Obsah (10)

§ 367§ 195§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108§ 145§ 142§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-47381 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27.detsembril 2011 kell 16.0

ei pane liisinguvõtjale kohustusi osaleda üleantud eseme müügis, kuna lepingulised suhted on lõppenud, ja tasuma loomuliku kahju, mis ei ole

§ 367lg 4 mõttes lisakulu.

Ebaloogiline, et amortiseerimise kulud, auto jääkmaksumuse ja omandamisega seotud kulud kostja arvestab lisakuludena. Hageja ise on määranud auto uue jääkmaksumuse ja selle müügiga seotud kulusid peab hageja kui auto omanik ise kandma. Auto üleandmisega on kostja kohustused lõppenud, välja arvatud renditasu võlgnevus ja viivis. Kostjad tunnistavad tähtajaks tasumata osamaksete võlgnevust 301,36 eurot, tähtajaks tasumata osamaksetelt arvestatud intressi 95,70 eurot, tähtajaks tasumata viiviseid 52,70 eurot ja kindlustusmakseid summas 86,44 eurot, kuna kostja kasutusel oli auto kuni 20.05.2010, hagejal ei olnud mõtet autot kindlustada aastaks, kuna veebruaris pooled tegutsesid lepingu ülesütlemisega. Kuna pooltevahelised lepingulised suhted on lõppenud, siis viivist arvestatakse vastavalt seadusele, mitte hageja enda poolt määratud viivisele 0,25 %, kuna mingit kokkulepet intressimäära kohta ei ole. Kostjad tunnistavad viivist summas 31,24 eurot. Ülejäänud nõuded on kostjate arvates põhjendamata. Kostjad taotlevad hagi rahuldada osaliselt summas 565,50 eurot. Kuna hageja ebaõiglased nõuded ei võimaldanud jõuda kompromissile, taotlevad kostjad jagada menetluskulud poolte vahel pooleks vastavalt rahuldatud summale. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, põhjalikult tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
2. Kohus tuvastas järgmised faktilised asjaolud, mille üle pooltel vaidlust ei ole: - hageja ja kostja 1 sõlmisid 26.08.2008 liisingulepingu nt XXX, mille alusel hageja andis kostja 1 valdusesse ja kasutusse sõiduauto Volkswagen Caddy Kombi 1,6 ning kostja 1 kohustus selle eest tasuma liisingumakseid lepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt. - hageja ja kostja 2 sõlmisid 26.08.2008 käenduslepingu nr XXX liisingulepingust tulenevate kostja 1 kohustuste täitmise tagamiseks; - kostja 1 kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning hageja ütles 20.04.2011 teatega lepingu ennetähtaegselt üles, leping lõppes 12.05.2010; - sõiduki maksegraafikujärgne jääkmaksumus lepingu ülesütlemise seisuga oli 5380,33 eurot (ilma käibemaksuta); - lepingu lõppemise seisuga oli kostjal 1 tasumata liisingu osamaksed 301,36 eurot, intressi 95,70 eurot, viivist 52,76 eurot ning kindlustusmakseid 130,24 eurot. - 20.05.2010 kostja tagastas sõiduki hagejale; - hageja võõrandas sõiduki 15.07.2010 hinnaga 70 833,33 EEK (ilma käibemaksuta) 3
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud hüvitama hageja poolt vara omandamiseks tehtud, kuid lepingu ülesütlemise päeva seisuga hüvitamata kulutuste (vara jääkmaksumuse) ja vara võõrandamisel saadud rahasumma vahet, samuti on vaidlus vara tagastamiskulu ja müügivahendustasu, kindlustusmakse võlgnevuse suuruse ning viivisemäära üle.
4. Võlaõigusseaduse (

) § 367 lg –st 1 tuleneb liisinguvõtja kohustus hüvitada liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna võõrandamise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Hageja poolt liisingueseme omandamiseks tehtud kulutuste hüvitamise kohustus ei sõltu sellest, kas kostjal oli kohustus liisingueseme võõrandamisel osaleda, mistõttu ei ole kostja vastuväited selles osas kohased. Pooltevahelise liisingulepingu lahutamatuks lisaks olevate liisingulepingu üldtingimuste (kasutusrent) punkti 10.

1. kohaselt liisingulepingu ülesütlemisel hageja võõrandab liisingueseme ning võõrandamisest saadud rahasumma arvel kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise, valduse ülevõtmise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud ja põhjendatud kulud (mh lepingu punktis 9.
2. nimetatud kulud), seejärel liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed, liisingulepingu tähtaja lõpuks arvestatud jääkväärtus ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed (osamaksed ja intress, välja arvatud, kui seadusest ei tulene intressi osas imperatiivselt teisiti), siis tasumata viivised, leppetrahvid, liisinguvõtja poolse rikkumise tõttu toimunud ülesütlemisest liisinguandjale tekkinuid kahju (sh saamata jäänud tulu) ning seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole. Liisingulepingu punkti 10.7 kohaselt juhul, kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale lepingu punktides 10.5 – 10.6 alusel tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamata tasuma liisinguandjale puudujääva summa. Eeltoodust nähtuvalt on liisinguvõtja hüvitamiskohustus ka hageja üldtingimustes ette nähtud ning sõltub vara võõrandamisel saadud rahasumma suurusest.
3. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-33-08 on asunud seisukohale, et kuigi

§ 367

lg 3 järgi tuleb hüvitamiskohustuse määramisel juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, so kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hagiavalduses on märgitud, et lepingu ülesütlemise seisuga vara jääkmaksumus (so lepingu ülesütlemise päevast kuni lepingu tähtaja lõpuni tasumisele kuulunud osamaksete summa) oli 5380,33 eurot. Vara võõrandati hinnaga 4 527,07 eurot (ilma käibemaksuta), so graafikujärgsest jääkmaksumusest ca 15 % madalama hinnaga. Kostjad tunnistavad, et liisinguese kahe aastase kasutamise järel amortiseerub ning selle väärtus ei olnud liisingueseme tagastamise ajal enam sama, mis lepingu sõlmimise ajal. Kohus asub seisukohale, et sõiduki müügihind vastaski selle tagastamisaegsele tegelikule väärtusele. Liisinguese müüdi selle liisinguandjale tagastamisest arvates vähem kui kahe kuu möödumisel. Lisaks tuleb arvesse võtta, et maksegraafikus tasumata osamaksete summa mingil ajahetkel ei näita sõiduki tegelikku väärtust (keskmist kohalikku müügihinda) samal ajahetkel: Üldtingimuste punkti 1.1. kohaselt on maksegraafik graafik, millest tuleneb tasumise ajakava, maksete hulk ning suurus. Maksegraafikus väljendatud osamaksete (liisingueseme kasutamise tasu) suurus kujuneb liisinguandja poolt liisingueseme omandamiseks tehtud kulutuste (liisingueseme müügilepingu järgne maksumus), millest on maha arvatud liisingueseme jääkväärtus liisingulepingu tähtaja lõpuks, jagamisel liisingulepingu tähtajaks ettenähtud maksekordade arvuga. Kostja ei ole esile 4 toonud, et sõiduk oleks müüdud selle tegelikust turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud liisinguvõtja hüvitamiskohustuse vara müügihinna alusel.

§ 367

lg 1 ja liisingulepingu üldtingimuste punkti 10.7 alusel on liisinguvõtja kohustatud hagejale hüvitama lepingu tähtajani tasumata osamaksete summa ja müügihinna vahe 5380.33 – 4527,07 = 853,26 eurot. 6. Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (

§ 195lg 2).

Kostjad ei vaidlusta hageja õigust nõuda kostjatelt enne lepingu ülesütlemist tekkinud osamaksete, intressi ja viivisevõlgnevust. Eeltoodu alusel on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi enne lepingu ülesütlemist tekkinud osamaksete võlgnevuse 301,36 eurot, intressi võlgnevuse 95,70 eurot ja tasumata osamaksetelt arvestatud viivise 52,76 väljamõistmise osas, kokku summas 449,82 eurot.

1. Kohtu hinnangul on põhjendamatud kostja vastuväited kindlustusmaksete võlgnevuse nõudele. Hagile lisatud tõenditest (tl 50 – 55) nähtuvalt oli kostjal 1 lepingu ülesütlemise seisuga tasumata kindlustusmakseid kokku summas 158,56 eurot. Kostja ei ole väitnud, et on selle summa tasunud. Liisingulepingu punkti 5.12 kohaselt juhul, kui liisinguvõtja eest tasub kindlustusmakseid liisinguandja, on liisinguvõtja kohustatud liisinguandjale vastavad summad hüvitama. Ilmselt põhjendamatu on kostja väide, et hagejal ei olnud põhjust sõlmida liikluskindlustuse lepingut aastaks, kuna veebruaris tegelesid pooled juba lepingu ülesütlemisega. Kostjad tunnistavad, et sõiduk oli liisinguvõtja valduses kuni 20.05.
2. Hagile lisatud tõenditest nähtuvalt nõuab hageja liisingueseme vabatahtliku kindlustuse makseid perioodi eest kuni 15.05.2010 ning G kohustusliku liikluskindlustuse periood oli 02.03.2010 – 01.06.
3. Hageja on hagiavalduses märkinud, et G tagastas hagejale lepingu katkestuse avalduse alusel 28,31 eurot, mistõttu hageja nõuab kostjatelt kindlustusmaksete võlgnevust summas 130,24 eurot. Kohus leiab, et see summa on põhjendatud ja liisinguvõtjal on kohustus see summa hagejale hüvitada.
4. Põhjendatud on kostja vastuväited sõiduki tagastamisteenuse tasu osas. Hagile on lisatud AG OÜ 27.05.2010 arve nr 0099-2010, millega hagejalt nõutakse 2500 krooni (159,78 eurot) ja lisanduva käibemaksu tasumist konsultatsiooni teenuse eest vara valduse taastamisel. Arvele on märgitud liisingueseme registrinumber XXX (S OÜ). Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et kostja tagastas sõiduki ilma igasuguste probleemideta vabatahtlikult 20.05.
5. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud, et vara valduse taastamisega oleks olnud probleeme ning põhjendanud, milles arvel näidatud konsultatsioon seisnes ja millest tulenes vastava konsultatsiooni vajadus. Kohus leiab, et nimetatud teenuse näol ei ole tegemist

§ 367lg-s 4 sätestatud liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakuluga.

Kohus jätab selles osas hagi rahuldamata ja sõiduki tagastamisteenuse kulu 159,78 eurot välja mõistmata. 9. Liisinguandja omandab liisingueseme liisinguvõtja huvides ning liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise korral ei ole liisinguandjal huvi jääda liisingueseme omanikuks. Ka liisinguleping näeb ette, et liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguese võõrandatakse ning saadud rahasummast kaetakse lepingust tulenevad võlgnevused, liisingueseme omandamisega ja liisingulepingu ülesütlemisega seotud liisinguandja kulud. Hageja krediidiasutusena on õigustatud liisinguesemete võõrandamiseks tegema koostööd vastavate teenusepakkujatega. AAOÜ esitas 16.07.2010 hagejale arve nr 2010566 (tl 59) vaidlusaluse liisingueseme võõrandamise vahendustasu 5000 krooni (millele arvel lisatakse käibemaks 1000 krooni) saamiseks. Kohus leiab, et tegemist on liisingulepingu ülesütlemisest tuleneva lisakuluga

§ 367lg 4 mõttes.

Liisinguvõtja on kohustatud müügikulu 319,56 eurot (5000 krooni) hagejale hüvitama. 5 10.

§ 8

lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine (

§ 100

).

§ 101

lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda muu hulgas kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab samuti, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt on kostja 1 liisinguvõtjana kohustatud hagejale hüvitama kokku 1752,88 eurot. Hagi jääb rahuldamata tagastusteenuse tasu osas summas 159,78 eurot. 11. Hageja nõue kostja 2 vastu tuleneb käenduslepingust.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt.

§ 142

lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 145lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käenduslepingus (tl 33) on pooled kokku leppinud, et kostja 2 vastutab kostja 1 poolt liisingulepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest solidaarselt kostjaga 1, sh liisingufirmale liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvate osamaksete, intressi, viivise, leppetrahvi, kahju hüvitamise, lepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulutuse või mis tahes muu lepingust tuleneva summa tasumise eest. Kahtluste vältimiseks pooled käenduslepingus kinnitavad, et käendaja vastutab ka lepingu kehtetuse tagajärjel tekkivate nõuete, sh alusetu rikastumise, taganemisel või ülesütlemisel tekkivate nõuete eest (sh tagasitäitmine, kohtukulud, õigusabikuud, kohtuotsuse täitmise kulud). Kostja 2 vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on pooled kokku leppinud 10 094,61 eurot. Eeltoodu alusel vastutab kostja 2 hageja ees summa 1752,88 tasumise eest solidaarselt kostjaga 1. 12. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt välja mõista ka viivise. Viivisearvestuses lähtub hageja nõude kogusummast, millest on maha arvestatud 148,46 eurot, so enne lepingu ülesütlemist tekkinud võlgnevus viiviste 52,76 eurot ja intresside 95,70 eurot osas, kuivõrd

§ 113lg 6 kohaselt ei ole lubatud viivist nõuda intressi tasumisega viivitamise eest.

Hageja taotleb hagi 09.05.2011 esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised välja mõista summaliselt ning edasi protsendina põhivõlast lepingus kokkulepitud määras 0,25 % päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kuna kohus jättis põhinõude osaliselt rahuldamata, on vastavas osas põhjendamatu ka viivisenõue. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ja arvestab viivised nõudesummalt 1604,42 eurot (1752,88 eurot – 148,46 eurot). Põhjendatud ei ole kostja vastuväited, et seoses lepingu ülesütlemisega on lõppenud ka kokkulepe viivisemäära osas ning et seetõttu tuleb viiviseid arvestada seaduses sätestatud määraga.

§ 195

lg 2 kohaselt jäävad lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused ka lepingu ülesütlemise järel kehtima. Seega jääb kehtima ka kokkulepitud viivisemäär.

§ 113

lg 1 kolmanda lause kohaselt juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepingus kokkulepitud intressimäär. Liisingulepingu põhitingimustes on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,25 % päevas.

1. TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude hagiavalduses esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kohus mõistab viivised välja hagi esitamise seisuga summaliselt ja edasi protsendina põhivõlast. Hageja on arvestanud viiviseid alates 6 kostjatele adresseeritud 29.07.2010 võlateatise kuupäevast. Kohus leiab, et see on mõistlik ja ei pea vajalikuks seda muuta. Määraga 0,25 % (so 4,01 eurot) päevas alates 29.07.2010 arvestatud viivis võlasumma 1604,42 eurot tasumisega viivitatud 284 päeva eest on hagi esitamise seisuga muutunud sissenõutavaks summas 1138,84 eurot. Kohus mõistab selle summa kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja. Samuti kohus mõistab kostjatelt viivised välja alates hagi esitamisele järgnevast päevast 0,25 % tasumata põhivõlast kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus märgib siinkohal, et viivisesumma vähendamine oli kostjate võimuses: kuigi kostjad oma kirjalikus vastuses hagi osaliselt tunnistasid, ei ole kostjad tunnistatud osas võlgnevust tasunud.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus määrab tsiviilasja lihtsustatud korras menetlemise korral kohtulahendis koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka hüvitamisele kuuluva menetluskulu rahalise suuruse. TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad ka menetluskulude eest solidaarselt. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 383,46 eurot. Kohus rahuldas hagi 91,65 % ulatuses. Põhinõude rahuldatud osale 1604,42 eurot vastava hinnaga hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurus ei erine hageja märgitud 1764,19 euro suuruse hinnaga hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurusest, mistõttu kohus peab õigeks hagi osalisele rahuldamisele vaatamata jätta hageja kohtukulud riigilõivu näol täies ulatuses kostjate kanda. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.
3. Hageja tasus menetluses kostjale 1 menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 19.05.2011 Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank riigilõivu 12,78 eurot Registrite ja Infosüsteemide Keskuse viitenumbriga
4. Kostja 2 SK, kes on kostja 1 ainuosanik ja oli Äriregistri andmetel kuni 17.07.2009.a. OÜ S juhatuse ainus liige, esitas 01.06.2011 vastuse ka kostja OÜ S nimel (vastuse kohaselt on OÜ S asukoht kostja 2 elukoht XXX) ning sellest kohus järeldas, et kostja 2 volitused juhatuse liikmena ei ole lõppenud, puudus vajadus OÜ-le S menetlusdokumentide kättetoimetamiseks teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hagejal on õigus taotleda Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt teadaannete avaldamise tasu 12,78 euro tagastamist. Heli Käpp Kohtunik 7