Obsah (6)

§ 661§ 428§ 430§ 432§ 150§ 168

2-11-38241 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2012.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-38241 Tsiviilasi EEAS hagi AL’u va

§ 661

lg 4 loobuvad nad kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise võimalusest.

1. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-11-38241 menetlus.
2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks osaliselt.
4. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist Eesti Energia Aktsiaseltsile hagiavalduse esitamise eest pool tasutud riigilõivust, s.o 239.66 eurot, hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXX SEB Pank, XXXXXXXX Swedbank, XXXXXXXXXX Sampo Pank või XXXXXXXXXX Nordea Pank, viitenumbriga
6. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud EEAS esitas 16.08.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AL’u vastu võlgnevuse 3 220.62 euro, intressi 247.90 euro, viivise 613.44 euro ja lisanduva viivise nõudes. 07.09.2011 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.09.
7. Võlgnik esitas 28.09.2011 nõudele vastuväite. EEAS(hageja) esitas 05.12.2011 maakohtule hagi AL’u (kostja) vastu võlgnevuse 3 220.62 euro, intressi 294.52 euro, viivise 585.66 euro ja lisanduva viivise nõudes. 2 2-11-38241 10.01.2012 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt

§ 430lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

§ 432

tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt

§ 150

lg 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotleb poole riigilõivu 271.62 euro tagastamist. Hageja on hagiavalduselt tasunud kokku riigilõivu 479.33 eurot: 11.08.2011 maksekorraldusega nr 7643 summas 96.62 eurot viitenumbrile 2900072369 ja 30.11.2011 maksekorraldusega nr 11534 summas 382.71 eurot viitenumbrile 2900072123. Seega kuulub hageja taotlus rahuldamisele ulatuses, millega tagastatakse hagejale riigilõivu

§ 150lg 2 p 1 alusel 239.66 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXX SEB Pank, XXXXXXXXXXSwedbank, XXXXXXXXXX Sampo Pank või XXXXXXXXXX Nordea Pank, viitenumbriga 2900072369. Tulenevalt

§ 168

lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt kokkuleppele jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. Tulenevalt

§ 150

lg 8 ei saa riigilõivu osalise tagastamata jätmise määruse peale esitada määruskaebust, kuna summa, mille tagastamist taotletakse, on alla 64 euro. 3 2-11-38241 Meeli Kaur kohtunik 4