Obsah (7)

§ 180§ 114§ 182§ 285§ 92§ 108§ 109

3-10-2289 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 14.veebruar 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-10-2289 Haldusasi T. H ( H) kaebus

§ 180lg 1, § 181 lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (

§ 114, § 187 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist 1 kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

I ASJAOLUD 1.Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskus tegi T. Hile tasumisele kuuluva maksusumma määramise kohta 15.10.2004 maksuotsuse nr 12-5/102, millega suurendas T. H tulumaksukohustust aastatel 1998-2001( tl 21-35). Tallinna Halduskohtu 11.11.2008 otsusega haldusasjas nr 3-04-378 jäeti T. H kaebus nimetatud maksuotsuse osaliseks tühistamiseks ( välja arvatud eluasemelaenu intresside korrigeerimine 1998.,

1. Ja 2001.a. eest summas 2 159 krooni) rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 6.11.2009.a. otsusega rahuldati T. H apellatsioonkaebus osaliselt- ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu otsuse osas, millega jäeti jõusse Lääne maksukeskuse 15.10.2004 maksuotsus nr 12-5/102 T. H 1998.a. väärtpaberite müügitehingu kahju korrigeerimise, T saadu maksustamise ning nendelt arvestatud intresside osas, samuti menetluskulude jagamise osas ning tehti selles osas uus otsus. Muus osas jättis ringkonnakohus kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus tühistas Lääne maksukeskuse 15.10.2004 maksuotsuse nr 12-5/102 osas, millega korrigeeriti T. H 1998.a. väärtpaberite müügitehingu kahju 1 799 950 krooni võrra ja suurendati 2000.a väärtpaberitulu 26 860 krooni võrra ning määrati T saadu eest tasumiseks 97 390 krooni tulumaksu, samuti nendelt arvestatud intresside osas ( tl 54-62). 27.01.2010 ei võtnud Riigikohus menetlusse T. H ja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse (LMTK) kassatsioonkaebusi (määrused 7-1-3-531 ja 71-3-533) . 2.T. H esitas 20.04.2010 LMTK-le taotluse, mille kohaselt tulenevalt Riigikohtu 27.01.2010 määrustest, millega ei võetud menetlusse kassatsioonkaebusi asjades 7-1-3-531 ja 7-1-3-533 loetakse V väärtpaberitulu T. Hi isiklikuks tuluks. Sellest lähtuvalt esitab ta maksuhaldurile täielikud andmed maksustamisperioodide 1999, 2000 ja 2001 .a. tulude kohta deklaratsioonide vormis ja palub teatada, kuhu ja mis numbriga ta peaks maksud tasuma. Taotlusele lisas T. H muudetud andmetega tuludeklaratsioonid eespoolnimetatud maksustamisperioodide kohta ( t l920). 3.LMTK 19.04.2010 otsusega otsustati esitatud andmeid T. H tulude kohta arvesse mitte võtta ja jätta muudatused maksukohustuslaste registrisse kandmata põhjendusel, et esitatud deklaratsioonides olid maksukorralduse seaduse ( MKS) § 98 mõttes maksusumma määramise aegumistähtajad möödunud ning tulumaksukohustuse suurus jõustunud kohtuotsusega siduvalt kindlaks määratud ( tl 20). 4.T. H esitas 25.06.2010 Maksu- ja Tolliametile vaide, mis jäeti 19.07.2010 vaideotsusega rahuldamata. 5.06.09.2010 esitas T. H kaebuse Tallinna Halduskohtule, taotledes LMTK 19.04.2010 otsuse tühistamist ja LMTK kohustamist kanda esitatud andmed maksuarvestusse vastavalt taotlusele ( tl 6-8). II KAEBUSE MOTIIVID
2. LMTK vaidlustatud otsus ei ole motiveeritud ning selles on ebaõigesti hinnatud haldusasjas nr 3-04-378 tuvastatud asjaolusid ning põhjendamatult jäetud kaebaja taotlus sisuliselt lahendamata. 2 7.Õige ei ole LMTK väide, et Tallinna Ringkonnakohus määras 06.11.2009 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-04-378 T. H tulumaksukohustuse lõplikult kindlaks ja et seda tuludeklaratsiooniga muuta ei saa. Kohus ei ole teinud otsusega kindlaks maksukohustuse lõplikku suurust, vaid on tuvastanud fakti, et maksuhalduril on õigus lugeda V tulu T. Hi isiklikuks tuluks. Kui kohtuotsusega tuvastatakse tulu omistamise võimalus, ei ole tulu liigi määratlemine ja sellega seoses võimalikud mahaarvamised ja muud maksu korrigeerimised välistatud. 8.Kaebaja esitas 20.04.2010 andmed tulude kohta, mis võimaldavad seda kohaselt kvalifitseerida teatud liiki tuluks ja sellega kaasnevad teatud muudatused maksuarvestuse tehnikas: ka maksuhaldur on pidanud viidatud kohtumenetluses ja maksuotsuses kõnealust V tulu väärtpaberituluks ja see tuleks ka vastavalt maksuarvestuses kajastada, et kaebajal oleks võimalik arvesse võtta eelmiste perioodide edasikantud väärtpaberikahju tulumaksukohustuse täitmisel. Tulu kvalifikatsiooni ebaoluliseks tunnistamisega on LMTK möönnud võimalikkust tulu kvalifitseerida kasuna vara võõrandamisest, mistõttu tuleks kaebaja hinnangul teha korrektuurid maksuarvestuses. 9.Deklaratsioonivormidel andmete esitamisega ei soovinud kaebaja muuta Tallinna Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolusid, vaid leiab, et tulu kvalifitseerimine on vajalik maksmisele kuuluva tulumaksusumma kindlaksmääramiseks, kuna seda tulu ei ole varasemalt deklareeritud ega maksuhalduri poolt kvalifitseeritud. 10.Kui jõustunud kohtuotsusega oli kindlaks tehtud, et V tulu on kaebuse esitaja tuluks, esitas kaebaja MKS § 56 kohaselt maksuhaldurile informatsiooni ja teadaolevad asjaolud, mis omavad maksustamise seisukohalt tähendust- mis liiki tuluga on tegemist ja millisel tulu real tuleks see maksuarvestuses kajastada ja palus need asjaolud vastavalt arvesse võtta. MKS kohaselt tuleks eelkõige arvestada maksukohustuslase esitatud andmetega. Maksuhaldur ei ole esitatud andmetele sisuliselt hinnangut andnud. Kaebuse väitel ei ole hinnangu andmata jätmine, tuginedes deklaratsiooni parandamise tähtpäeva möödumisele, õige, sest kaebaja ei ole muutnud deklaratsioone, vaid esitas MKS § 56 nõutava teabe deklaratsioonivormidel. Ka juhul, kui eeldada, et taotlus oli deklaratsiooniparandus, tuleb need arvesse võtta, sest tulumaksuarvestusse ilmus vastav tulu alles haldusasja 3-04-378 jõustunud lahendiga. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 11.Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus vaidleb kaebuse vastu, peab seda põhjendamatuks ning vaidlustatud otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Otsuses on selgelt esile toodud, miks otsustati taotlus rahuldamata jätta. Vastustaja hinnangul on kaebuse tegelikuks eesmärgiks venitada haldusasjas nr 3-04-378 jõustunud maksuotsusega määratud maksukohustuse täitmisega. 12.Vastustaja jääb vaidlustatud otsuses toodud seisukohtade juurde ning kaebuse põhjendustes, mis on analoogsed maksuhaldurile esitatud vaide seisukohtadega, palub vastustaja arvestada vastustaja põhjendustena lisaks vaideotsuse seisukohti. Jõustunud kohtuotsusega on kaebaja 1998.a.- 2001.a. tulumaksukohustus siduvalt kindlaks määratud ja pärast kohtuotsuse jõustumist esitatud tuludeklaratsioonidega seda muuta ei saa. 13.Tulenevalt maksuotsusest ja 27.01.2010 jõustunud kohtuotsusest haldusasjas nr 3-04-378 koostas maksuhaldur maksuarvestused T. H maksukohustuse kohta ja kandis need arvestused 3 maksukohustuslaste registrisse, kaebaja poolt tasumisele kuuluva maksusumma kujunemise kohta maksuarvestused edastas maksuhaldur kaebuse esitajale. 14.Väär on väide, et haldusasjas nr 3-04-378 ei ole ükski kohtuaste üheski otsuses kvalifitseerinud T. H tulu liiki. Ringkonnakohus on nõustunud maksuotsuses toodud seisukohaga, et tegemist on maksukohustuslase muu tuluga. 15.Kaebuse esitajal puudub õigus deklareerida füüsilise isiku 1999 ja 2000 a tuludeklaratsiooni vormil V V saadud kasu. V saadud tulu ei ole väärtpaberite müügilt saadud kasu. Seega ka juhul, kui oleks võimalik 1999-2000 ja 2001 tuludeklaratsioone muuta, ei ole tegemist väärtpaberi võõrandamisest saadud kasuga. Vastustaja rõhutab, et V saadud tulu deklareeritakse füüsilise isiku 1999.a. tuludeklaratsiooni real nr 11 ja 2000.a. tuludeklaratsiooni real nr 18 ning 2001.a. tuludeklaratsiooni real nr
3. IV KOHTU SEISUKOHT 16.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse esitaja õigusi sellega ei rikuta. 17.MKS § 95 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks maksuotsuse, millele esitatavad nõuded on sätestatud MKS § 46 ja millest peab selguma, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud. Lääne maksukeskus tegi T. Hile 15.10.2004 maksuotsuse nr 12-5/102, millega suurendas T. H tulumaksukohustust aastatel 1998-2001 , juhindudes MKS§ 95 lg 1 ja 2 ning § 92 lg 1 p
4. 18.Maksuotsus on maksuhalduri haldusakt, millega määratakse täiendavalt tasumisele kuuluv maksusumma ja mida on haldusakti adressaadil võimalik selleks seatud tähtaegadel ja korras vaidlustada. Vastustaja märgib õigesti, et Lääne maksukeskuse 15.10.2004 maksuotsus nr 12— 5/102 Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2009 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-04-378 maksuotsusesse tehtud muudatustega jõustus 27.01.2010, kui Riigikohus ei võtnud menetlusse T. H ja Lääne maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebusi.

( kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsioonis) § 5 koostoimes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lõikega 1 on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 442 lõike 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Sama sätte teise lause kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Käesoleval juhul on maksuotsus läbinud kohtuliku kontrolli, ringkonnakohtu otsus jõustus selle peale esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisega ning jõustunud kohtuotsusega on kaebuse esitaja tulumaksukohustuse suurus siduvalt kindlaks määratud Seega on põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et pärast kohtuotsuse jõustumist esitatud deklaratsioonidega ei saa muuta tulumaksukohustuse suurust ega asuda jõustunud kohtuotsuse õiguslikke hinnanguid ümber hindama . 19.Riigikohus on 7.12.2006.a. otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-63-06 selgitanud, et jõustunud kohtuotsus kinnitab haldusakti õiguspärasust, samas ei keela see haldusorganil õiguspärast haldusakti muuta, kui seadus näeb ette sellise võimaluse . Näiteks kui ilmneb, et maksu määramise aluseks olevad asjaolud ei ole tuvastatud, siis on maksukohustuslasel võimalus 4 esitada Riigikohtule teistmisavaldus või taotleda maksuhaldurilt maksuotsuse kehtetuks tunnistamist MKS § 102 lg 1 alusel . Käesoleval juhul on maksuotsusega tuvastatud maksu määramise aluseks olevad asjaolud ning vastustaja on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebuse esitaja poolt deklaratsiooniparanduste esitamine ei ole seotud uue asjaolu või tõendi ilmnemisega.

1. Kohus jagab vastustaja seisukohta kaebuse väite, mille kohaselt ei ole ükski kohtuaste kvalifitseerinud kaebaja tulu liiki V tehingutes, ekslikkusest. Tallinna Ringkonnakohtu ülalviidatud kohtuotsuse p 16 leidis kohus : „ Maksumenetluses ja kohtumenetluses tuvastatud asjaolud kogumis tõendavad piisavalt, et V arvelt raha saamine on vormistatud laenusuhtena üksnes eesmärgiga vältida kaebaja tuludelt maksude tasumist , neil tehingutel puudub majanduslik sisu. Seega leidis maksuhaldur õigesti, et tegemist on kaebaja teistest tuluallikatest saadud tulu varjava tehingu vormistamisega eesmärgiga vältida tuludelt maksude tasumist. Kaebaja puhul on tegemist maksude tasumisest kõrvalehoidumisega, sest kaebaja on vältinud laenulepingu abil maksukohustust isiklikelt tuludelt ja on tehingu majanduslikku sisu moonutatult kajastades võtnud äriühingu arvelt raha välja laenu vormis.“.Maksuhaldur on eeltoodust põhjendatult järeldanud, et ringkonnakohus on nõustunud maksuotsuse seisukohaga, et tegemist on maksukohustuslase muu tuluga ( vastavalt kuni 31.12.1999 kehtinud TuMS § 9 lg 1 ja alates 01.01.2000 kehtiva TuMS § 12 lg 1) . TuMS toodud residendist füüsilise isiku tululiikide loetelu ei ole ammendav, seega maksustatakse tulumaksuga ka need tululiigid, mis vastavad oma majandusliku sisu poolest tulu mõistele, kuid mida ei ole toodud tululiikide loetelus. Maksuotsuses on toodud T. H 1998-2001 tuludeklaratsioonides tehtud muudatused ning V saadud tulu osas kohtud neid muutnud ei ole. 21.Kaebuse esitajal puudus vajadus pöörduda maksuhalduri poole palvega teatada, kuhu ja mis viitenumbriga peaks ta maksud tasuma. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt koostas maksuhaldur maksuotsusest ja haldusasjas nr 3-04-378 27.01.2010 jõustunud kohtuotsusest tulenevalt maksuarvestused kaebuse esitaja maksukohustuse kohta ja kandis need maksukohustuslaste registrisse, samuti saatis tasumisele kuuluva maksusumma kujunemise kohta maksuarvestused kaebuse esitajale. Ka on maksuotsuses näidatud pangakontode numbrid ja viitenumbrid, kuhu tasumisele kuuluv maksusumma kanda. 22.MKS § 89 lg 1 tulenevalt kui maksukohustuslane enne maksusumma määramise aegumist (§ 98) avastab, et tema või tema nimel esitatud deklaratsioonis esinevad vead või on andmed puudulikud ning seetõttu on deklareeritud maksusumma väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast, teavitab ta sellest viivitamata maksuhaldurit kirjalikult, kui maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole sätestatud teisiti. MKS § 98 lg 1 sätestab, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Viimatinimetatud paragrahvi lg 4 kohaselt pärast aegumistähtaja möödumist ei või selles asjas maksuotsust teha ega muuta või kehtetuks tunnistada selles maksuasjas varem tehtud maksuotsust. Riigikohus on 5.3.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-91-08 selgitanud, et maksumaksjal on õigus aegumistähtaja jooksul maksudeklaratsioone parandada korduvalt niikaua kuni selles deklaratsioonis deklareeritava maksukohustuste kohta ei ole tehtud maksuotsust. Pärast maksuotsuse tegemist saab maksuotsusega tuvastatud maksukohustust korrigeerida vaid maksuotsuse vaidlustamise teel (nt vaide või kaebuse esitamisega) või taotledes maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist vastavalt MKS §-dele 101-
2. 5 Kaebuse esitaja deklaratsiooniparandused 1999, 2000 ja 2001 a kohta esitati 20.04.2010.a. Kuni 01.01.2000 kehtinud TuMS § 27 lg 3 ja alates 01.01.2000 kehtiva TuMS § 44 lg 1 tulenevalt on residendist füüsiline isik kohustatud esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31.märtsiks. Seega 1999.a. kohta oli tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäev 31.03.2000, 2000.aasta kohta 31.03.2001 ning 2001.a. kohta 31.03.
3. Eespoolviidatud sätetest tulenevalt oleks tulnud parandusdeklaratsioonid esitada kolme aasta jooksul arvates maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, parandusdeklaratsioonid on esitatud 20.04.2010, s.o. pärast MKS § 98 tulenevat maksu määramise aegumistähtaega. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et isegi juhul, kui parandusdeklaratsioonid ei oleks seotud 15.10.2004 maksuotsuse nr 12-5/102 sisuga , mille osas on jõustunud kohtulahend, oleks tulumaksu parandusdeklaratsioonid esitatud hilinemisega. Kohtupraktika kohaselt ka siis, kui tasumisele kuuluv maksusumma on määratud maksuotsusega, on maksuvõlg tekkinud sellest hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse. 23.Ülaltoodule tuginevalt on kohus seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse (LMTK) 19.04.2010 otsus nr 6-5/10825-1, millega jäeti T. Hi poolt 20.04.2010 LMTK-le esitatud 199-2001.a. füüsilise isiku tuludeklaratsioonide andmed maksukohustuslaste registrisse kandmata, on piisavalt motiveeritud, õiguspärane ja kaebuse esitaja õigusi sellega ei rikuta. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu rahuldamisele ka nõue LMTK kohustamiseks esitatud andmete kandmiseks maksuarvestusse. V MENETLUSKULUD 24.Alates
4. jaanuarist 2012 kehtiva

§ 285

lg 1 järgi kohaldatakse enne selle seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Varem kehtinud

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, sama on sätestatud käesoleval ajal kehtiva

§ 108lg 1.

Alates 1. jaanuarist 2012 kehtiva

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad kummagi menetlusosalise menetluskulud nende endi kanda. Lea Kuuse kohtunik 6