidlustanud seadusega ettenähtud korras; 6) tühistab 14.03.2010 üldkoosoleku otsuse p 1 25.10.2009 üldkoosoleku otsuse p-i 2, milline on haginõuete esemeks.

1. V. Slavetski palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. detsembri 2010 otsuse muutmata. Vastustaja menetluskulud palub vastustaja välja mõista apellandilt, apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on apellandi viide mittetulundusühingute seadusele asjakohatu, kuna KÜS § 1 lg 2 sätestab, et mittetulundusühingute seaduse sätteid rakendatakse korteriühistu suhtes vaid juhtudel, mis ei ole reguleeritud korteriühistuseadusega. Korteriühistu liikme õigus pöörduda kohtusse korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks on sätestatud KÜS §-s 13 lg
3. Vastustaja järgis seadusega määratud kolmekuulist tähtaega kohtusse pöördumiseks; 2) on asjakohatu apellandi viide, et vastustaja oleks pidanud protokollima oma vastuväidet, kuna korteriühistuseadus ei sisalda samasisulist normi; 3) on 14.03.2010 otsuse osa, mis puudutab 25.10.2009 otsuse p 2 tühistamist, ebaseaduslik. Vastavalt

§ 21

lg-le 6 kantakse protokolli üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Apellandi poolt esitatud 14.03.2010 üldkoosoleku protokollist on näha, et päevakorras puudus küsimus 25.10.2009 otsuse p 2 tühistamise kohta. Järelikult antud küsimust ei arutatud 14.03.2010 üldkoosolekul ning selle kohta ei võetud vastu otsust; 4) esitati hagiavaldus kohtusse 25.01.2010, st enne 14.03.2010 üldkoosoleku läbiviimist; 5) ei pidanud vastustaja esitama hagi 14.03.2010 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks, sest kohus kontrollib oma algatusel otsuse kehtivust või tühisust. Vastustaja on korduvalt tuginenud 14.03.2010 üldkoosoleku otsuse tühisusele nii seisukohas apellandi vastusele hagiavaldusele kui ka kohtuistungil (

§ 241lg 1 ja 2, Ts

ÜS § 38 lg 7). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Viru Maakohtu 14.12.2010 otsus, millega rahuldati hagi, tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ning ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab V. Slavetski hagi KÜ Kangelaste pr 19 vastu korteriühistu 25.10.2009 üldkoosoleku otsuse osaliseks tühistamiseks rahuldamata. 5
2. Hagiavaldusest nähtuvalt vaidlustas hageja korteriühistu 25.10.2009 üldkoosoleku otsuse p 2, mille kohaselt on ühistul õigus lõpetada elektri edastamine korterisse, millel on tekkinud võlgnevus ja mida pole kolme kuu jooksul tasutud ning mille kohaselt on ühistul õigus lõpetada kommunaalteenuste edastamine korterisse, millel on tekkinud võlgnevused. Hageja on järginud KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud kohtusse pöördumise kolmekuulist tähtaega otsuse vaidlustamiseks ning selle üle ei ole pooltel vaidlust. Ringkonnakohus märgib, et korteriühistu üldkoosolekute otsuste vaidlustamise kord on reguleeritud KÜS §-s 13 ning ekslik on apellandi väide, et korteriühistu otsuste vaidlustamisel tuleb täiendavalt juhinduda

§-st 24. KÜS § 13 ei näe ette seda, et korteriühistu otsuse tühistamist saab nõuda üksnes juhul, kui otsust vaidlustada sooviv isik on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Riigikohtus on 15.06.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-05 asunud samuti seisukohale, et korteriühistu otsuste vaidlustamisel tuleb kohaldada korteriühistuseadust kui eriseadust ning puudub alus viidata mittetulundusühingute seaduse sellekohastele sätetele. Asja materjalidest nähtuvalt toimus 14.03.2010 korteriühistu üldkoosolek ning sellel koosolekul võeti vastu otsus tühistada korteriühistu 25.10.2009 otsuse p 2 (s.o otsus, mille oli hageja kohtus vaidlustanud). Maakohus leidis, et korteriühistu 14.03.2010 otsus, millega tühistati korteriühistu 25.10.2009 otsuse p 2, on tühine

§ 241

lg 1 alusel, kuna otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda sellega, et üldkoosoleku päevakorras ei olnud märgitud korteriühistu 25.10.2009 otsuse p 2 tühistamist. Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et korteriühistu 14.03.2010 üldkoosoleku päevakorrapunkt 1 – korteriomandi nr 52 sundvõõrandamine - hõlmas ka korteriühistu 25.10.2009 otsuse p 2 tühistamist. Kostja seisukohast nähtuvalt võeti 25.10.2009 üldkoosoleku otsuse p 2 vastu seoses elanike võlgnevustega. Korteriühistu 14.03.2010 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt oli korteri nr 52 (omanik V. Slavetski) võlgnevus 01.03.2010 seisuga kokku 56 076.39 krooni. Koosolekul osales korteri nr 52 omanik V. Slavetski ning koosolekul otsati lükata korteri nr 52 sundvõõrandamine edasi ning anda V. Slavetskile võimalus likvideerida võlgnevus ühe aasta jooksul. Lepingust (t.l 40) nähtub, et V. Slavetski oli nõus üldkoosoleku otsusega ning ta võttis endale kohustuse likvideerida kogu võlgnevuse 01.04.2011. Seejärel on üldkoosolek otsustanud tühistada 25.10.2009 üldkoosoleku otsuse p 2. Eelnevast järeldub, et 14.03.2010 üldkoosoleku päevakorra p 1 all arutati V. Slavetskile kuuluva korteriomandi võlgnevusega seonduvat, V. Slavetski osales ise üldkoosolekul, ta sai selleks ette valmistada ning ta sai ühtlasi aru, et üldkoosolek otsustas 25.10.2009 otsuse p 2 tühistada. Üldkoosoleku otsus oleks

§ 241

lg 1 alusel üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühine eelkõige siis, kui koosolekul arutamisele tulevat küsimust ei oleks päevakorras üldse märgitud. TsÜS § 38 lg 2 sätestab samuti, et organi otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Käesoleval juhul selliseid asjaolud ei esine ning seetõttu ei ole üldkoosoleku 14.03.2010 otsus tühine. Kuna korteriühistu 14.03.2010 üldkoosolek tühistas 25.10.2009 üldkoosoleku otsuse p 2 (14.03.2010 otsus on jõustunud), siis sellega olid hageja kui korteriühistu liikme õiguste rikkumine lõppenud ning maakohtul puudus alus tühistada korteriühistu üldkoosoleku poolt juba tühistatud 25.10.2009 üldkoosoleku otsuse p

1. Seetõttu tuleb jätta V. Slavetski hagi rahuldamata ning maakohtu otsus tühistada.
2. V. Slavetski esitas hagi 25.10.2009 otsuse p 2 tühistamiseks kohtusse 25.01.2010 ning kostja tühistas vaidlustatud otsuse p 2 14.03.
3. Sellest järelduvalt põhjustas kostja kohtumenetluse ning sõltumata hagi rahuldamata jätmisest tuleb jätta poolte menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 4 alusel kostja kanda. Seetõttu tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv, mille maksmisest oli hageja vabastatud ning TsMS § 179 lg 9 järgi peab kostja maksma riigilõivult viivist 15 päeva möödumisel alates kohtuotsuse jõustumisest. 6 Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et poolte lepingulise esindaja kulud maakohtus ei saa asja keerukust arvestades olla ülemäära suured. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse sisuliselt ning sellest tulenevalt jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel V. Slavetski kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 7 Üllar Roostoja