Obsah (7)
§ 436§ 230§ 445§ 122§ 133§ 162§ 174KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Otsuse avalikult teatavaks 16. jaanuar 2012.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tal
) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. 5. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale teostanud makseid kogusummas 70 000 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on andnud kostjale laenu, mille kostja on jätnud hagejale tagastamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-96-11 märkinud, et kooskõlas VÕS § 11 lg 1 2
(4)võib laenuleping olla sõlmitud mistahes vormis, kuivõrd seadus ei sätesta laenulepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 186 p 1 kohaselt võlasuhe lõpeb kohase täitmisega. Kohustus loetakse VÕS § 76 lg 3 järgi kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja väitel kostja laenuks saadud rahasumma 70 000 krooni tagastanud ei ole. Kostja väidab, et hageja pole kostjale kunagi raha laenanudki. Kostja väidetel ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud maksekorraldused (t/l 5-6), et osapoolte vahel oleks tekkinud võlasuhe. 6.
§ 230
lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Laenu tagasimaksmise kohustuse tekkimise eelduseks on laenulepingu kehtivus ja laenu väljamaksmise kohustuse täitmine laenuandja poolt. Hageja on suulise laenulepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud maksekorraldused, milliste kohaselt on hageja kostjale perioodil veebruar 2008 kuni mai 2008 kandnud raha üle kokku summas 70 000 krooni selgitusega ”ülekanne” (t/l 5-6). Hagiavalduses on hageja märkinud, et leping oli sõlmitud tähtajaga kuni juuli 2008.a. Kuivõrd hageja on antud juhul tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kohus on nimetatule ka kostja tähelepanu juhtinud (t/l 119). Ka Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-11-08 asunud seisukohale, et aluseid raha saamiseks peab tõendama kostja.
- Kostja vastuväidetel kandis hageja talle raha üle vabatahtlikult ning sel perioodil ta raha ei vajanud. Samas on kostja kohtuistungil väitnud, et eelpool nimetatud perioodil oli tema laenumakse summas 9 700 krooni kuus ja töötasu moodustas keskmiselt 12 000 krooni kuus. Samuti on kostja väitnud, et tema korter müüdi kohtutäituri vahendusel, kuivõrd laenu ta tasuda ei suutnud. Nimetatu annab kohtule aluse järeldada, et sellistes summades raha ülekandmine ei saanud toimuda üksnes hageja omal initsiatiivil. Ka ei ole sellises suuruses summade ülekandmine nii lühikese aja jooksul käsitletav kingitusena. Seda enam, et kohe pärast raha saamist poolte omavaheline suhtlemine lõppes. Kuivõrd kohtule avaldatud asjaoludest tuleneb, et kostja nimetatud perioodil raha vajas ja hageja kostjale ka raha andis ning kostja ei ole tõendanud, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada, tuleb hagetav rahasumma kostjalt hageja kasuks välja mõista.
- VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kuna kostja hagejale laenu tagasi maksnud ei ole, on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kohus leiab, et kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millal muutus kostja kohustus sissenõutavaks, tuleb viivis välja mõista alates hagi kohtule esitamisest. Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ning kuna viivise nõue on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 sätestatuga, siis on kohus seisukohal, et viivis VÕS § 113 sätestatud määras kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele alates hagi kohtule esitamisest s.o. 01.12.2008.a.
- Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 4 473, 82 eurot ning VÕS § 113 lg 1 määras sätestatud viivise põhinõudelt, s.o 4 473,82 eurolt alates 01.12.2008.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus euro 3
(4)kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvutusreeglitest ja Euroopa Keskpanga ametlikust vahetuskursist.
- Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
- Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi, siis ei anna kohus hinnangut hageja alternatiivsele nõudele alusetu rikastumise sätete alusel.
- Hageja taotleb kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist
§ 445alusel.
Kohus asub seisukohale, et antud juhul puuduvad alused kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks, kuivõrd vastavaid asjaolusid hageja välja toonud ei ole. Seega tuleb jätta hageja taotlus rahuldamata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 13. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus
§ 122
lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja
§ 122
lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
§ 133
lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 4 473,82 eurot. Menetluskulude jaotamine 14.
§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuivõrd hagi rahuldatakse jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 15.
§ 174
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt
§ 174
lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)