KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2012.a, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-30489 Tsiviilasi JO

-i tähenduses, vaid poolte kokkuleppega, mille tingis JO ja JO kokkulepe lahendada nendevahelised varalised suhted tsiviilasjas nr 2-0881228 sõlmitud kohtuliku kompromissiga, ilma milleta nõudest loobumise soovi JO poleks). Kompromiss puudutab menetluses olevaid nõudeid, mida Riigikohtu otsusega nr 3-2-1-157-11 lõplikult ei lahendatud.

1. Kompromiss jõustub selle allkirjastamisel poolte poolt. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, kohustuvad pooled tegema kõik vajalikud tehingud ja toimingud selleks, et saavutada kompromissist tulenevate eesmärkide ja kohustuste täitmine kompromissis sätestatud viisil või selle võimatuse korral muul kompromissis toodule võimalikult lähedasel viisil. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-09-30489 JOhagi JO ja SL vastu tegingu kehtetuse/tühisuse tuvastamiseks, osanike nimekirja kande parandamise ja kande tegemise ning tahteavalduste tegemise kohustuse tuvastamiseks. Tagastada JO pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 559,22 eurot, mis kanda JO arveldusarvele nr XXXXXXXXX Swedbank AS-is. Määrus riigilõivu tagastamiseks saata pärast kohtumääruse jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates Asjaolud 26.06.2009 esitas JO Harju Maakohtusse hagi JO ja SL vastu tehingu kehtetuse/tühisuse tuvastamiseks, osanike nimekirja kande parandamiseks ja kande tegemiseks ning tahteavalduste tegemise kohustuse tuvastamiseks. 27.12.2010.a otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. 28.01.2011 esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. 10.06.2011 otsusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas Harju Maakohtu 27.12.2010 otsuse; tuvastas, et kostjate vahel 10.06.2009.a tehtud OÜ A I 4000 krooni suuruse nimiväärtusega osa käsutustehing on tühine; tunnustas et hagejale kuulub ühes JO ühisomandiõigus OÜ AI 40 000 krooni suuruse nimiväärtusega osale ning jättis rahuldamata hageja hagi SL vastu kohustuse tuvastamiseks teha tahteavaldus OÜ AI 4000 krooni suuruse nimiväärtusega osa JO üleandmiseks. Ülejäänud nõuete osas määras Tallinna Ringkonnakohus saata tsiviilasja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kostjad esitasid Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Riigikohus tühistas 03.02.2012 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2011 otsuse osas, milles ringkonnakohus tuvastas, et kostjate 10.06.2009.a tehtud käsutustehing on tühine ja teha selles osas uus otsus, millega jätta hageja nõue nimetatud tehingu kehtetuse või tühisuse tuvastamiseks rahuldamata; tühistas ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus tuvastas, et hagejale kuulub ühes JO ühisomandiõigus OÜ AI 40 000 krooni suuruse nimiväärtusega osale, samuti osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata JOhagi SL vastu kohustuse tuvastamiseks teha tahteavaldus OÜ AI4000 krooni suuruse nimiväärtusega osa JO ülekandmiseks (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Selles osas määras Riigikohus saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Sama otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus mõistis JO riigituludesse vähem tasutud riigilõivu 1597 eurot 80 senti ja kohustas selle kohustuse täitmisega viivitamise korral tasuma JO seaduses ettenähtud ulatuses viivist (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 7 ja 8) ning määras teha selles osas uus otsus, millega mõista JO riigituludesse vähem tasutud riigilõivu 1278 eurot 24 senti. Selle kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb JO tasuda Riigikohtu otsuse jõustumisest kuni kohtuotsuse täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülejäänud osas (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 5) jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata. Lisaks määras Riigikohus sama otsusega saata Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks JOjärgmised JOja SL vastu esitatud nõuded:
2. tuvastada SL kohustus teha tahteavaldus OÜ AI 4000-kroonise nimiväärtusega osa JO ülekandmiseks;
3. kustutada SL OÜ AI osanike nimekirjast;
4. tunnustada JO ja JO ühisomandiõigust JO väärtpaberikontol registreeritud 40 000kroonise nimiväärtusega OÜ AI osale; 2
5. parandada OÜ AI osanike nimekirjas 40 000 krooni suuruse nimiväärtusega osa ainuomaniku kohta tehtud kanne ja kanda nimekirja selle osa ühisomanikena JO ja JO;
6. tuvastada JO kohustus teha tahteavaldus JO ja JO ühise väärtpaberikonto avamiseks ning OÜ AI40 000 krooni suuruse nimiväärtusega osa JO väärtpaberikontolt avatavale JO ja JO ühisele väärtpaberikontole kandmiseks;
7. tuvastada JO kohustus teha registriosakonnale tahteavaldus, mille kohaselt tema
8. juunil 2009 registriosakonnale esitatud avalduses sisalduv informatsioon JOOÜ AI juhatuse liikme volituste pikendamise kohta on ebaõige. 13.02.2012.a edastasid pooled kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub menetluse lõpetada. 13.02.2012 esitas hageja kohtule ka taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Hageja palub tagastada poole hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust summas 1118,45 eurot. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 430lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks.

Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Hageja on esitanud kohtule taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Esitatud taotluses palub hageja tagastada poole hagiavalduselt ning apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Kohus on seisukohal, et ½ apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamine ei ole käesoleval juhul võimalik. Vastavalt

§ 150

lg 3 avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et käesoleval juhul tuleb eelneva kohtuastmena käsitleda esmast maakohtu menetlust, kuna Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus on oma otsustega saatnud asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus selgitab, et

§ 150

lg 3 ega ka üheski teises paragrahvis ei ole sätestatud võimalusi, millal

§ 150lg 3 sätestatu kohaldamisele ei kuulu.

Seega ei oma tähtsust, kas teised kohtuastmed on sisuliselt otsustanud menetletava nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise või on asi saadetud uueks läbivaatamiseks. Eeltoodust tulenevalt on maakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu ei ole võimalik ½ ulatuses hagejale tagastada. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldusest nähtuvalt tasus hageja 26.06.2009 käesolevas asjas riigilõivu 7500 krooni (s.o 479,34 eurot) Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123 ja makse selgitusega „JO hagi JO ja SL vastu“. 07.02.2012 on JO tasunud täiendavalt riigilõivu 1278,24 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072686 ja makse selgitusega „täiendav riigilõiv vastavalt Riigikohtu 03.02.2012 otsusele asjas nr 3-2-1-157-11“. Vastavalt Riigikohtu 03.02.2012 otsusele kohtuasjas nr 3-2-1-157-11 on Riigikohus kohustanud hagejat tasuma riigituludesse täiendava riigilõivu hagiavalduselt ning apellatsioonkaebuselt kokku 1278,24 euro ulatuses. 3 Nimetatud maksest 639,12 eurot tuleb lugeda tasutuks täiendava riigilõivuna hagiavalduse esitamisel. Seega kokku on hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1118,45 eurot.

§ 150

lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Eeltoodu alusel kohus tagastab JO ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 559,22 eurot. Kõnealune summa kuulub 479,34 euro ulatuses tagastamisele hageja poolt 26.06.2009.a tasutud riigilõivu arvelt ning 79,88 euro ulatuses hageja poolt 07.02.2012 tasutud riigilõivu arvelt. Moonika Tähtväli kohtunik 4