Obsah (4)

§ 160§ 142§ 3§ 168

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-25879 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2012, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Tsiviil

§ 160

lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p 4 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Seega aegumine peatus 14.07.

1. Kuivõrd töötaja 05.01.2010 määratud istungile ei ilmunud, lõpetas TVK asja menetluse ITLS § 15 lg 2 p 2 alusel. ITLS § 15 lg 2 p 2 kohaselt lõpetab töövaidluskomisjon asja menetluse, kui avaldaja ei ilmu töövaidluskomisjoni istungile ega ole esitanud põhjendatud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks. Kohus nõustus tööandja seisukohaga, et kuivõrd TVK tegi otsuse 05.01.2010, jätkus aegumine 06.01.2010 ning võttes arvesse, et nõuete aegumiseni oli jäänud 7 päeva, aegus töötaja nõue 12.01.
2. Avaldus menetluse taastamiseks aga esitati 18.01.2010, seega peale aegumistähtaja möödumist.

§ 142

lg 1 kohaselt õigus 3 nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Eeltoodu alusel tuleb jätta hagi rahuldamata. Arvestades, et hagi ei kuulu rahuldamisele, jättis kohus menetlukulud hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebus

1. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse vaidlustatud osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hageja nõuded, mis jäeti maakohtu otsusega rahuldamata.
2. Maakohus on TVK-le töövaidlusavalduse esitamise aegumise küsimuse lahendamisel oluliselt rikkunud HMS § 61 lg 1 sätestatud põhimõtet ja sellest tulenevalt on tehtud vale järeldus aegumise kohta. Kohtuotsuses puudub põhjendus, miks kohus luges aegunuks saamata töötasu nõude tööseisaku aja eest, mille osas nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Maakohtu otsuses on nõude aegumist põhjendatud üksnes ITLS § 6 lg 1 sätestatud nelja-kuulise üldise tähtajaga, kuid pole üldse põhjendatud, kuidas nelja-kuulise üldtähtajaga saaks siduda töötasu nõude, mille osas nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat ITLS § 6 lg 3 alusel. Maakohus jättis hagi rahuldamata üllatuslikult aegumise tõttu seoses avalduse esitamisega TVK-le (mitte kohtule). Kohtuotsuses puudub põhjendus, miks kohus ei nõustunud TVK otsuses esitatud õigusliku põhjendusega aegumise taotluse mitterahuldamise kohta. Kohtuotsuses puudub põhjendus, miks kohus ei nõustunud TVK toimikus olevate tõenditega, mis tõendavad TVK otsuses märgitud asjaolusid, ja hageja esindaja põhjendusega. Kohtuotsuses puudub põhjendus, miks kohus lahendas haldusorgani poole avaldusega pöördumise aegumise küsimuse haldusorgani enda otsusest erinevalt ja miks ta ei nõustu haldusorgani otsuses esitatud otsustusega, et avaldus oli esitatud tähtaegselt.
3. Kohtuotsuse põhjenduse kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg TVK või kohtusse pöördumiseks neli kuud ITLS § 6 lg 1 alusel enne 01.07.2009 kehtinud redaktsioonis. 20.03.2009 lõppes pooltevaheline tööleping. 14.07.2009 esitas töötaja avalduse TVK-le. Seega aegumine peatus 14.07.2009

§ 160lg 1 ja lg 2 p 4 alusel.

TVK määras istungi 05.01.

1. Kuna töötaja 05.01.2010 istungile ei ilmunud, lõpetas TVK samal 05.01.2010 istungil (avaldaja puudumise tõttu tööandja taotlusel) asja menetluse ITLS § 15 lg 2 p 2 alusel. Kohtuotsuse põhjenduse kohaselt kohus nõustus tööandja seisukohaga, et kuivõrd TVK tegi otsuse 05.01.2010, jätkus aegumine 06.01.2010 ning võttes arvesse, et nõuete aegumiseni oli jäänud 7 päeva, aegus töötaja nõue 12.01.
2. Avaldus menetluse taastamiseks aga esitati TVK-le 18.01.2010, seega peale aegumistähtaja möödumist.
3. Hageja ei nõustu maakohtu otsusega selles osas, et kuivõrd TVK tegi otsuse 05.01.2010, jätkus aegumine 06.01.2010 ning võttes arvesse, et nõuete aegumiseni oli jäänud 7 päeva, aegus töötaja nõue 12.01.
4. Avaldus menetluse taastamiseks esitati TVK-le 18.01.2010, seega peale aegumistähtaja möödumist. Ei ole õige hakata lugema töötaja jaoks aegumise jätkumise tähtaja kulgemist alates 06.01.2010, sest töötaja ei saanud 05.01.2010 teada, et TVK tegi 05.01.2010 otsuse asjas menetluse lõpetamiseks ITLS § 15 lg 2 p 2 alusel. Töötaja ei saanud (puudub alus) esitada menetluse taastamise avaldust enne menetluse lõpetamise otsusest teadasaamist.
5. TVK on haldusorgan. HMS § 61 lg 1 alusel kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Seega ei saa TVK menetluse lõpetamise otsuse kuupäevast 05.01.2010 tuletada järeldust, et aegumine jätkus 06.01.
6. Maakohtu otsustus on vastuolus HMS §-s 61 lg 1 sätestatuga. Töötaja esitas avalduse menetluse taastamiseks TVK-le 18.01.2010 koheselt pärast menetluse lõpetamisest teadasaamist, seega ei ole 4 aegumistähtaeg möödunud. Töötaja ei ületanud töövaidlusavalduse esitamise tähtaega. Sellest tulenevalt ei kuulu tööandja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamisele.
7. Hageja palub tunnistada nõuete esitamine tähtaegseks ja kohtu poolt asja sisulist lahendamist ning hagi rahuldamist.

§ 160

lg 3 tulenevalt lõpeb nõude aegumise peatumine hagi esitamise tõttu seoses kohtulahendi jõustumisega peatumise aluseks olevas menetluses.

§ 3

alusel tõlgendatakse seaduse sätet koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.

§ 160

mõte ja eesmärk on selles, et aegumistähtaeg on peatunud niikaua, kuni asjas tehakse asja sisulise lahendamise otsus, mida enam ei saa vaidlustada ja mis jõustub. Käesolevas töövaidluses puudub asja sisulise lahendamise kohta jõustunud otsus. Seega peatumine kestab.

§ 160

lähtub menetlustähtaja peatamisel hagi esitamisest ja siis tuleb ka hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamise puhul lähtuda hagi lahendamisel TsMS-s sätestatud lahendi jõustumise põhimõtetest.

1. TVK otsustas samas töövaidluses, et töötaja esitas töövaidlusavalduse tähtaja raamides. TVK otsuses on esitatud põhjendus, et kuigi TVK lõpetas asja menetluse 05.01.2010, siis vastavasisuline otsus saadeti töötajale välja 15.01.2010, see laekus töötaja elukoha postiasutusse 19.01.
2. Töötaja esitas menetluse taastamise avalduse 18.01.
3. Seega töötaja ei ületanud avalduse esitamise tähtaega. Sellest tulenevalt ei kuulu tööandja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamisele.
4. Hageja palub ringkonnakohtul võtta tõenditena aluseks TVK toimikus asuvad TVK poolt töötajale saadetud kirjad ja postisaadetiste väljastusteated, mis tõendavad, et TVK saatis 05.01.2010 otsuse töötajale välja 15.01.2010 ja see laekus töötaja elukoha postiasutusse 19.01.
5. Töötaja esitas menetluse taastamise avalduse 18.01.
6. Seega ei ületanud töötaja töövaidlusavalduse esitamise tähtaega. Sellest tulenevalt ei kuulu tööandja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamisele.
7. Hageja peab aegumise küsimuses õigeks TVK 11.05.2010 otsust töövaidlusasjas nr 9.42/153-
8. TVK poolt menetluse lõpetamine sai töötajale teatavaks 18.01.2010 seoses sellega, et endised töökaaslased helistasid töötajale ja edastasid telefoni teel vastavasisulise info. Hageja töökaaslased olid samuti esitanud töövaidlusavaldused tööandja vastu. Töökaaslaste ja tööandja vahelise töövaidluse lahendamise käigus tuli muuhulgas jutuks, et TVK oli lõpetanud menetluse töötaja töövaidlusasjas. Töötaja esitas menetluse taastamise avalduse koheselt pärast menetluse lõpetamisest teadasaamist 18.01.
9. 05.01.2010 töötaja ei ilmunud TVK istungile põhjusel, et ta ei olnud teadlik istungi toimumisest. Töötaja ei saanud TVK-lt reaalselt kätte kutset istungile ega teadet istungi aja kohta. Kuna töötaja kutset istungi aja kohta kätte ei saanud, siis puuduvad ka tõendid kutse kättesaamise kohta. 05.01.2010 TVK menetluse lõpetamise otsusest tulenevalt kohtuotsusega töötaja nõude aegunuks lugemine rikub oluliselt poolte võrdsuse põhimõtet ja ka õigusliku ärakuulamise ning menetluse avalikkuse põhimõtet. Hageja ei nõustu kostja seisukohtadega töövaidlusavalduses esitatud nõuete aegumise kohta. Töötaja nõuded TVK-le on esitatud tähtaegselt. Kuna töötaja ei põhjustanud menetluse lõpetamist ega selle tagajärgi, siis ei ole õigustatud tööandja poolt taotletud aegumise kohaldamine, mille tagajärjena töötaja jääks ilma temal seadusliku õiguse järgi saada olevatest rahasummadest. Esimene istung, mille kohta töötaja sai kätte kutse TVK istungile, oli 26.01.2010 ja sellele istungile läks töötaja kohale.
10. ITLS § 6 lg 3 alusel töötasu nõude esitamise tähtaeg on 3 aastat. Tööseisakutasu on töötasu, mille osas nõude esitamise tähtaeg on 3 aastat. Seega ei saa tööseisakutasu nõue olla aegunud. Tööseisaku ajal saamata töötasu nõue on esitatud ajavahemiku kohta 15.01.20.03.
11. Seega tuleb rakendada tööõiguse norme, mis kehtisid enne 01.07.
12. Enne 01.07.2009 kehtinud PalS § 2 lg 1 alusel koosneb palk põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PalS § 2 lg 5 alusel on 5 juurdemakse summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. PalS § 18 lg 2 alusel kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär. Vastus apellatsioonkaebustele
13. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
14. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ning tsiviilasi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule sisuliseks lahendamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu esimese astme kohtu käsitlusega hageja nõuete aegumise kohta. 23.

§ 160

lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Vastavalt

§ 160

lg 2 p-le 4, on hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus.

§ 160

lg 3 sätestab, et nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega.

§ 168

lg 1 näeb ette, et aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka ning lg 2 sätestab, et nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Kuna TVK poolt 05.01.2010 menetluse lõpetamine ja avaldaja poolt 18.01.2010 menetluse uuendamise avalduse esitamise vahele jäi lühem periood, kui kaks kuud, ei olnud hageja nõue TVK poolt selle uuesti menetlusse võtmisel

§ 168

lg 2 järgi aegunud ning maakohtu poolt aegumise kohaldamine hageja nõuetele on olnud põhjendamatu.

1. Selgituseks aegumist puudutavate pooltevaheliste argumentide osas märgib kolleegium täiendavalt, et TVK otsusega asjas menetlus lõpetada ilma asja sisuliselt lahendamata (ITLS § 15) ei ole tegemist kohtu korras vaidlustatava otsusega. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist lahendiga ITLS § 23 tähenduses, mille vaidlustamine ja jõustumine oleks seotud kättetoimetamisega ITLS § 23, 23¹, § 23², 24 lg 1 ja 25 lg 1 järgi. ITLS § 15 lg 2 p 2 sätestatud otsuse puhul saab TVK ise ITLS § 15 lg 3 järgi otsustada, kas võtta vaidlusasi menetluse uuendamise avalduse esitamise korral uuesti menetlusse või mitte. Kuigi TVK otsust asja mitte menetleda, ei saa kohtu korras vaidlustada, ei tähenda see seda, et selline otsus jõustuks ilma adressaadile teatavaks tegemata. Kolleegiumi hinnangul on TVK poolt ITLS § 15 alusel tehtava otsuse näol tegemist TVK kui haldusorgani antud haldusaktiga, mille kehtivusele tuleb kohaldada haldusmenetluse seadustikus (HMS) sätestatut. HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima
2. päeval pärast avaldamist. Kuna TVK 05.01.2010 otsus menetluse lõpetamise kohta saadeti hagejale välja 15.01.2010 ja see laekus hageja postiasutusse 19.01.2010, on hageja poolt päev varem s.t 18.01.2010 esitatud avaldus menetluse uuendamiseks esitatud enne menetlust lõpetanud otsuse kehtima hakkamist. TVK 05.01.2010 otsus ei olnud hageja suhtes HMS § 61 lg 1 järgi kehtiv enne, kui see oli hagejale teatavaks tehtud ja seetõttu ei saanud see mõjuda ka hageja nõuete aegumisele. TVK on hageja avalduse ka sel põhjusel ITLS § 15 lg 3 järgi õigesti uuendanud. 6
3. Kuna maakohus ei ole hagi sisuliselt lahendanud, tuleb tsiviilasi saata maakohtule menetluse jätkamiseks ning menetluskulud tuleb jagada vastavalt asja läbivaatamise tulemusele. Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 7