Obsah (8)

§ 155§ 104§ 108§ 153§ 101§ 103§ 109§ 274

3-12-331 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 2. märts 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-331 Haldusasi W OÜ, AS T, OÜ E kaebus Rahandusministeer

§ 155lg 5; § 204 lg 2).

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS P (edaspidi hankija) korraldas avatud hankemenetlusena riigihanke „Pärnu Kesklinna veemajandusobjektide II etapi ehitustööde omanikujärelevalve ja inseneri teenus“ (viitenumber 126885). Riigihankes esitasid muuhulgas ühispakkumuse W OÜ, AS T ja OÜ E (edaspidi ühispakkujad) ning eraldi pakkumuse OÜ V. 20.10.2011 hankija käskkirjaga nr 21/84 kvalifitseeriti ühispakkujad ja tunnistati ühispakkujate pakkumuse vastavaks ning edukaks.
2. 01.11.2011 esitas V OÜ riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi V) vaidlustuse, milles taotles hankija 20.10.2011 käskkirja kehtetuks tunnistamist osas, millega hankija kvalifitseeris ühispakkujad ning tunnistas nende pakkumuse vastavaks ja edukaks. 24.11.2011 V otsusega rahuldati vaidlustus.
3. 06.12.2011 hankija käskkirjaga nr 2-1/92 kvalifitseeriti ühispakkujad ja tunnistati nende pakkumus vastavaks ning edukaks. 13.12.2011 esitas V OÜ V-le vaidlustuse, milles taotles hankija 06.12.2011 käskkirja kehtetuks tunnistamist osas, millega hankija kvalifitseeris ühispakkujad ja tunnistas ühispakkujate pakkumuse vastavaks ning edukaks. 09.01.2012 V otsusega rahuldati V OÜ vaidlustus.
4. 11.01.2012 tunnistati hankija käskkirjaga nr 2-1/3 kehtetuks hankija 06.12.2011 käskkirja punktid 1-3 ja jäeti kvalifitseerimata ühispakkujad; tunnistati edukaks V OÜ pakkumus ning otsustati sõlmida viimatinimetatuga hankeleping.
5. 16.01.2012 esitasid ühispakkujad Tallinna Halduskohtule kaebuse V 09.01.2012 otsusele (haldusasi nr 3-12-106).
6. 20.01.2012 esitasid ühispakkujad V-le vaidlustuse hankija 11.01.2012 käskkirjale.
7. V 09.02.2012 otsusega jäeti ühispakkujate vaidlustus rahuldamata.
8. 16.02.2012 esitasid ühispakkujad Tallinna Halduskohtule kaebuse V 09.02.2012 otsusele.
9. Tallinna Halduskohtu 21.02.2012 määrusega võeti kaebus menetlusse (punkt 1), tunnistati vastustajaks AS P (punkt 2.1.) ning nõuti vastustajalt kaebuse kohta kirjaliku seletuse ja vaidlustatud haldusaktide aluseks olnud ning vastuväiteid kinnitavate dokumentide (v.a koos kaebusega esitatud) esitamist 7 päeva jooksul kaebuse saamisest arvates (punkt 2.2.). Etoimiku andmetel sai vastustaja 21.02.2012 määruse kätte 21.02.
11. 23.02.2012 esitasid kaebuse esitajad kohtule avalduse kaebusest loobumise kohta koos riigilõivu tagastamise taotlusega. Avalduse kohaselt kaotasid kaebajad pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise nõusoleku esitamata jätmisega võimaluse pretendeerida hankelepingule, mistõttu kaebajad loobuvad kaebusest ja paluvad menetluse lõpetada. Kaebuse esitajad paluvad Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 109 lg 6 ja § 108 lg 11 tuginedes jätta 2 menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus võttis kaebuse menetlusse 21.02.2012 ning 23.02.2012 ehk vaid kaks päeva hiljem esitasid kaebajad avalduse kaebusest loobumiseks. AS-le P ja V OÜ-le ei ole saanud nende loetud tundide jooksul tekkida menetluskulusid. Isegi kui menetluskulud on tekkinud, ei kuulu need hüvitamisele. Antud vaidlus ei väljunud AS-i P igapäevase tegevuse raamidest. Riigihangete korraldamine on Riigihangete seadusega AS-le P pandud ülesanne, mis on osa sellise äriühingu tavapärasest tegevusest. Kuna käesolev vaidlus seostus üksnes AS-i P põhitegevusega, ei saanud olla põhjendatud vajadust välise õigusabi tellimise järele ning kulud välisele õigusabile peavad jääma AS-i P enda kanda. Ka kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta V OÜ enda kanda, sest vajadus kaebuse esitamiseks tekkis V OÜ poolt esitatud alusetu vaidlustuse tõttu, mis viis hankija õigusvastase otsuseni ja selle vaidlustamise vajaduseni. Menetluskulude panek kaebajale oleks praeguses olukorras äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kaebuse esitaja taotleb ühtlasi

§ 104

lg 6 p 2 alusel W OÜ-le pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 639,11 euro tagastamist W OÜ arvelduskontole nr 221049745749 Swedbank AS-s.

1. Tallinna Halduskohtu 27.02.2012 määrusega edastati loobumise avaldus omapoolsete seisukohtade esitamiseks vastustajale ja kolmandale isikule. Kohus andis menetlusosalistele loobumise avaldusele vastuse esitamiseks aega kuni 29.02.
3. Kolmas isik teavitas kohut 28.02.2012, et tal puuduvad vastuväited menetluse lõpetamiseks. Menetluskulude väljamõistmiseks taotlust kolmas isik ei esitanud.
4. 29.02.2012 saabus kohtusse vastustaja seisukoht loobumise avaldusele koos taotlusega mõista kaebuse esitajatelt välja vastustaja poolt esindajale tehtud kulud summas 920,36 eurot. Vastustaja ei vaidle vastu kaebuse esitajate taotlusele võtta vastu kaebusest loobumise avaldus ja lõpetada haldusasja menetlus. Vastustajal ei ole ka vastuväiteid kaebajate taotlusele riigilõivu tagastamiseks vastavalt

§ 104lg 6 p-le 2.

Küll aga ei nõustu vastustaja kaebuse esitajate taotlusega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ega selle taotluse aluseks olevate põhjendustega. Kaebajate kaebus koos lisadega laekus halduskohtule ja vastustajale 16.02.2012, mistõttu tutvus vastustaja esindaja kaebuse ja selle lisadega ning korraldas nõupidamise kliendiga juba enne kaebuse menetlusse võtmist kohtu poolt 21.02.2012. Saanud kohtumääruse kaebuse menetlusse võtmise kohta asus vastustaja esindaja vastustaja palvel koheselt koostama halduskohtu poolt nõutud kirjaliku seletuse projekti. See jäi lõpetamata, kuivõrd 23.02.2012 laekus avaldus kaebusest loobumise kohta. Eeltoodust lähtuvalt tekkisid vastustajal menetluskulud seonduvalt esitatud kaebuse menetlemisega kaebuse esitamise ja kaebusest loobumise ühenädalase perioodi jooksul. Ebaõige on kaebuse esitajate väide, et antud vaidlus ei väljunud vastustaja igapäevase tegevuse raamidest. AS-i P tegevuseks on linna varustamine ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenusega. Seega ei ole AS-i P tegevuseks vaidluste pidamine ei V-s ega kohtus. AS P personali koosseisus puudub juriidiliste teadmistega isik, kelle kompetents võimaldaks rahuldaval tasemel esindada aktsiaseltsi õigusvaidlustes. Seega pidi vastustaja kasutama kõnealuses õigusvaidluses äriühingu välist, s.o advokaadibüroo abi ning vastavad kulud on olnud paratamatud ja põhjendatud. Kaebuse esitajate hooletus enda pakkumuse kehtivuse kontrollimisel ja selle pikendamisel ei saa olla asjaoluks, mis piiraks menetlusosaliste õigust nõuda tehtud menetluskulude tervikuna väljamõistmist kaebuse esitajatelt. Vastustaja on seisukohal, et menetluskulude väljamõistmine kaebuse esitajatelt on täiesti õiglane ja mõistlik ega ole vastuolus

§ 108lg-s 11 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega.

II KOHTU PÕHJENDUSED 3 14. Tulenevalt

§ 153

lg-st 1 on kaebajal õigus loobuda kaebusest kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 155

lg 4 kohaselt võtab kohus muuhulgas kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama lõike neljanda lause kohaselt enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab kohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi. 15. Käesoleval juhul on kaebajad esitanud kohtule kaebusest loobumise avalduse tähtaegselt. Avalduses on kaebuse esitajad kinnitanud, et nad on teadlikud kaebusest loobumise tagajärgedest. Seega ei esine takistusi kaebusest loobumise avalduse vastu võtmiseks. 16.

§ 108lg 7 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud.

Vastavalt

§ 108

lg-le 8 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Vastavalt

§ 101

lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 103

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kolmas isik kohtult menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole.

1. Vastustaja taotleb kaebuse esitajatelt menetluskuludena summa 920,36 eurot väljamõistmist. Vastusele on lisatud menetluskulude nimekiri ja kuludokument. Nähtuvalt 28.02.2012 arvelt nr 26 on vastustaja esindaja teostanud järgmised toimingud: 1) 17.02.2012 haldusasjas nr 3-12-331 esitatud kaebuse ja selle lisadega tutvumine ning õiguslik analüüs (3,5 tundi); 2) 20.02.2012 nõudpidamine AS P juhatusega seonduvalt esitatud kaebusega (1 tund); 3) 22.02.2012 kirjaliku seletuse esialgse projekti koostamine esitatud kaebusele haldusasjas nr 3-12-331 (2 tundi) ning 4) 28.02.2012 seisukoha koostamine kaebusest loobumise avaldusele haldusasjas nr 3-12-331 (1,5 tundi).
2. Kaebuse esitajad on õigesti viidanud, et Riigikohtu praktika kohaselt ei mõisteta kaebuse esitajalt vastustaja menetluskulusid välja olukorras, kus vaidlus ei välju haldusorgani igapäevategevusest. Arvestades, et käesoleval juhul on vastustajaks äriühing, siis viidatud põhimõtet eraõiguslikule juriidilisele isikule laiendada ei ole võimalik. Seetõttu puudub vajadus analüüsida, kas õigusvaidluse tinginud tegevus väljus vastustaja igapäevastest ülesannetest või mitte. Ühtlasi ei nõustu kohus kaebuse esitajatega, et menetluskulude väljamõistmine kaebuse esitajatelt oleks ebaõiglane või ebamõistlik. Selline olukord oleks juhul, kui kaebuse esitajate majanduslik seisund oleks sedavõrd raske, et menetluskulude väljamõistmine võiks ohtu seada nende korrapärase toimimise. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei nähtu, seda enam, et kaebuse esitajate näol on tegemist kolme juriidilise isikuga.
3. Tulenevalt

§ 109lg-st 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Käesoleval juhul on tegemist riigihankealase vaidlusega, mille puhul on

näinud ette eriregulatsiooni, sh tähtajad vastustajale kaebuse kohta omapoolse seisukoha esitamiseks. Nimelt sätestab

§ 274

lg 3, et vastustaja on kohustatud esitama kohtule 7 päeva jooksul kaebuse saamisest arvates kirjaliku vastuse. Nähtuvalt kohtutoimikust saadeti kaebus vastustajale 16.02.2012, mistõttu on usutav, et vastustajal tekkisid menetluskulud juba enne kaebuse kohtu poolt menetlusse võtmist. Küll aga on kohtu hinnangul vastustaja üle paisutanud kaebuse materjalidega tutvumiseks ning õigusliku analüüsi teostamiseks kulutatud ajaga. Nähtuvalt asja materjalidest on sama riigihanke raames toimunud kolm vaidlustusmenetlust ning V 09.02.2012 otsuse kohaselt osales viimases vaidlustusmenetluses hankija esindajana muuhulgas Teet Veer, kes on ka käesolevas haldusasjas hankija lepinguline esindaja. Seega ei ole usutav, et vastustaja lepingulisel esindajal kulus 3,5 tundi materjalidega 4 tutvumiseks. Seda enam, et kaebus tugineb suuresti samadele väideteel, mis olid esitatud ka 20.01.2012 vaidlustuses. Lisaks ei ole tegemist mahuka kaebusega, mistõttu ei pea kohus 3,5 tundi põhjendatud ajakuluks. Seoses kirjaliku seletuse esialgse projekti koostamisega märgib kohus, et kuigi kohtule nimetatud dokumenti esitatud ei ole, ei saa siiski sellist tegevust absoluutselt välistada. Samas puudub kohtul võimalus hinnata arvel märgitud ajakulu, kuivõrd ka seisukohale kaebusest loobumise avalduse kohta pole vastustaja esindaja juurde lisanud väidetavalt koostatud kirjaliku seletuse esialgset projekti. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kaebuse esitajatelt vastustaja kasuks välja menetluskulu summas 613,57 eurot. Halduskohtumenetluse seadustik ei sätesta võimalust mõista kohtukulud välja solidaarselt. Selline kohtukulude väljamõistmine oleks mõeldav, kui see oleks seaduses otse ette nähtud. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustaja kasuks tema kantud menetluskulu välja mõista kaebajatelt võrdsetes osades, s.o. 204, 52 eurot igalt kaebuse esitajalt. 20. Kaebuse esitajad on taotlenud tasutud riigilõivust poole, s.o 639,11 euro tagastamist W OÜ arvelduskontole nr 221049745749 Swedbank AS-s. Tulenevalt

§ 104

lg 6 p-st 2, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Vastavalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lõikele 1 on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. RLS § 12 lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus kirjalikult ning see peab vastama RLS § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Nimetatud määruseks on rahandusministri 21.09.2010 määrus nr 47 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ (edaspidi Kord). 21. Nähtuvalt kohtutoimikust (tl 34) on W OÜ 16.02.2012 tasunud Swedbank AS kontolt 221049745749 Rahandusministeeriumi Swedbank AS kontole 221023778606, viitenumbriga 2900072673 riigilõivu summas 1278,23 eurot, selgitusega „W OÜ (ühispakkujate) kaebus seoses riigihankega nr.126885 (09.02.2012 otsus)“. Kohus, juhindudes Korrast leiab, et riigilõivu tagastamise taotlus on esitatud tähtaegselt ning vastab Korras sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab taotluse lahendamist. Tulenevalt eeltoodust kuulub pool tasutud riigilõivust summas 639,11 eurot tagastamisele kaebuse esitajatele. Riigilõiv tuleb kanda W OÜ arveldusarvele nr 221049745749 Swedbank AS-s, selgitusega „haldusasjas nr 3-12-331 tasutud riigilõivust poole tagastamine“. Lea Kuuse kohtunik 5