) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 25.10.2011.a esitas kohtutäitur Elin Vilippus Harju Maakohtule taotluse (avalduse), milles palub määrata eksperdi ND’le kuuluvale kinnisasjale nr XXX uue hindamise korraldamiseks. Avaldusest nähtuvalt vaidlustas võlgnik ND kaebusega 04.10.2011.a koostatud kinnisasja arestimise aktis nr XXX määratud kinnisasja hinna. Kinnisasja arestimise aktis määrati kinnisasja: XXX, Tallinn, registriosa nr XXX, katastritunnus XXX, eluruum, hinnaks 45 000 eurot. Kohus võttis 07.11.2011.a määrusega kohtutäituri avalduse menetlusse. 07.02.2012.a määrusega otsustas kohus läbi viia ekspertiisi kinnisasja turuväärtuse kindlaksmääramiseks ning nõudis võlgnikult ND eksperdikulude ettetasumist 90 euro 2 2-11-51744 ulatuses. Nimetatud eksperdikulude ettemaks tuli võlgnikul tasuda 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Nimetatud määrus on võlgniku esindajale kätte toimetatud 16.02.2012.a. Samuti on määrus saadetud võlgniku esindajale elektrooniliselt 08.02.2012.a. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et kohtutäituri avaldus tuleb jätta läbi vaatamata pädevuse puudumise tõttu, kuna võlgnik ND ei ole kuni käesoleva ajani tasunud eksperdikulude ettemaksu.
lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata muu hulgas juhul, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg-st 4 tuleneb, et kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Sama paragrahvi seitsmenda lõike kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur vastavalt TMS § 74 lg-le 8 uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. TMS § 74 lg-st 9 tulenevalt kannab kohtu määratud eksperdi hindamiskulud isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. Käesoleval juhul on võlgnik ND jätnud hindamiskulud kohtu määratud ajaks tasumata. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TMS § 74 lg-st 9, loeb kohus hindamise mittevaidlustatuks ning jätab
lg 1 p 13 alusel käesoleva avalduse läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.
lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine ND kanda kooskõlas
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (
Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (
Indrek Parrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.