Obsah (7)

§ 187§ 367§ 407§ 162§ 173§ 1741§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-53148 Tsiviilasi AS

) §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Asjaolud Poolte vahel sõlmiti laenuleping ning lepingu alusel on kostjale

1. mai 2009 üle kantud tema poolt taotletud laenusumma 3000 krooni (191,73 eurot) kostja poolt taotletud perioodiks 30 päeva. Märgitust tulenevalt oli laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks
2. juuni
3. Samas ei ole kostja oma kohustusi tähtaegselt täitnud ega laenu tähtaegselt tagastanud. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 4.1.2.3 sätestab, et laenu puhul 3000 krooni on intressi summa 60% laenu summast aastas, millele lisanduvad muud kulud, mida ei arvata krediidikulukuse määra hulka ehk laenu õigeaegsel tagasi maksmisel ühe osamaksena on osamakse suurus 3590 krooni ja intressi ning muude kulude kogusumma kolmekümne päevaseks perioodiks on 590 krooni (37,71 eurot). Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.4 kohaselt võib laenuandja edastada laenusaajale meeldetuletuse laenu maksmise kohta laenutaotluses märgitud posti, e-posti aadressile ja/või SMS-i teel laenusaaja poolt laenutaotluses märgitud mobiiltelefoni numbrile. Samuti on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub laenusaaja tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse (mis on saadetud sms-ga, e-postiga või tavapostiga) tasu 200 krooni. Käesoleval juhul on hageja saatnud kostjale kaks meeldetuletust
4. juuni 2009 ja
5. juuli 2009, kuid sellest hoolimata pole kostja oma kohustusi täitnud. Märgitust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele 400 krooni (25,56 eurot). Käesoleval juhul olid pooled lepingu p 9.1 kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 1,5% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Kostjal oli kohustus saadud rahasumma tagastada
6. juuni
7. Kuna kostja seda ei teinud, siis oli tema viivisvõlgnevus seisuga
8. oktoober 2011 38 835 krooni. Hageja ei nõua kostjalt viivist suuremas summas kui on põhinõue, s.o summas 3000 krooni (191.73 eurot). Kuivõrd kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud, peab hageja kostja edasiseks distsiplineerimiseks otstarbekaks kohaldada

§ 367

sätestatud võimalust ning taotleda 2 lisaks eeltoodule kohtuotsuses ka viiviste väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest (

1. oktoober 2011) kuni põhinõude täieliku täitmiseni seaduses sätestatud viivisemääras. 02.11.2011 esitas hageja AS MiniCredit kostja vastu hagi võlgnevuse 446,73 euro ja viivise nõudes Harju Maakohtule. 11.11.2011 Harju Maakohtu kohtumäärusega keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest ja edastas kohtualluvusel Pärnu Maakohtule. 05.12.2011 saabus tsiviilasi Haapsalu kohtumajja. 11.01.
2. a määrusega võttis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 11.01.2012, kostja kohtule oma seisukohta hagiavaldusele esitanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on 02.11.

1. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 5-10/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus koos hagimaterjalidega ning kirjaliku vastuse nõudega kätte toimetatud isiklikult 11.01.
2. a. Kostja kohtule oma seisukohta hagiavalduse suhtes esitanud ei ole. 02.11.2011 esitatud hagiavaldusega taotles hageja võlgnevuse väljamõistmist summas 191,73 eurot, intresse summas 31,71 eurot, viiviseid summas 191,73 eurot ning meeldetuletuste tasu summas 25,56 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt

§ 367

alusel välja mõista viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni seaduses sätestatud viivisemääras. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule tõenditena lepingu nr * laenulepingu tingimused /tlk 13-22/; kostja laenutaotluse /tlk 23/; SQL tulemuse /tlk 24/ ja isikusarnasuse tuvastamise ankeedi /tlk 28/. 3 Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Merle Ojalt’ilt hageja AS-i MiniCredit kasuks välja mõista põhivõlgnevus 191,73 eurot, intress 37,71 eurot, viivised 191,73 eurot ja meeldetuletuste tasu summas 25,56 eurot. Samuti kuulub Merle Ojalt’ilt hageja AS-i MiniCredit kasuks väljamõistmisele viivis arvestatuna protsendina tasumata põhinõudelt (191,73 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4 Menetluskulud Hageja palub menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 63,91 eurot. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 63,91 eurot /tlk 12/, mille tasumist on kohus kontrollinud /tlk 36/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5