) § 405 lg 1 p 5 võib kohus lihtmenetluse asjades kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosaliste seletust, mis ei ole antud vande all. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt ei ole tema liitumislepingut allkirjastanud ning tal puudub seos liitumislepingus märgitud aadressiga Paavli 2a. Vaadeldes kostja allkirju lepingu sõlmimisel kasutatud passil, liitumislepingul ja hagiavalduse vastusel, on kohus seisukohal, et tegemist ei ole identsete allkirjadega. Tulenevalt
Sellest tulenevalt on asjaolu, et liitumislepingul on kostja allkiri, tõendamiskoormis läinud kohtu hinnangul hagejale üle. Kohus on ka selgitanud 08.09.2011.a kirjas hagejale, et hageja ülesandeks on tõendada, et liitumislepingul on kostja allkiri. Kohus on märkinud, et hagejal on võimalik taotleda ekspertiisi tegemist, kas tegemist on kostja allkirjaga. Hageja ei ole ekspertiisi taotlust esitanud ning jätnud oma tõendamiskohustuse täitmata. Tuginedes ülaltoodule, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud, et 26.11.1997.a sõlmitud leping on sõlmitud poolte vahel.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt
Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 2 Indrek Soots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.