KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-2
§ 16lg 1 kohaldamisele ei kuulu, sest õiguste erakordset piiramist pole toimunud ning lisaks välistab RVast
S § 16 lg 2 p 2 kaebaja nõudeõiguse. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuriga, et kriminaalmenetluse käigus teenistusest kõrvaldamine ei pruugi alati olla käsitatav isiku põhiõiguste erakordse piiranguna, mis annaks aluse kahjuhüvitise määramiseks. Kuid käesoleval juhul on teenistusest kõrvaldamise kestus see asjaolu, mis teeb piirangu erakordseks. Isiku seoses kuriteo uurimisega aastaks ajaks teenistusest kõrvaldamist ei saa pidada tavapäraseks. Samuti leiab ringkonnakohus,
§ 16lg 2 p 2 nõudeõigust käesoleval juhul ei välista.
Viidatud norm näeb ette,
§ 16
lg 1 nimetatud hüvitist ei saa nõuda ulatuses, milles isikute eriline kohtlemine on ette nähtud seadusega. Seadus ei näe ette, et kriminaalmenetluse ajaks ametist kõrvaldatud isikule tekitatud kahju ei hüvitata. ATS ja KrMS, mille sätete alusel teenistussuhe peatati, ei näe küll ette selleks perioodiks palga säilitamist või hüvitise maksmist, kuid ühestki normist ei saa järeldada, et seadusega ongi soovitud õigeksmõistetu kanda jätta kriminaalmenetluse läbiviimise ja palga kaotusega tekitatud kahju. Seega ei anna prokuratuuri apellatsioonkaebuse väited alust kohtuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks.
- Kaebaja on apellatsioonkaebuses leidnud, et kohus on alusetult taotletud hüvitist vähendanud – hüvitise väljamõistmisel tuli kahjukannatanu VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt panna olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Samuti leiab kaebaja, et kohus on rikkunud uurimisprintsiipi, kui jättis juhtimata kaebaja tähelepanu vajadusele tõendada pingutusi töökoha otsimisel ning esitas koos apellatsioonkaebusega asjakohased tõendid. Ringkonnakohus leiab, et ka kaebaja väited ei anna alust kohtuotsust muuta ega tühistada.
- Kaebaja on jätnud tähelepanuta,
§ 16
lg 1 ei näe ette kogu tekitatud varalise kahju hüvitamist, nagu see on üldreegliks õigusvastase tegevusega tekitatud kahju puhul (vt RVastS § 7 lg 1 ja 8 lg 1
- lause). Kuna kaebaja taotles teenistusest kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamist, teenistusest kõrvaldamine toimus õiguspäraselt, pole kahju hüvitamise aluseks RVastS § 7 ja
- Üldjuhul ei kuulugi õiguspärase tegevuse läbi tekkinud kahju hüvitamisele. Riigivastutuse seaduse eelnõu seletuskirjas on RVastS § 16 osas märgitud, et õigusvastase kahju tekitamise kõrval tuleb õiglases ulatuses hüvitada ka õiguspärase, kuid ebavõrdselt koormava sekkumisega kaasnev erakorraline kahju. Seega kahjuhüvitise suuruse määramisel ei ole asjakohased sätted mitte kohtu ja kaebaja poolt viidatud VÕS §-d 127, 128, 139 ja 140 vaid RVastS § 16 lg
- RVastS § 16 lg 3 kohaselt arvestatakse hüvitise määramisel kasu, mida põhiõiguste või -vabaduste piiramine avaliku võimu kandjale või avalikele huvidele kaasa tõi, piiramise raskust, kahju tekkimise ettenägematust ja muid olulisi asjaolusid. Nagu halduskohus 7
(8)3-09-202 õigesti märkis, toimus kaebaja eneseteostuse vabaduse piiramine kriminaalmenetluse tagamise huvides. Õiguste piiramise raskust vähendab käesoleval juhul asjaolu, et kaebajal oli võimalik töötada igal muul töökohal, välja arvatud avalik teenistus. Avalikus teenistuses tööle asumise välistas ATS § 16 p 2 piirang, mille kohaselt teenistusse ei võeta isikuid, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse.
- Uurimisprintsiibi rikkumine pole viinud kohut ebaõige lahendi tegemisele, sest kaebaja poolt täiendavalt esitatud tõendid ei anna alust asuda seisukohale, et kohtu poolt määratud hüvitis pole õiglane. Kaebaja esitatud tõendid, millest nähtub, et kaebaja omas CV-d CV Keskuse tööportaalis ja CV Online tööportaalis, ei anna alust asuda seisukohale, et kaebajal oli töö leidmine võimatu. Nagu prokuratuur õigesti märkis, otsis kaebaja tööd üsna kitsal erialal, otsinguid laiendades oleks kaebaja võinud olla edukam. Kaebaja väide, et ta otsis finantsanalüütiku, maksukonsultandi või audiitori tööd seetõttu, et muud tööd ta ei oska, ei ole põhjendatud, sest majandusharidus annab võimaluse täita ametikohti üsna laial skaalal. Kaebaja on käesoleva asja menetluses korduvalt rõhutanud, et tema oli see, kes juhtis prokuröri tähelepanu asjaolule, et kaebajale süüks pandud kuriteo koosseis ei ole täidetud, sest kaebaja ei ole KarS § 288 mõttes ametiisik. Kaebaja, kes tundis oma tööülesandeid kõige paremini, oleks võinud vastava taotluse teha juba oluliselt varem. Sellise võimaluse kasutamise eeldamine kaebajalt, kellel oli kriminaalmenetluses õigusteadmistega esindaja, ei ole ebamõistlik. Kuna ringkonnakohtu arvates tõi kaebaja põhiõiguste piirangu erakordsuse kaasa just selle pikaajalisus, vähendab ka eeltoodud võimalus piirangu raskust.
- Eeltoodust tulenevalt on kohtu määratud hüvitis õiglane ning üldiselt võrreldav taolistes asjades varem tehtud kohtuotsustega hüvitatud kahju määraga. Haldusasjas nr 3-07-1430 oli kaebaja küll leidnud mingi ajutise töö, kuid ta oli teenistusest kõrvaldatud kahe aasta vältel. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-59-07 oli tegemist kaebajaga, kellel kohtunikuna olid tunduvalt suuremad piirangud teenistusest kõrvaldamise korral ajutise töö leidmiseks.
- Kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad menetluskulud poolte endi kanda (HKMS § 92 lg 1). Silvia Truman Kaire Pikamäe Viive Ligi 8
(8)