) § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. 07.11.2011 kohtuistungil otsustas kohus teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb nõude aegumise tõttu jätta rahuldamata. Seega teeb kohus lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostja ei vaidlusta, et hageja on kostjale välja maksnud 2003.a septembrist kuni 2005.a juunini 66 166.57 krooni. Kostja leiab, et tegemist on töötasuga ning väljamaksed on tehtud lepingu alusel. Hageja leiab, et kostjal puudus õiguslik alus töötasu saamiseks. Kui leping on sõlmitud, siis see on näilik tehing ja TsÜS § 89 lg 2 alusel tühine. Hageja on esitanud kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 mõttes. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. 3 2-11-30614 TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Tähtaja määramisel on oluline, millal muutub rikastumise väljaandmise nõue sissenõutavaks. Käesoleval juhul tekib rikastumise väljaandmise nõue kohe pärast lepingu (alusetut) täitmist, ehk alusetult makse tegemist. Nõude aegumise hindamisel tuleb kohtul tuvastada, millal hageja oli või pidi olema teadlik nõude aluseks olevatest asjaoludest (hageja poolt väljamaksete tegemine kostjale). Siinjuures on oluline teadmine nõude aluseks olevatest asjaoludest, mitte sellest, millise õigusliku hinnangu õigustatud isik asjaoludele annab. Hageja on kohtule esitanud töötasu väljamaksete lehed, mis on allkirjastatud hageja juhatuse liikme TH’i ja raamatupidaja NMpoolt (t lk 3740). Samuti nähtub hageja pangakontolt kostjale töötasu väljamaksed (t lk 41-63). Kostja suhtes oli koostatud isikukonto kaart 2003.a, mis oli hageja arhiivis olemas (t lk 68, hagiavalduses on kirjas, et arhiivi kontrolli käigus tuvastati, et muude dokumentide hulgas on ka kostja isiklik kaart, mille kohaselt on kostja tööle võetud 12.03.2003 tehnilise direktori ametikohale). Puudub vaidlus, et TH oli hageja juhatuse liige alates 15.01.1998 kuni 25.08.2005. Alates 25.08.2005 oli hagejal uus juhatus. Hageja väidab, et vaatamata asjaolule, et TH oli hageja seaduslik esindaja, toimus kostjale väljamaksete tegemine varjatult. Isegi juhul, kui see väide vastab tegelikkusele, siis sellisest asjaolust oleks pidanud hageja juhatus teada saama iga väljamakse tegemisel, sest ka kõigil teistel juhatuse liikmetel oli juurdepääs hageja pangakontole. Korteriühistul on juhatus, mis seda juhib ja esindab (mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 26 lg 1 esimene lause). Juhatuse seadusest tulenev kohustus on korraldada korteriühistu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele ning koostada majandusaasta aruanne (MTÜS § 35, § 36). Seega on see hageja enda risk, et ta tuvastas väljamaksete õigusliku aluse puudumise alles 2010.a. Kui hageja väidab, et väljamaksed toimusid varjatult, siis kohus leiab, et hageja uus juhatus pidi nõude aluseks olevatest asjaoludest teada saama hiljemalt 2005.a lõpuks. Aegumise kohaldamise hindamisel ei oma tähtsust hageja väited selle kohta, et tööle vormistamisel on rikutud seadust või hageja põhikirja. Aegumise kohaldamise küsimuse lahendamisel kohus ei hinda sisuliselt, kas hageja ja kostja vahel oli lepinguline suhe ning kas kostja ka reaalselt töid teostas. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et hiljemalt 2005.a lõpuks pidi hageja saama teadlikuks võimalikust nõudest kostja vastu, kuna selleks ajaks oli möödunud piisav aeg, et kontrollida üle vana juhatuse poolt saadud dokumendid ja pangakontol tehtud ülekanded. Asjaolu, et hageja uus juhatus tegi arhiivi kontrolli 2009.a ja nõudis raamatupidajalt välja dokumendid alles 2010.a alguses, ei anna alust lugeda aegumistähtaja alguseks nimetatud aega. Hageja juhatuse liikmed said kontrollida hageja pangakontol tehtavaid väljamakseid, teha arhiivi ja raamatupidamisdokumentide kontrolli ning selle käigus tuvastada käesoleva nõude aluseks olevad asjaolud 2005.a lõpuks. Hageja juhatusepoolne tegevusetus ei saa anda alust kohaldada TsÜS § 151 lg 1 sätet hagejale soodsamalt. Kuna kohus on eelnevalt andnud hinnangu, et hageja pidi hiljemalt 2005.a lõpuks teadma võimalikust nõudest kostja vastu, siis nõue aegus 31.12.2008 kell 24:00.
Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, siis menetluskulud jäävad hageja kanda.
lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude 4 2-11-30614 rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.