KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni tn kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 12.detsember 2011 Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei kaud

) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (

§ 76lg 1 ja 3).

Vastavalt

§-le 100 loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh täitmisega viivitamist.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue põhinõude 159,41 eurot (2494,25 krooni) väljamõistmiseks. Kohus rahuldab selles osas hagi. 5. Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka viivised.

§ 101

lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kolmanda lause kohaselt on viivise määraks lepingus kokkulepitud intressimäär. Liitumis- ja teenuste osutamise lepingu lahutamatuks lisaks olevate S Üldtingimuste punktis 5.

1. on pooled kokku leppinud, et teenuse eest tasumisega viivitamisel võib S nõuda kliendilt viivist tähtaegselt laekumata summalt kuni 0,2 % kalendripäevas. Samuti on viivisemääras 0,2 % kokku lepitud seadme kasutamise lepingu punktis
2. Hageja on viivist arvestanud hagi 08.12.2008 seisuga kokku summas 6155,81 krooni, kuid lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja viivitusintressi põhinõudest väiksemas ulatuses, so 2493,25 krooni (159,35 eurot). Kohus leiab, et hageja viivisenõue on mõistlik ja rahuldab selle.
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi täies ulatuses rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus määrab käesolevas otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja hagiavalduses palub kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulu 1471,31 krooni. Lisaks on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu 1000 krooni apellatsioonkaebuse esitamisel. Kohus mõistab kostjalt välja riigilõivu kokku 79,89 eurot (1250 krooni).
4. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kohaselt oli kuni 10 000 krooni (639,12 eurot) suuruse hinnaga hagi puhul lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistetav piirmäär 5000 krooni (319,56 eurot). Hageja taotletud õigusabi kulu vastab kehtestatud piirmäärale.
5. Kohus leiab, et hagiavalduses taotletud õigusabikulu 1471,31 krooni ei ole mõistlik ega põhjendatud kulu üksnes hagiavalduse koostamise eest. Hageja võlgnike arv, kelle vastu kohtusse on hagid esitatud, ulatub sadadesse. Hageja lepinguline esindaja vormistab hagiavaldusi selleks väljatöötatud tüüpvormile, milles vahetatakse üksnes võlgniku andmeid ning lepingute ja võlgnevuse summade numbreid. Lisaks hagiavalduse kahest leheküljest tekstist ca kolmveerand lehekülge on õigusnormide ümberkirjutus. Kohus hinnangul ei nõua hagiavalduse selline vormistamine õigusalaseid eriteadmisi ega õigusta üksnes hagiavalduse vormistamise eest 1471,31 krooni (94,03 euro) suurust õigusabi kulu. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, millest hageja esindaja oleks osa võtnud ning hagiavalduses on hageja taotlenud asja lahendamist kirjalikus menetluses, õigusabikulu väljamõistmise nõue on esitatud juba hagiavalduses. Seega ei saanud nimetatud kulu sisaldada muid toiminguid, peale hagiavalduse vormistamise. Võttes arvesse, et I astme kohtumenetluses on hageja esitanud ka 2 leheküljelise (millest tekstiosa vaevalt 1 lk) täiendava seisukoha hagi aegumise vastuväite kohta, kohus leiab, et maakohtu menetluses on hageja õigusabi kulu põhjendatud summas 1000 krooni (63,91 eurot). Kohus leiab aga, et hagiavalduses nimetatud õigusabi kulu summa on täies ulatuses põhjendatud juhul, kui arvesse võtta hageja õigusabi kulusid ringkonnakohtus. Kuna käesoleva asja raames on hageja esitanud apellatsioonkaebuse ning apellatsioonkaebus lahendati hageja kasuks, peab kohus õigeks sellega seotud õigusabikulud kostjalt välja mõista. Apellatsioonkaebus on samuti üksnes kahel lehel, millest suurema osa moodustavad poolte andmed ning asjaolude ja eelneva menetluse kirjeldus, apellatsioonkaebuse põhjendused on sisuliselt maakohtus esitatud aegumise põhjendused ning ringkonnakohus lahendas apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses. Seetõttu on ringkonnakohtu menetluses hageja õigusabikulud põhjendatud summas 471,31 krooni (30,12 eurot). Eeltoodu alusel kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja õigusabikulu kokku 94,03 eurot. Heli Käpp Kohtunik