Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 1022034796011 AS SEB Pank, 221023778606 Swedbank AS, 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult.
Algselt oli hagiavaldus esitatud lisaks Karin Nagelile ka J.N vastu, kuid kuna hageja kasuks on J.N kui solidaarvõlgnikult juba Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 21.12.2011.a. maksekäsu alusel 1257.90 eurot ja riigilõiv välja mõistetud, on jäetud hagiavaldus osaliselt J.N puudutavas osas läbi vaatamata. Kohtu seisukoht VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxx xxxx asuva korteriomandi üheks omanikuks ja korteriühistu Kindel Kodu liikmeks. Hageja on moodustatud elamus xxxxx xx xx asuvate korteriomandite ühiseks haldamiseks. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 ja hageja põhikirja p-de 79-83 kohaselt on kostja kohustatud võtma igakuuliselt osa nii elamu majandamiseks tehtud vajalike kulude kandmisest kui tasuma veevarustuse, kanalisatsiooni, soojusenergia, jäätmekäitluse ning hageja poolt talle osutatud muude teenuste eest. Kostja ei ole eelnimetatud rahalisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostjal on ajaperioodil 01.jaanuar 2010.a. kuni 01.august 2011.a. tekkinud võlgnevus 1206.20 eurot, millise summa väljamõistmist hageja kostjalt taotleb.
lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Asjaolu, et kostja ei ole nõuetekohaselt maksnud hagejale elamu majandamiskulusid ja tasunud osutatud teenuste eest, annab tunnistust, et kostja on rikkunud seadusest (KÜS) tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kuna kostja ei täitnud raha maksmise kohustust summas 1206.20 eurot tähtaegselt, viivitas kostja selle kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vastavalt korteriühistu põhikirjale. Hagiavaldusele lisatud arvestuse kohaselt võlgneb kostja hagejale viiviseid 51.60 eurot. Kostja ei ole viivise suurusele vastuväiteid esitanud, seega nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Menetluskulud
lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kostja.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 639.11 eurot. Kuivõrd
kohaselt määratakse hagihind põhinõude järgi ning hagihinda arvestades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muuhulgas viivisenõuet, lähtub kohus hagihinna määramisel 1206.20 eurost, milliselt nõudelt makstav riigilõiv on 255.64 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv on juba teiselt kostjalt J.N välja mõistetud. Vajadus 255.64 euro tasumiseks tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja. Enammakstud riigilõivu on hagejal õigus
lg 1 p 1 alusel tagasi taotleda.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.