kuupäeval kui lepingu p 7.
Kostja tasus vaid 01.01.06 arvest osa ja jäi sellest võlgu 1 407,02 krooni (vt ülespoole, vaidlus puudus), lisaks jättis tasumata ka ülejäänud märgitud arved, millega jäi võlgu sideteenuse osutajale kokku summas 479,67 eurot.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 alusel võib võlausaldaja loovutada võlgniku nõusolekust olenemata lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle anda nõude kostja vastu uuele võlasusaldajale ning sellisel juhul asub uus võlasusaldaja
Kuna vaidlust ei ole selles, et AS EM ja kostja vahel olid sideteenuse osutamise lepingud, millest tulenevad kohustuse e. saadud teenuse eest jättis kostja oma tasu maksmise kohustuse kokku summas 479,67 eurot täitmata, siis on kostja rikkunud lepingut
Kohustuse rikkumise tõttu on võlausaldajal
lg 1 ja 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi õigus nõuda kohustuse täitmist ehk tasu maksmist. Vaidluse puudumise tõttu nõude ja kõrvalnõude 3 ülemineku tõttu AS EM hagejale, on seega hagejal kui uuel võlasusaldajal
Eeltoodu tõttu on hageja nõue 479,67 euro põhivõla osas tõendatud, põhjendatud ja märgitu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostja pole väitnud, et võlg oleks tasutud, siis on kostja
100 järgi viivituses ehk rikub seni kohustust. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda ka
101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel lepingus kokkulepitud viivist 0,15% võlgnetavalt summalt. Kuna vaidlust pole viivise suuruse ja arvestuse üle, siis on viivisenõue tõendatud ja põhjendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 479,62 euro ulatuses. Hageja palus välja mõisa viivise 0,15% päevas põhivõlalt kuna põhivõla tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja ei ole ka sellele vastuväiteid esitanud, siis kuulub viivis protsendina alates hagi esitamisest 01.12.2009 võlalt 479,67 euro väljamõistmisele 0,15% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hagejale välja mõista põhivõlga 479,67 eurot ja viivist 479,62 eurot ja alates 01.12.2009 välja mõsta viivis 0,15 % päevas põhivõlalt 479,67 eurot kuni selle tasumiseni. Kuna hagi on osaliselt jäänud rahuldamata 19.02.2010 tehtud Harju Maakohtu otsusega, millises osas ei ole Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsust ei tühistanud, siis saab maakohus järeldada, et hagi kuulus osalisele rahuldamisele. Käesolevas asjas tehtud otsuse kui lihtmenetluse otsuse tunnistab kohus TsMS § 405 lg 1 p 10 ja alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Tsiviilasja hind, menetluskulude jaotus ja suurus Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1, 2, § 123 ja § 133 lg 1, 2 järgi hagi esitamise ajal olnud põhivõla nõude hind 719,35 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus lihtmenetluse asjas kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Harju Maakohtu otsusega 19.03.2010 jäid menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p 21 nähtuvalt peaks kohus lahendama kulude jaotuse lähtuvalt asja uuest tulemist. Käesoleval juhul on Ringkonnakohus vaid osaliselt otsuse tühistanud, osaliselt jäi maakohtu varasem otsus jõusse. Hagi kuulub rahuldamisele 66,68 % ulatuses (nõude suurus 11255,47 ehk 719,35 eurot ning rahuldatud osa suurus 479,67 eurot; 479,67/719,35). Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud vastavalt hagi rahuldatud/rahuldamata jäetud osale kooskõlas TsMS 163 lg 1 osaliselt kostja kanda ja osaliselt hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulusid kokku 798,88 eurot, so riigilõiv hagiavalduselt 191,73 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuselt 319,55 eurot, õigusabikulu 287,60 eurot. Kuna hagi kuulus rahuldamisele 66,68% ulatuses, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu katteks kokku 340,92 eurot (66,68 % 511,28-st). TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus välja teiselt poolelt vajalikud ja põhjendatud esindaja kulud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista õigusabikulu suuruses 287,60 eurot (4500 krooni, mis sisaldab endas 20% käibemaksu 750 krooni). Seega tuleb lähtuda TsMS § 174 lg 6 ning maha arvestada õigusabikuludest käibemaksu osa, kuna avaldaja ei ole märkinud, et ta pole 4 käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega oleks esindaja kulud ilma käibemaksuta 239,60 eurot. Arvestades rahuldatud osa suurust 66,68 %, oleks vastav kulu 159,76 eurot. Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on suure esindaja kuluga, mis ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Nimelt ei ole käesoleval juhul kostja peale aegumise vastuväite ja selle, et ta pole arveid saanud, muid vastuväiteid esitanud, samuti ei ole ta esitanud pärast hagi täpsustamist ühtegi vastuväidet. Seega peab kohus põhjendatud esindaja kuluks 140 eurot (käibemaksuta), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostja ei ole menetluskulude taotlust (kohtu ettepanek 20.10.2011 kiri 2-9-63806) esitanud, jäävad tema kulud täies ulatuses tema enda kanda. Pooled võivad sõlmida asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.