lg 1 esimese lause alusel korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Vastavalt
1 lg 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
1 lg 2 kohaselt eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KÜXXX poolt MS ajavahemikul 20.04.2008 – 21.03.2010 esitatud arvetest (tl 57-80) nähtub, et MS on esitatud hooldus- ja kommunaalteenuste arveid kokku 34 658,45 krooni ulatuses. Kõnealustest arvetest nähtub, et arved koosnevad üldelektri, remondi, prügiveo, maamaksu, EKÜL liikmemaksu, majakarbi kindlustuse, maagaasi, üldvee, kütte, vee soojendmise ning vee ja kanalisatsiooni tasudest ning hooldus- ja haldustasudest. Kostja on vastu vaielnud temale esitatud veearvete summale, väites, et talle esitatud arved ei vasta tema poolt tarbitud veehulgale. Milline oli kostja arvates tema poolt tarbitud veehulgale vastav veearve, kostja oma vastuväidetes ega kohtuistungil öelnud ei ole. Samas on kostja möönnud, et ta ei ole 2008. aastast alates korteriühistule veenäitusid teatanud. Mis kuus täpselt kostja veenäitude teatamise lõpetas, kostja öelnud ei ole. KÜXXX juhatuse koosoleku protokollist nr 2/03 nähtub, et korteriühistu juhatus on otsustanud vee kulu (nii külma kui sooja vee puhul), mis ületab korterites olevate veemõõtjate kulude summa, jaotada veemõõtjaid mitteomavate korterite vahel vastavalt nende üldpinnale. KÜXXX üldkoosoleku, mis toimus 12.08.2003.a, protokollist nähtub, et üldkoosolek on otsustanud korteriomanikele, kes on jätnud korteri veenäidud esitamata (ja pole ka esitanud juhatusele eelnevalt avaldust vee mittetarbimise kohta) arvestatakse korteri vee kulu samadel alustel kui ilma veemõõtjateta koteritele. KÜXXX kodukorra kohaselt peab korteriomanik iga kuu viimase päeva õhtuks panema KÜ veenäitude postkasti oma korteri veenäidud. Kui korteris pikema kui kuu aja jooksul ei elata ja vett ei tarbita, tuleb eelnevalt esitada KÜ juhatusele vastav avaldus. Kui veenäitu ja avaldust pole esitatud, arvestatakse vee tarbimist nagu ilma veemõõtjateta korteritele. Sama kodukorra kohaselt peab korteriomanik iga 5 aasta tagant taatlema oma korteri veemõõtjad litsentseeritud taatlusfirmas. Selleks tuleb pöörduda KÜ tegevjuhi poole, kes fikseerib näidud, kontrollib plommide korrasolekut, võtab need maha. Siis võib lasta mõõtja maha monteerida, taatlemisele viia ja tagasi monteerida (kui 3 mõõtja tunnistatakse taatlemisel kasutuskõlbulikuks, siis plommib ühistu veemõõtjad uuesti). KÜXXXpõhikirja punkti 3.2.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid ja ettekirjutusi. Sama põhikirja p 3.2.5 alusel ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte, vee-, kanalisatsiooni- ja eletriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelised maksed juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast elamu korterite kogupinnas, kui üldkoosolek pole otsustanud teisiti. Kuivõrd kostja on KÜXXX liige, siis on korteriühistu juhatuse otsused temale täitmiseks kohustuslikud. Kuna kostja lõpetas korteriühistule veenäitude teatamise, siis oli korteriühistul õigus arvestada kostja vee tarbimist nagu ilma veemõõtjata korterile ning kostjal oli kohustus temale sellise arvestuse alusel koostatud arved tasuda. Asjaolu, kas kostja veemõõtjad olid korras või mitte, ei omanud arvete koostamisel tähtsust, sest korteriühistu koostas kostja veearved lähtudes korteriühistu üldkoosoleku otsusest arvestada korteriomanikele, kes on jätnud korteri veenäidud esitamata, korteri vee kulu samadel alustel kui ilma veemõõtjateta korteritele. Asjaolu, kas kostja korteriühistu üldkoosolekutel, kus vastavaid otsuseid vastu võeti, osales või mitte, ei vabasta kostjat üldkoosoleku otsuste täitmise kohustusest. Ühistu üldkoosolekutel osalemine on KÜXXX põhikirja p 3.1.2 kohaselt ühistu liikme õigus, mitte kohustus ning seega oli üldkoosolekul osalemine kostja enda vaba valik. 15.11.2011 toimunud kohtuistungil on kostja märkinud, et ta ei nõustu ka gaasiarve ning maamaksu tasumisega, kuna gaasi kostja ei tarbinud ja maamaksu tasus Maksuameti poolt temale esitatud arve alusel otse. Mis ajast alates kostja sellisel viisil maamaksu tasunud on, kostja kohtule teatanud ei ole. Seega ei ole kostja tõendanud, et vaidlusaluse perioodi jooksul (s.o ajavahemikul 20.04.2008 – 21.03.2010) on kostja maamaksu tasunud. Samuti on paljasõnaline kostja väide, et ta pole eespool märgitud ajavahemiku jooksul kordagi gaasi tarbinud. Vastava väite põhistamiseks pole kostja kohtule esitanud ühtki tõendit (näiteks gaasiarvesti näitu vms). Kuna kostja ei ole vastuhagi esitanud, jätab kohus tähelepanuta kostja väited korteriühistu poolt temale 25 000 krooni suuruse kahju tekitamise osas ega hakka neid kostja väiteid hindama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Jättes temale esitatud arved õigeaegselt tasumata, rikkus kostja seadusest tulenevat kohustust tasuda korteri majandamiskulude eest. Asjaolu, et kostja ei nõustu temale esitatud veearve summaga, ei ole aluseks kõigi korteri majandamiskulude eest tasumata jätmisel. Samuti pole kostja üheski tema poolt esitatud vastuses märkinud, milline oli tema arvestuste kohaselt tegelikult tarbitud vee eest tasumisele kuuluv summa. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlg summas 2215,08 eurot (34 658,45 krooni). Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda 4 korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandmiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜXXX poolt MS ajavahemikul 20.04.2008 – 21.03.2010 esitatud viivisarvetest (tl 16 – 56) nähtub, et KÜXXX on arvestanud viivist kokku 5553,95 krooni ulatuses. Nõude loovutamise lepingu lisast 1 nähtub, et KÜXXX on loovutanud CKE OÜ-e nõude MS vastu täies ulatuses koos kõrvalnõuetega (sh õigusega nõuda viivist ning kahju hüvitamist). Hageja poolt kohtule esitatud viivisearvestuse (tl 90) kohaselt on kostja viivisevõlgnevus hagi esitamise seisuga, s.o seisuga 14.05.2010.a, hageja ees 8977,14 krooni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367, mõistes kostjalt välja viivise 0,07% põhivõlalt päevas alates 15.05.2010 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 573,74 eurot (8977,14 krooni) ning viivis 0,07% põhivõlalt (s.o 2215,08 eurolt) päevas alates 15.05.2010 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Heli Käpp kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.