KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-25044 Tsiviilasi NG pankrotiavaldus pankroti väl

§ 171lg-le 1.

Asjaolud 25.05.2010 esitas NG Harju Maakohtule füüsilisest isikust võlgniku pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 01.07.2010 määrusega kuulutati välja NG´i pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andres Hermet. 16.06.2010 esitas võlgnik kohtule avalduse võlgniku vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 07.02.2012 esitas pankrotihaldur Andres Hermet kohtule kinnitamiseks NG´i pankrotimenetluse lõpparuande ja sellele lisatud võlausaldajate 01.02.2012 üldkoosoleku protokolli, võlgniku 01.02.2012 kinnituse lõpparuandele ja võlgniku 01.02.2012 nõusoleku usaldusisiku ülesannete täitmiseks ning lõpparuandes sisalduva taotluse lõpparuande kinnitamiseks ja pankrotimenetluse lõpetamiseks, haldurile tasu määramiseks, pankrotimenetluse kulude kinnitamiseks ning halduri vabastamiseks, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja selleks vajaliku usaldusisiku nimetamiseks või võlgniku kohustamiseks täitma usaldusisiku kohustusi. NG

§ 162. 2.

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgniku rahalised vahendid arveldusarvel seisuga 01.07.2010.a. moodustasid kokku 300,00 krooni ehk 19,17 eurot. Perioodil 01.07.2010 - 01.02.2012.a. on pankrotivarasse töötasu ja intresside näol laekunud kokku summas 6 666,20 eurot. Täiendavalt on NG(pankrotis) pangakontole laekunud töötasu summas 6 997,06 eurot, millises ulatuses ei või võlgniku varale sissenõuet pöörata ja mis on jäänud võlgniku kasutusse. NG(pankrotis) arveldusarvel on seisuga 01.02.2012.a. rahalisi vahendeid kokku summas 2 184,62 eurot. Võlgnikule kuulub XXX asuv 429/3394 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr. 1, mille üldpind on 42,90 m

1. Samuti kuulub võlgnikule XXX asuv 424/3394 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr. 2, mille üldpind on 42,40 m
2. Nimetatud korterid kui vallasasjad on võlgnik soetanud 23.02.2006.a. ja tasunud kahe korteri eest kokku 30 000,00 krooni. Hiljem on moodustatud korteriomandid. Korterid asuvad kahekorruselises puitküttega kivimajas, seisavad tühjana ja vajavad kapitaalremonti. Võlgnikule kuulub ka XXX asuv 429/11508 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr. 14, mille üldpind on 42,90 m
3. Tegemist on kapitaalremonti vajava 1-toalise korteriga, mis asub 3-korrulise maja esimesel korrusel. Korter seisab tühjana. Korter kui vallasasi on soetatud 16.02.2006.a. 25 000,00 krooni eest ja hiljem moodustatud korteriomand ning kantud kinnistusraamatusse. Nimetatud varade puhul oli tegemist ühisvaraga, kuna korteriomandid on soetatud abielu jooksul. Võlgniku endine abikaasa viibis kinnipidamisasutuses, kuid oli algselt nõus ühisvara müügiks andma vastava volikirja. Pankrotihaldur on pankrotivara müügiks korraldanud neli enampakkumist: 21.12.2010.a. korterid koos alghinnaga 20 000,00 krooni ja Peetri korter alghinnaga 20 000,00 krooni; 14.02.2011.a. korterid koos alghinnaga 959,00 eurot ja Peetri korter 959,00 eurot; 12.04.2011.a. korterid koos alghinnaga 959,00 eurot ja Peetri korter alghinnaga 959,00 eurot ning 11.05.2011.a. korterid koos alghinnaga 700,00 eurot ja Peetri korter alghinnaga 700,00 eurot. Kõik senised enampakkumised on nurjunud ostuhuviliste puudumise tõttu. Käesoleva aasta juunis vabanes võlgniku endine abikaasa vanglast. Halduril temaga kontakti saada ei õnnestunud, mistõttu peatus korteriomandite müük. Juulis 2011 teatas võlgnik, et endine abikaasa EG on surnud ja tema vara pärijateks on endine abikaasa NG(pankrotis) ja tütar KG. Tulenevalt Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 6 ei või vanemad last esindada juhtudel, kui see on keelatud eestkostjal PKS § 180 kohaselt. PKS § 180 lg 1 p 1 kohaselt ei saa eestkostja eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes. PKS § 188 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; 2) loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Seega ei saa vanemad lapse nimel teha kõiki tehinguid. Peamiselt on välistatud tehingud, mille üheks pooleks on laps ja teiseks pooleks vanem või vanema lähisugulane. Muu hulgas ei saa vanemad last esindada tehingute tegemisel varaga, 3 mille laps on omandanud pärimise teel. Näiteks juhul, kui soovitakse pärandvara jagada ja üheks pärijaks on alaealine, tuleb taotleda kohtult nõusolekut ning teatud juhtudel ka erieestkostja määramist. Tulenevalt eelnevast asus haldur seisukohale, et NG(pankrotis) pankrotivara edasine müük tooks endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi ja ei ole seetõttu ilmselt otstarbekas.

§ 162

lg 1 p 3 kohaselt võib haldur esitada lõpparuande ka juhul, kui ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks. Pankrotitoimkonda NG(pankrotis) pankrotimenetluses ei ole moodustatud, vastavalt Harju Maakohtu 13.08.2010 määrusele täidab toimkonna ülesandeid võlausaldajate üldkoosolek. Võlausaldajate 01.02.2012.a. üldkoosolek otsustas anda pankrotihaldurile nõusoleku lõpparuande esitamiseks. 3. Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotihaldur on antud menetluses pankrotivarast teinud järgmised väljamaksed: Nr Kulu Summa € 589,07

2. 360,26
3. 225,09
4. 76,68
5. 127,67
6. 1 100,00
7. 365,57
8. 300,00
9. 396,00
10. 28,52 Kokku 3 568,87 Võlgniku arveldusarvele laekunud vahenditest moodustab 6 997,06 eurot selle osa võlgniku sissetulekust, mille osas ei saa sissenõuet pöörata ning mis on jäänud võlgniku kasutusse. Jaotusettepaneku alusel on väljamakstud jaotised kokku 930,00 eurot, lisandus ülekandetasu 1,88 eurot.
11. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Taotlusi vara välistamiseks ei esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (

§ 146

lg 1 p 1) tulenevaid ega pankrotimenetluses tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. NG(pankrotis) pankrotimenetluses esitati 9 võlausaldaja poolt nõudeid kokku 213 679,32 krooni ehk 13 656,60 eurot. Pankrotihaldur ega võlausaldajad vastuväited esitatud nõuetele ei esitanud. Nõuete kaitsmise koosolekul 09.11.

1. tunnustati kokku II järgu nõudeid summas 13 656,60 eurot. NG(pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, jaotised, nõuete rahuldamisjärgud ja nõuete rahuldamiseks tehtud väljamaksed on alljärgnevad: Nr Nimi (registrikood) Tunnutatud nõue (€) Järk Jaotis % Väljamakstud jaotis 1 4 129,26 II 30,24 281,20 € 2 1 677,10 II 12,28 114,20 € II 3 2 299,11 16,84 156,57 € II 4 969,65 7,10 66,03 € II 5 127,89 0,94 8,71 € II 6 151,79 1,11 10,34 € 4 7 934,04 II 6,84 63,61 € 8 573,86 II 4,20 39,08 € 9 2 793,90 13 656,60 II 20,46 100,00 190,26 € 930,00€ Kokku II järk Pankrotihaldur on 16.11.2011 esitanud kohtule NG(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas oma 01.12.2011 määrusega esitatud. Jaotusettepaneku kinnitamise määrus on jõustunud 22.12.2011.a.
2. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Tunnustatud nõuded NG(pankrotis) pankrotimenetluses moodustavad kokku 13 656,60 eurot. Andmed pankrotimenetluses võlausaldajate rahuldamata nõuete suuruse osas: Jrk nr Võlausaldaja nimi Rahuldamata nõue eurodes 3 848,06 1 1 562,90 2 2 142,54 3 903,62 4 119,18 5 141,45 6 870,43 7 534,78 8 2 603,64 9 Kokku: 12 726,60
3. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja NG(pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekute otsustest. Vastavalt

§ 124

lg 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Haldur on teavitanud kõiki teadaolevaid võlausaldajaid pankroti väljakuulutamisest, viinud 09.08.2010 läbi võlausaldajate esimese üldkoosoleku, 09.11.2010 viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku. Haldur on taganud vara säilimise ning pankrotivara müügiks korraldanud neli enampakkumist. Kõik enampakkumised on nurjunud ostuhuviliste puudumise tõttu. Pankrotihaldur on koostanud ja 16.11.2011 kohtule esitanud NG(pankrotis) pankrotimenetluse jaotusettepaneku. Haldur on teinud väljamaksed võlausaldajatele vastavalt kinnitatud jaotusettepanekule ja koostanud lõpparuande.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Haldur taotleb kohtult NG(pankrotis) pankrotihaldurile väljamakstavaks tasuks 1 636,78 eurot. Summale lisandub sotsiaalmaks 33 % summas 540,14 eurot. Haldur lähtub tasu arvutamisel arvestusest: laekumised pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti haldurite muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtuvalt (

§ 65lg 2).

NG(pankrotis) pankrotivara hulka arvatud raha kokku on olnud summas 6 666,20 eurot. Vastavalt

§ 65

lg 2 arvestab kohus halduri tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja pankrotihalduri kutseoskust. Töö mahu ja keerukuse ning pankrotihalduri kutseoskuse hindamisel lähtub kohus sealhulgas pankrotivara iseloomust, võlgniku tegevusalast ja võlausaldajate arvust ning pankrotimenetluse ulatusest. 5 Tasu arvestus alammääras

§ 65¹ lg 1 järgi: 1597 + 15% 265,20 eurost = 1636,78 eurot.

Pankrotihalduri poolt pankrotimenetluses tehtud kulud ning halduri tasu on üle vaadanud ning heaks kiitnud NG(pankrotis) 01.02.2012.a. võlausaldajate üldkoosolek. Halduri tasu suuruse ja lõpparuandes toodud andmete osas on omapoolse nõusoleku andnud ka võlgnik NG.

1. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta NG(pankrotis) pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud.
2. Pankrotihalduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Haldur on jätkuvalt seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse on suures osas tinginud võlgniku poolt liiga kergekäeliselt kolmanda isiku võlgade tasumiseks võetud kohustused, mida võlgnik ei ole suuteline enam täitma. Võlgnik on võtnud rida väike- ja nn SMS laene, mille intressimäärad on väga kõrged. NG üritas enne pankroti väljakuulutamist sõlmida võlausaldajatega ka kokkuleppeid ja maksegraafikuid, et võlgnevusi ajatada, kuid ei suutnud neid maksegraafikuid täielikult täita. Suurem osa NG võlgnevustest tuleneb endise abikaasa tarvis võetud kohustustest. Endine abikaasa NG on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ja kandis karistust . NG suri käesoleva aasta juulis. Maksejõuetuse tekkimise ajaks hindab haldur 2008 aasta lõppu. Haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega tegu. Haldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks esinenud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt

§ 110-114.

9. Järeldused ja taotlused kohtule Haldur on viinud läbi vajalikud pankrotimenetluse toimingud ja ei kavatse esitada enam hagiavaldusi. Tulenevalt eeltoodust teeb haldur kohtule ettepaneku lõpetada NG(pankrotis) pankrotimenetlus. Haldurile teadaolevalt on võlgnik esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse avalduse.

§ 169

sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastavalt

§ 171

võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustada lõpparuande kinnitamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldurile ei ole teada asjaolusid, mis võiksid takistada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Haldurile teadaolevalt teenib võlgnik igakuist sissetulekut ja tegeleb seega ka mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on 01.02.2012 esitanud oma nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes

§163

lg 3; §165 lg 3; § 66 lg 3; § 65 lg 1; § 171 lg 1; § 172 lg 1 palub haldur otsustada NG(pankrotis) lõpparuande kinnitamine ja 6 pankrotimenetluse lõpetamine, vabastada pankrotihaldur Andres Hermet NG(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest, kinnitada NG(pankrotis) pankrotimenetluses halduri tehtud vajalikud kulutused ja väljamaksed pankrotimenetluses oma ülesannete täitmiseks kokku summas 3 568,87 eurot; määrata pankrotihaldur Andres Hermet´ile halduri tasu summas 1 636,78 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33% summas 540,14 eurot; otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel nimetada selleks vajalik usaldusisik või kohustada võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse põhjendused

§ 162

lg 1 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui: 1) võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud; 2) pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud; 3) ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks.

§ 157

p 5 järgi lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotimenetluses ei osutunud võimalikuks kogu pankrotivara müüa, mistõttu kooskõlas

§ 162

lg 1 p-ga 3 ja § 74 lg-ga 7 on võlausaldajate 01.02.2012 üldkoosolek andnud haldurile nõusoleku lõpparuande kohtule esitamiseks. Kohus, tutvunud NG´i pankroti lõpparuandega, leiab, et see vastab

§ 162lg-te 2 ja 3 nõuetele.

Lõpparuandest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Tulenevalt eeltoodust kohus leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotihaldur Andres Hermet tuleb vabastada NG´i pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusena kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga, vaid on seisukohal, et maksejõuetuse on suures osas tinginud võlgniku poolt liiga kergekäeliselt kolmanda isiku võlgade tasumiseks võetud kohustused, mida võlgnik ei ole suuteline enam täitma. Kohus nõustub pankrotihalduri kui oma eriala eksperdi seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuse osas ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid tuleb lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

Pankrotihalduri tasu määramine

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära 7 kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

§ 65

lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras.

§ 65

lg 51 kohaselt võib kohus määrata haldurile

§ 651

lg 1 nimetatud alammäärast suurema tasu.

§ 66

lg 1 kohaselt on lisaks tasule halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur taotleb kohtult NG´i pankrotihaldurile tasu määramist alamääras, arvestatuna lähtuvalt pankrotivarasse lakununud summast 6666,20 eurot, seega vastavalt

§ 65¹ lgle 1: (6666,20 - 6401) x 15% + 1597,00 = 1 636,78 eurot.

Summale lisandub sotsiaalmaks 33 % summas 540,14 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramiseks alammääras on halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi arvestades mõistlik ja põhjendatud ning tuleb rahuldada. Pankrotihalduri tasuks tuleb määrata 1 636,78 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 540,14 eurot. Võlausaldajate 01.02.2012 üldkoosolek on andnud nõusoleku haldurile tasu määramiseks

§ 651

kehtestatud alammääras, summas 1616,78 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 540,14 eurot. Omapoolse nõusoleku on andnud ka võlgnik NG. Haldur palub kinnitada ka NG´i pankrotimenetluses halduri tehtud vajalikud kulutused ja väljamaksed oma ülesannete täitmiseks – kokku summas 3 568,87 eurot Võlausaldajate 01.02.2012 üldkoosolek on läbivaadanud halduri poolt tehtud kulutused summas 3568,87 eurot (koos maksudega), tunnistanud need vajalikeks ja põhjendatuiks ning nõustunud nende katmisega pankrotivara arvelt. Kohus, tutvunud pankrotimenetluse kuludega, leiab, et halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutused summas 3568,87 eurot on vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud ning tuleb kinnitada. Pankrotihalduri vabastamine

§ 165

lg 3 järgi pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Andres Hermet tuleb vabastada NG´i pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamine

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. 8

§ 172

lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

172 lg 6 järgi kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

§ 172

lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 6 järgi pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 172

lg 4 järgi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohus tuvastas, et 16.06.2010 on võlgnik esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks, milles ta on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Haldur on lõpparuandes avaldanud, et talle ei teada asjaolusid, mis võiksid takistada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust, võlgnik teenib igakuist sissetulekut ja tegeleb seega ka mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlausaldajate 01.02.2012 üldkoosolek pole teinud ettepanekut võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks, vaid on teinud ettepaneku, et juhul kui kohus otsustab algatada NG´i kohustustest vabastamise menetluse, kohustaks kohus võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Vastuväiteid võlgniku usaldusisikuks määramise ettepanekule kohtule esitatud ei ole. Pankrotivõlgnik on 01.02.2012 esitanud haldurile nõusoleku, milles kinnitab, et on nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et avaldus füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis

§ 171lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Tuginedes võlausaldajate 01.02.2012 üldkoosoleku otsusele ja pankrotihalduri lõpparuandes avaldatud arvamusele on kohus seisukohal, et üldkoosolek ning haldur on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, mistõttu kohus leiab, et vastavalt võlausaldajate 01.02.2012 üldkoosoleku ettepanekule tuleb NG´i kohustustest vabastamise menetluses jätta usaldusisik nimetamata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kontrollib, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kuivõrd antud määrusega kinnitas kohus lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse, tuleb NG´i avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks anda tsiviilkantseleisse, registreerimiseks iseseisva avaldusena. 9 Lukiina Vismann Kohtunik 10