2-10-46735 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2011, kell 16.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-4673

§ 82lg 1 alusel, mida kostja vaidlustanud ei ole (TVK tl 39).

1. Hageja netotöötasu oli 2007 – november 2008 10 025 krooni (bruto 12 952,20 krooni). Detsembris 2008 puhkusele minnes tasus kostja hagejale puhkusetasu 8 695 krooni (bruto 11 233,85 krooni). Jaanuaris 2009 sai hageja töötasu 4 450 krooni (bruto 5 839,90 krooni), veebruaris 7 151 krooni (9 384,51 krooni), märtsis 6 089 krooni (7 990,81 krooni), aprillis 6 089 krooni (7 990,81 krooni), mais 6 089 krooni (7 990,81 krooni), juunis 10 706 krooni ja juulis puhkusetasu 2 697 2 2-10-46735 krooni (TVK tl 15-37). Hageja märgib, et projektijuht on keskmine ametiaste ja sellele peab vastama vähemalt keskmine palk, mis oli 2009 I poolel 12 127-13 693 krooni (tl 35). Kostja on tasunud töötasu vähem 32 987,94 krooni (2008 novembri eest vähem 1 717,35 krooni, 2008 detsembri eest vähem 7 112,30 krooni, 2009 jaanuari eest vähem 3 567,69 krooni, 2009 veebruari eest vähem 6 863,20 krooni, 2009 märtsi eest vähem 6 863,20 krooni ja 2009 aprilli eest vähem 6 863,20 krooni), 2009 mai eest vähem 6 863,20 krooni), millele lisanduvad viivised 20 013,01 krooni.
2. 01.06.2009-26.09.2009 eest kostja hagejale töötasu ei tasunud, seega on hagejal saamata bruto töötasu summas 11 225,24 krooni. Hagejal on saamata ka hüvitis kahe kuupalga ulatuses summas 13 802,84 krooni.
3. Hageja märgib, et kui kostja väitel maksti hagejale ühekordselt suuremat töötasu ehk tulemuslikuma töö eest, siis peab kostja seda ka tõendama ning isegi kui oletada, et tegemist oli lisatasuga, siis saab ka lisatasu maksmise lõpetada üksnes poolte kokkuleppel, millist kokkulepet pooltel ei ole. Lisaks pidi kostja tõendama, mis olid lisatasu määramise tingimused ja kas tingimused on maksmise lõpetamise põhjusena ära langenud. Kostja vastuväited
4. Kostja ei tunnista hagi ning palub jätta hagiavalduse rahuldamata.
5. Kostja tunnistab, et poolte vahel olid töösuhted alates jaanuarist 2007, kuid ei tunnista hageja nõudeid töötasu osas. Kostja on seisukohal, et hagejale on töötasu tasutud täies ulatuses. Poolte vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku töölepingut ning hageja ei ole millegagi tõendanud, et hageja töötasu oli 12 952,20 krooni kuus. Hageja töötas kostja juures alates jaanuarist 2007 ning pooled leppisid suuliselt kokku hageja töötasuks 5 000 krooni + autokompensatsioon 1 000 krooni, mida kinnitavad TSD deklaratsioonid (TVK tl 49-85). Lisaks oli kostjal õigus vastavalt hageja töömahule lisada hageja töötasule lisatasu. Jaanuarist 2009 tekkisid kostjal materiaalsed raskused ning sellest ajast hagejale enam lisatasu ei arvestatud, samas ei ole hageja pöördunud kostja poole pretensioonidega, et hageja oleks saanud töötasu ettenähtust vähem, vaid esitas peaaegu kuus kuud hiljem töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse viitega TLS § 82 lg 2, milleks kostja hinnangul puudus hagejal alus, mistõttu puudub alus ka hüvitise väljamõistmiseks. Samuti juhib kostja tähelepanu, et ülesütlemisavalduses nimetatud tasud erinevad kohtule esitatud tasudest.
6. Kostja ei nõustu ka viivisenõudega ning märgib, et töötasult on õigus arvestada viivist alates viimase tööpäeva seisuga ehk alates 26.06.
7. Samuti ei saa viivist arvestada puhkusetasult. Kohtuotsuse põhjendus
8. Kohus, kuulanud poolte esindajate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
9. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
10. Töölepingu seadus (TLS) § 131 lg 2 teise lause kohaselt töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
11. aasta
12. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kuna antud asjas on tehtud toimingud enne 01.07.2009, siis kohaldub antud asjas enne 01.07.2009 kehtinud töölepingu seadus.
13. TLS § 1 alusel tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 3 2-10-46735 Kohus on tuvastanud ning poolte vahel puudub vaidlus, et poolte vahel oli töösuhe alates jaanuarist
14. Hageja töötas kostja juures projektijuhina suulise töölepingu alusel. 15.06.2009 ütles hageja kostjaga töölepingu erakorraliselt üles alates 29.06.

§ 82lg 1 alusel (TVK tl 39).

1. Poolte vahel on vaidlus töötasu suuruse ning hüvitise maksmise üle.
2. TLS § 49 p 2 alusel tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Kuni 01.07.2009 kehtinud palgaseadus (PalS) § 2 lg 1 sätestab, et palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Sama § lg 4 kohaselt lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Kohtule esitatu hageja kontoväljavõttega perioodist 01.06.2007-01.10.2009 on tõendatud, et hagejale on tasutud juuli 2007 töötasu summas 10 025 krooni, august 2007 töötasu 10 025 krooni, september 2007 töötasu 10 025 krooni, oktoober 2007 töötasu 10 037 krooni, november 2007 töötasu 10 025 krooni, detsember 2007 töötasu 10 291 krooni, jaanuar 2008 töötasu 10 167 krooni, veebruar 2008 töötasu ja auto eest 10 167 krooni, märts 2008 töötasu ja auto eest 10 167 krooni, aprill 2008 töötasu ja auto eest 10 167 krooni, mai 2008 töötasu ja auto eest 10 167 krooni, juuni 2008 töötasu ja auto eest 10 167 krooni, juuli 2008 töötasu ja auto eest 10 167 krooni, august 2008 töötasu ja auto eest 10 167 krooni, september 2008 töötasu ja auto eest 10 167 krooni, oktoober 2008 töötasu ja auto eest 10 167 krooni, november 2008 töötasu ja auto eest 10 167 krooni, detsember 2008 töötasu ja auto eest 10 167 krooni, jaanuar 2009 töötasu 4 450 krooni, veebruar 2009 töötasu ja auto eest 7 151 krooni, märts 2009 töötasu ja auto eest 6 089 krooni, aprill 2009 töötasu ja auto eest 6 089 krooni, mai 2009 töötasu ja auto eest 6 089 krooni, juuni 2009 töötasu ja puhkusetasu 10 706 krooni (TVK tl 15-37). Hageja on seisukohal, et hageja töötasu netos oli 10 025 krooni ja brutos 12 952,20 krooni. Kostja nimetatuga ei nõustu, vaid leiab, et pooled leppisid suuliselt kokku töötasuks 5 000 krooni + autokompensatsioon 1 000 krooni ning ülejäänud oli lisatasu, mida kostjal oli õigus lisada hageja töötasule vastavalt hageja töötulemustele, mida kinnitavad TSD deklaratsioonid (TVK tl 49-85). Palgaseaduse (PalS) § 10 lg 1 järgi määratakse töötaja palgamäär kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel ja TLS § 26 lg 1 p 3 järgi oli kokkulepe töötasu kohta üheks töölepingu kohustuslikuks tingimuseks. Seetõttu peab kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski kandma tööandja. Kuna kostja palkas hageja tööle, siis oli kostja kohustus töölepingu sõlmimiseks hagejaga ja töötasu kokkuleppimine töölepingus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pooled oleks töötasus eraldi kokku leppinud kirjalikult. Kohtule esitatud 02.01.2007 töölepingu nr 03/07 projekti (TVK tl 46-48) ei saa lugeda pooltevahel sõlmitud töölepinguks ja seal olevat tasu pooltevahel kokku lepitud töötasuks, kuna nimetatud leping on hageja poolt allkirjastamata ning kostja ei ole tõendanud, et oleks töölepingut hagejale tutvustanud. Kohus leiab, et juhul kui hageja keeldus kostjaga töölepingut sõlmimast ei oleks pidanud kostja asuma hagejaga töösuhetesse, seega mitte laskma enda juurde tööle. Kohus hinnanud hageja pangakontoväljavõtet on seisukohal, et tegemist on usaldusväärse kirjaliku tõendiga ja nimetatud alusel võib lugeda, et kostja on määranud hageja palgaks netos 10 025 krooni, mida kostja on hagejale tasunud pikema perioodi jooksul. Kostja ei ole välja toonud, et hagejale tasutud töötasu hulgas oli ka lisatasu. TLS § 59 lg 5 alusel on töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel, mis tuleneb ka PalS § 4 lg-st 1, mis sätestab, et töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega isegi kui lugeda, et kostja tasus hagejale lisaks töötasule lisatasu, siis oli õigus kostjal lisatasu maksmine lõpetada poolte kokkuleppel, millist kokkulepet kohtule esitatud aga ei ole. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et lisatasu maksmise alused on ära langenud. Kohus on seisukohal, et TSD deklaratsioone (TVK tl 49-85) ei saa lugeda usaldusväärseteks tõenditeks, kuna nimetatud on koostatud kostja enda poolt ning hageja ei ole kinnitanud deklaratsioonidel olevate andmete õigsust, mistõttu ei saa võtta käesoleva vaidluse lahendamisel aluseks hagejat puudutavaid andmeid. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja neto töötasuks tuleb lugeda 10 025 krooni kuus, mis on 4 2-10-46735 brutos 12 952,20 krooni. Hageja panga väljavõtetest nähtub, et kostja on hagejale tasunud alates 2009 jaanuarist kuni juunini töötasu ettenähtust vähem. Kohus leiab, et arvestusest tuleb välja jätta 2008 detsember, kuna osaliselt töötaja oli tööl ja osaliselt viibis puhkusel ja arvestuse aluseks olevaid dokumente kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et hagejal on saamata töötasu brutos 2009 jaanuaris 7112,30 krooni (töötasu brutos 12 952,20 krooni miinus saadud töötasu brutos 5839,90 krooni), 2009 veebruaris 3 567,69 krooni (12 952,20 – 9384,51), 2009 märtsis 4961,39 krooni (12 952,20 – 7990,81), 2009 aprillis 4961,39 krooni (12 952,20 – 7990,81), 2009 mais 4961,39 krooni (12 952,20 – 7990,81), mistõttu kuulub kostjalt välja mõistmisele vähemmakstud töötasu summas 1 633,85 eurot (25564,16 krooni). Hageja on märts, aprill, mai arvestuses lahutanud bruto palgast neto palga.
3. Hageja palub kostjalt välja mõista ka juunis 2009 saamata jäänud töötasu summas 11 225,24 krooni. Kohtul esitatud hageja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja ei ole juuni 2009 eest hagejale töötasu maksnud, millele kostja ei ole esitanud ka vastuväiteid, seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele saamata jäänud töötasu summas 717,42 eurot (11 225,24 krooni).
4. PalS § 35 järgi palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast kuni 01.07.2009 ja edasi Võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on palga maksmisega viivitamise eest arvestanud viivist 10 848,18 krooni. Kohus leiab, et kuna on leidnud tõendamist palga maksmisega viivitamine kostja poolt, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis kokku summas 606,70 eurot (9492,82 krooni= 2009 jaan 6413,44 krooni + veebr 2681,97 krooni + märts 132,47 krooni + aprill 132,47 krooni + mai 132,47 krooni). Kohus on viivise arvestamisel lähtunud vähemmakstud töötasu summast 1 633,85 eurot (25564,16 krooni) vastavalt viivise saamise õiguse ajal kehtinud seadusele (vt hageja arvutus metoodika lk 28-29).
5. TLS § 82 lg 2 alusel määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi
6. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Kuna kostja ei ole vaidlustanud hageja töölepingu erakorralist ülesütlemist alates 26.06.

§ 82

lg 1 alusel, siis lõppes tööleping alates 26.06.

§ 82

lg 1 alusel ning kostjalt kuulub seega väljamõistmisele hüvitis hageja kahe kuu keskmise palga ulatuses. Hageja ei ole vaidlustanud TVK poolt välja mõistetud hüvitise summa suurust 13 802,84 krooni ja on 08.09.2011 toimunud istungil palunud kostjalt välja mõista hüvitise TVK poolt välja mõistetud suuruses, seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hüvitis TLS § 82 lg 2 alusel summas 882,16 eurot (13 802,84 krooni). Menetluskulud 24. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult 100% kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Hagihind on tulenevalt hagi esitamisel vähem saadud töötasu nõue 32 987,94 krooni, saamata jäänud töötasu nõue 11 225,24 krooni, puhkusetasu 2 936,73 krooni ja hüvitis 25 904,40 krooni, kokku 73 054,31 krooni ehk 4 669,02 eurot. Maire Lukk Kohtunik 5