Obsah (8)

§ 260§ 238§ 162§ 173§ 174§ 124§ 132§ 134

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 17.jaanuaril 2012.a. Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-09-9969

§ 260lg 1 kohaselt.

1. Kostja on seisukohal, et hageja väide nagu oleks kostja töömahu vähenemist kinnitanud, on vale - kostjal oli kogu poolte töösuhte kestvuse aja hagejale tööd pakkuda, hageja ei ole vastupidist tõendanud.
2. Lõpetuseks leiab kostja, et hageja poolt esitatud keskmise töötasu arvestus ei vasta jätkuvalt Eesti Vabariigis kehtivale regulatsioonile. Tulenevalt sellest on valed ka hageja poolt arvutatud viivised PalS § 35 alusel.
3. Kostja palub igal juhul arvesse võtta seda, et pooltevaheline töösuhe kestis vaid 17 kalendripäeva.
4. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja dokumentaalsete tõenditena väljavõtte AT palgaarvestusest, hageja töölähetusse saatmise korraldused, hageja kohta tööandja juures peetud tööaja arvestuse tabelid, AT poolt 17.11.2008.a. koostatud raporti, JA ja GP poolt koostatud seletused ja tööandja poolt hagejale saadetud töölepingu lõpetamise teate koos postikviitungiga. Kohtuotsuse põhjendused.
5. Kohus juhindub kohtuotsuse tegemisel käesolevas töövaidluses kuni 01.07.2009.a. kehtinud töölepinguseadusest vastavalt käesoleval ajal kehtiva TLS § 131 lg 2 teises lauses sätestatule, mille kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009.a.
6. juulit, senikehtinud seadust. Kohus kontrollib hageja nõuete põhjendatust kostja vastu vastavalt hageja poolt esitatud ja kohtu menetluses käeoleval ajal olevatele nõuete järjestusele.
7. Töölepingu lõpetamise aluse tuvastamise. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja saatis kostjale 24.11.2008.a. tähitud kirja töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. Hageja on märkinud töölepingu lõpetamise avaldusse, et soovib lepingu lõpetada põhjusel, et tööandja ei maksnud talle 20.11.2008.a. töötasu nagu oli lepingus kokku lepitud ega kindlustanud töötajat tööga (TVK t/l 10). Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja väide nagu poleks töötaja töölepingu lõpetamise avaldusse märkinud lepingu lõpetamise põhjust, õige ja on ümber lükatud nimetatud tõendiga. Kohus leiab, et kostja, olles saanud hagejalt 24.11.2008.a. avalduse sooviga tööleping lõpetada TLS § 82 lg 1 alusel, oleks pidanud kas pooltevahelise töölepingu nimetatud alusel 5- päevalise etteteatamistähtaja möödumisel lõpetama või vaidlustama töölepingu lõpetamise aluse töövaidlusorganis. Sellele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-120-
8. Kuna kostja aga kumbagi nimetatust ei teinud, lõppes pooltevaheline tööleping 29.11.2008.a. ja tööandjapoolne töölepingu lõpetamine 10.12.2008.a. TLS § 86 lg 5 alusel on õigustühine, sest selleks ajaks oli poolte töösuhe juba lõppenud ja juba lõppenud lepingut teistkordselt lõpetada ei saanud. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus käesolevas otsuses ka analüüsida töölepingu ülesütlemise aluseid ning hinnata kas tööandja rikkus lepingut oluliselt või mitte. Nimetatust tulenevalt ei oma vaidluse lahendamisel tõenduslikku tähendust ka tunnistaja Aarne Kuke ütlused. 5
9. TLS § 82 lg 2 järgse hüvitise väljamõistmine. Kuna kohus asus kohtuotsuse p-s 22 seisukohale, et pooltevaheline töösuhe lõppes TLS § 82 lg 1 alusel, on hageja õigustatud saama kostjalt vastavalt TLS § 82 lg 2 sätestatule ka hüvitust kuni töötaja kahe kuu keskmise palga ulatuses. Tulenevalt asjaolust, et pooled on töölepingus kokku leppinud, et töötaja palk on 10,55 eurot tunnis ja tema tööaeg on 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas, pidi hageja päevapalga suuruseks olema 84,40 eurot päevas. Tulenevalt eeltoodust ja tol ajal kehtinud Keskmise palga arvutamise korra §-st 4 lg 4 oli hageja keskmise kuupalga suuruseks seega 1814,60 eurot kuus /(23+20): 2 x 84,40/ . Arvestades asjaoluga, et hageja töötas kostja juures väga lühikest aega (34 tööpäeva), asub kohus seisukohale, et põhjendatud on tööandjalt välja mõista hageja kasuks TLS § 82 lg 2 alusel hüvitis töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses ehk 1814,60 eurot.
10. Töötasu ja viivise väljamõistmise . Palga maksmise kohustus tulenes tööandjal TLS § 49 p 2 sätestatust. Töötasu (palga) mõiste sätestas PalS § 2 lg
11. TLS § 26 lg 1 p 3 kohaselt oli kokkulepe töötasu kohta töölepingu üheks kohustuslikuks tingimuseks. Tulenevalt asjaolust, et pooled olid töölepingus kokku leppinud, et hageja palk oli 10,55 eurot tunnis ja tema tööaeg oli 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas, pidi hageja päevapalga suuruseks olema 84,40 eurot päevas ja kogu perioodi eest mis hageja kostja juures töötas, s.o. 14.10.2008.a. kuni 29.11.2008.a. eest pidi hageja saama kokku palka 34 tööpäeva eest ehk 2869,60 eurot (34 x 84,40). Kuna kostja on töövaidluskomisjonile esitatud hageja palgaarvestuse väljavõtte kohaselt tasunud hagejale palka kokku 18.105.- krooni ehk 1157,12 eurot (TVK t/l 31), kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks täiendavat palka 1712,48 eurot. Viivise väljamõistmisel palga maksmisega viivitatud aja eest juhindub kohus PalS § 35, mis sätestas, et tööandja maksab töötajale palga maksmisega või töötaja palgakontole ülekandmisega viivitamise eest viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Hageja palub välja mõista kostjalt viivist 9 päeva eest, s.o. 20.11.2008.a. – 29.11.2008.a. eest, mil kostja palga maksmisega viivitas. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et kohus asus kohtuotsuse p-s 23 seisukohale, et hageja keskmise palga suuruseks kuus oli 1814,60 eurot, kuuluks kostjalt väljamõistmisele palga maksmisega viivitamise aja eest 81,70 eurot (1814,60 x 0,5 % x 9). Kuna hageja palub viiviste katteks välja mõista 68,33 eurot ja kohus hagi piire ületada ei tohi, kuulub väljamõistmisele viiviste katteks hageja poolt nõutav summa.
12. Lõpparve kinnipidamise eest hüvitise väljamõistmise nõude TLS § 119 lg 2 alusel Viimasena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas mõista kostjalt välja TLS § 119 lg 2 alusel hageja keskmine palk lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest. Vastavalt TLS § 74 lõikele 2 oli tööandja kohustatud maksma töötajale lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. PalS § 32 lg 1 kohaselt oli tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma välja kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Tulenevalt TLS § 119 lõikest 2 on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve kinnipidamisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. 6 Juhindudes eeltoodust ning sellest, et kostja oleks pidanud hagejale välja maksma lõpparve 29.11.2008.a., kuid pole seda teinud käesoleva ajani, ning ka sellest, et kohus hagi piire ületada ei tohi, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele TLS § 119 lg 2 alusel 1518,54 eurot lõpparve kinnipidamise eest. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
13. Juhindudes

§ 238lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata mootorlaevade Super

Star ja Baltic Princess pardakaardid 2008.a. novembrikuust, AT2008.a. tuludeklaratsiooni, hageja töölähetusse saatmise korraldused, hageja kohta tööandja juures peetud tööaja arvestuse tabelid, AT poolt 17.11.2008.a. koostatud raporti ning JA ja GP poolt koostatud seletused, sest nimetatud dokumentaalsed tõendid ei oma tähtsust hagi aluseks olevate asjaolude ja kostja vastuväidete tõendamisel kohtuotsuse põhjendustes toodud asjaoludel. Menetluskulude jaotamine. 27.

§ 162

lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu mittevaralises nõudes, kuid rahalistes nõuetes 78,55 % ulatuses, jätab kohus AT menetluskuludest 85 % B.Y. T OÜ kanda ja 15 % AT kanda ning OÜ B.Y T menetluskuludest 15 % AT kanda ja 85 % kostja enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine. 28. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 124

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa,

§ 132

lg 1 sätestatust, mille kohaselt oli mittevaralise nõude puhul hagihind hagi esitamise ajal 25.000.krooni,

§ 134

lg 3, mille kohaselt juhul kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind ning

§ 134

lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Tulenevalt kõigest eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hind 6503,91 eurot. Kohtunik: 7