3-10-3314/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-3314 Otsuse kuupäev

1. aprill 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla
2. juuli
3. a otsuse nr 6-10/8695-3 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
4. aprill 2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Romeo Kalda
5. Jätta kaebus rahuldamata.
6. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Resolutsioon Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
7. maini
8. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
9. Romeo Kalda esitas 07.07.
10. a taotluse kambri valgustamiseks pärast öörahu kuni kella 24.00-ni. Viru Vangla jättis 30.07.
11. a R. Kalda taotluse rahuldamata ja viitas samasisulisele taotlusele, mille kaebaja tegi 03.03.
12. a ning millele ta sai vastuse 19.03.
13. a. R. Kalda esitas 13.08.
14. a vanglale vaide Viru Vangla 30.07.
15. a haldusakti nr 610/8695-3 peale ja taotles asja uut otsustamist. Viru Vangla jättis 01.12.
16. a vaideotsusega 6-12/597-1 vaide rahuldamata.
17. 14.12.
18. a registreeriti Tartu Halduskohtus R. Kalda kaebus Viru Vangla 30.07.
19. a otsuse nr 6-10/8695-3 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused
20. Kaebaja väidab, et Viru Vangla vaidlustatud otsus on täielikult motiveerimata ning ei vasta HMS §-des 54-56 sätestatud nõuetele. Otsustus ei ole selgelt mõistetav, puudub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, mistõttu ei ole kaevatav otsus õiguspärane. Vastustaja viide kaebaja 03.03.
21. a taotlusele ja vastustaja 19.03.
22. a vastusele ei ole asjakohane, kuna tegemist on erinevatel kuupäevadel esitatud taotlustega ning erinevate otsustega, mida ei saa käsitleda ühe ja sama haldusmenetlusena. Otsustusest jääb arusaamatuks, millisel põhjusel ja õigusnormi alusel on keeldumine tehtud. Kaebaja viitab enda poolt vastustajale tehtud taotlusele, kus oli märgitud, et seadus ei keela kambri valgustamist peale öörahu. Hea halduse tavast tulenevalt tuleks kaebaja palvel võimaldada kambri valgustamist, et kaebaja saaks teha oma tähtaegseid kirjatöid.
23. Kaebaja on seisukohal, et 07.07.
24. a taotlusele ei ole tehtud seaduse nõuetele vastavat kaalutlusotsust. Kaebaja leiab, et vastustaja 19.03.
25. a antud vastust ei saa lugeda neli kuud hiljem esitatud taotlusele antud keelduvaks haldusaktiks. Kaebaja väitel ei esitanud ta varasemalt taotlust võimaldada kambri valgustamist ka peale öörahu kuni kella 24.00-ni. Kaebaja leiab, et tegemist oli erinevate taotlustega, mille esitamise põhjused olid erinevad. Lisaks ei ole vaidlustatud haldusaktis kaebaja sõnul viidatud, et haldusakti põhjendused asuvad 19.03.
26. a antud vastuses, vaid on öeldud, et kaebaja on samasisulise taotluse esitanud ja saanud sellele vastuse ning samasiuline taotlus jääb rahuldamata.
27. Kaebaja leiab, et vastustaja tegevus haldusakti andmisel ja taotluse menetlemisel on vastuolus Riigikohtu praktikaga, mis puudutab hea halduse põhimõtet: Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid 3-3-1-80-06, 3-3-1-74-03, 3-3-1-70-03, 3-3-1-82-03, mis käsitlevad menetlusosalise õigust olla haldusmenetluses ärakuulatud, ning 3-3-1-54-03, 33-1-62-02, 3-3-1-66-03 ja 3-3-1-13-02, mis käsitlevad haldusakti põhjendamise kohustust.
28. Kohtuistungil täiendab kaebaja kaebuse alust viitega TsMS § 62 lõikele 2, mille kohaselt võib menetlustoimingut teha tähtaja viimase päeva kuni kella 24.00-ni. Kodukord ei keela valgutuse sisse lülitamist. Vastustaja otsuse tõttu on rikutud kohtumenetlusele omast poolte võrdsuse põhimõtet. Piirang ei ole vajalik ja on ebaproportsionaalne. Tule põlemine ei ohusta vangla julgeolekut. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla haldusakt 30.07.2010 nr 6-10/8695-3 „Taotluse rahuldamata jätmine“ ja teha Viru Vanglale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. Vastustaja vastuväited
29. Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb esitatud kaebusele vastu. Viru Vangla direktor on lähtuvalt VangS § 105 ja VSkE § 10 kinnitanud Viru Vangla kodukorras päevakava, milles on arvestanud, et kinnipeetavatele võimaldatakse uneaega 8 tundi. Seejuures on Viru Vangla kodukorra punktis 6.17 sätestatud, et kaabeltelevisioon, kambritesse sisseehitatud raadio ning elekter lülitatakse kambrites sisse kell 06.30 ja välja kell 22.
30. (Alates 19.07.
31. a kehtiva kodukorra redaktsiooni kohaselt lülitatakse kaabeltelevisioon, raadio ning elekter sisse kella 06.00 ja välja kell 22.00). Öisel ajal on kambri valgustus tagatud öötulega.
32. R. Kalda esitas 03.03.2010 vanglale taotluse, milles soovis eelneval soovi avaldamisel kambri valgustamist öörahust kuni kella 24.00-ni, kuna käib koolis ja vajab aega 2 õppimiseks ning peab tegelema vangla kohtukaebustele vastamistega ning kohtukaebuste kirjutamisega. Vangla jättis 18.03.
33. a kaebaja taotluse rahuldamata ning põhjendas keeldumist VSkE § 10 lg 2 sätestatud vangla kohustusega tagada kinnipeetavatele 8tunnine katkematu uneaeg ning Viru Vangla kodukorra punktiga 6.
34. Seejuures selgitati, et kaebaja saab oma soovitud tegevustega tegeleda ajal, mis ei lange uneajale ning selleks ettenähtud 16 tundi on piisav. 07.07.
35. a esitas R. Kalda uue samasisulise taotluse, milles taotles kambri valgustamist tema palvel ka peale öörahu kuni kella 24.00-ni. Vangla jättis 30.07.
36. a kaebaja taotluse uuesti rahuldamata ning selgitas, et on otsuses nr 610/8695-1 esitanud põhjendused, miks kaebaja taotlust kambri valgustamiseks ei rahuldata.
37. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja taotluse, millega kaebaja soovis sisuliselt kodukorrast erandi tegemist, rahuldamata jätmine on õiguspärane. Samuti juhib vastustaja tähelepanu, et vangla keeldumine oli otseselt seotud vangla kodukorra punktiga 6.17 ning kaebaja ei ole kodukorra punkti 6.17 vaidlustanud. Vastustaja märgib, et HMS § 56 lg 1 sätestab, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vastustaja leiab, et 30.07.
38. a esitatud viide 18.03.
39. a haldusaktis nr 610/8695-1 esitatud põhjendustele, miks kaebaja taotlust kambri valgustamiseks öörahust kuni kella 24.00-ni ei rahuldata, on arusaadav ning vangla ei pidanud kordama juba eelnevalt välja toodud põhjendusi. Kaebaja oli vangla 18.03.
40. a „Taotluse rahuldamine jätmine" nr 6-10/8695-1 kätte saanud 19.03.
41. a, seega oli vangla selles väljendatud seisukoht ja põhjendused kaebajale teada, mistõttu oli nendele tuginemine õiguspärane ning 30.07.
42. a haldusakt vastas HMS-is sätestatud nõuetele.
43. 18.03.
44. a vastuses on põhjendatud, et kaebajal on oma soovitud tegevustega võimalik tegeleda mitte uneajal, vaid selleks on ööpäevas 16 tundi, mis on piisav. Samuti on selgitatud, et vanglal on kohustus tagada 8 tunnine katkematu uneaeg ning seadustega ei ole kooskõlas uneaja lühendamine. Viidatud on ka Viru Vangla kodukorra punktile 6.17, milles tuleneb otseselt valgustuse sisse ja välja lülitamine. Seega on 18.03.
45. a esitatud seisukohad asjakohased ka kaebaja 07.07.
46. a taotluses esitatud põhjenduste osas ning täiendavate seisukohtade esitamine ei olnud vajalik.
47. Vastustaja rõhutab, et kaebajale ei tulene subjektiivset õigust nõuda endale meelepärase päevakava kehtestamist ning nõuda uneajal päevavalgustuse sisselülitamist. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et kodukord ei keela päevavalgustuse sisselülitamist, sest elektri sisse ja välja lülitamine on reguleeritud kodukorra punktis 6.17 ning võimalust päevavalgustust uneajal kasutada ettenähtud ei ole. Arvestades, et vanglal on kohustus tagada kinnipeetavatele 8-tunnine katkematu uneaeg, on tegemist mõistliku ning otstarbeka regulatsiooniga, mis ei piira kinnipeetavate õigusi. Ka vabaduses viibivad isikud üldjuhul ei kasuta uneajal päevavalgustust, seejuures on vabaduses viibivatel isikutel üldjuhul vähem vaba aega kui kinnipeetavatel, mistõttu päevavalgustuse tagamine 16 tunniks ööpäevas on enam kui piisav, et kinnipeetavad sh kaebaja, saaksid tegeleda nt kirjatööga või lugemisega. Kaebaja peab oma tegevustes arvestama vangla kehtestatud päevakavaga ning suutma oma tegevusi planeerida.
48. Vastustaja märgib, et kaebaja viited ärakuulamisõigusele on arusaamatud. Kaebajal oli võimalus esitada oma seisukohad taotluses ning vastustaja on selgitanud, et tema taotluses esitatud seisukohtade osas on vangla seisukoha võtnud. Samuti on vastustaja selgitanud, et 3 30.07.
49. a haldusaktis on viidatud vastavalt HMS § 56 lg 1 kaebajale kättesaadavale dokumendile, milles on põhjendatud, miks kaebaja taotlust ei rahuldata. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu põhjendused ja otsus
50. Kohus on seisukohal, et kaebaja taotluse alusel langetatud vaidlustatud otsustus (tlk 10) ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi.
51. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses on asjakohaseks imperatiivseks õigusnormiks VsKE § 10 lõike 2 esimene lause, mille kohaselt on kinnipeetavaile ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Sama lõike teise lause kohaselt võib vangla julgeoleku tagamise eesmärgil katkestada kinnipeetava uneaega või vabalt kasutatavat aega. Seega on vastustaja ühelt poolt kohustatud tagama kinnipeetavaile nõutava uneaja. Kohus nõustub ka vastustajaga, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda vangla päevakava muutmist seonduvalt kinnipeetavaile ettenähtud uneajaga ja vanglal ei ole seetõttu õiguslikku alust vastava taotluse rahuldamiseks. Uneaeg on kehtestatud kinnipeetavate tervise kaitseks jmt taolistel eesmärkidel, seega ei nõustu kohus kaebajaga, et tema suhtes antud koormav haldusakt ei ole eesmärgipärane. Kinnipeetavate tervis ja normaalne välja puhkamine tagab aga pikas perspektiivis ka vangla julgeoleku, kuna pikaaegne väljamagamatus võib üldteadaolevalt tekitada stressi jmt psüühilist laadi probleeme, mis omavad aga otsest seost vangla üldise julgeolekuga. Viru Vangla kodukorra p 6.17 sätestab üheselt, et elekter lülitatakse kambrites välja kell 22.
52. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et see säte ei reguleeri laetule põlemiseks kasutatava elektri väljalülitamist. Seega on vastustaja otsus kooskõlas ka kodukorra asjakohase sättega. Kuna kodukorra kohaselt on vangla kambrites öörahu kella 20.30-st, siis on elektri väljalülitamine laelambist sel ajal ka proportsionaalne, kuna kinnipeetavatele on tagatud normaalne valgus ka öörahu alguses.
53. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et hea halduse tava katab kambri valgustamist. Hea halduse põhimõte kohaldub haldusmenetlusele üldiselt ja eelkõige haldusorgani poolt sooritatavatele menetlustoimingutele haldusemenetluses, mitte aga materiaalõigusega reguleeritavatele valdkondadele. Selles kontekstis on hea halduse tava vastand halduse omavoli, mis ei ole aga käesolevas asjas täheldatav.
54. Isegi kui jagada kaebaja seisukohta, et vastustaja otsus on formaalselt õigusvastane seoses motiveerimatusega ja diskretsiooniveaga, siis on kohtul vastustaja poolt haldusmenetluses osundatud dokumentide alusel võimalik tuvastada vaidlustatud otsuse materiaalne õiguspärasus, mille tõttu on kohtu arvates vaidlustatud haldusakti tühistamine käesolevas asjas toodud asjaoludel välistatud. Kohus peab aga vastuseks kaebajale vajalikuks märkida, et asjas ei ole täheldatav, et vaidlustatud haldusakti andmise motiivid ei oleks kontrollitavad või et tegemist on diskretsiooniveaga haldusaktiga ka formaalsetel tunnustel.
55. Võrdselt tuleb kohelda võrdseid. Kaebaja viide TsMS § 62 lõike 2 esimesele lausele ei ole asjakohane. Kaebaja suhtes ei ole võrdsusõigust eiratud. Kuna kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, kellelt on sooritatud kuritegude tõttu võetud vabadus, siis ei ole 4 tal kinnipidamisasutuse eripärast tingituna võimalik menetlustoiminguid kohtumenetluses sooritada tähtaja viimase päeva kella 24.00-ni, ka siis, kui vangla ei oleks keeldunud laetule elektriga varustamisest, sest kaebajal puudub kohtu arvates vangla kodukorrast tulenevalt tehniline võimalus elektrooniliselt menetlustoimingute kohtumenetluses sooritamiseks, sest vangla päevakava kohaselt ei saa kinnipeetav elektrooniliselt menetlusdokumente kohtutele öörahu ajal edastada. Võrdsusõigust ei ole rikutud ka seetõttu, et ka kõigil vabaduses viibivatel isikutel, kes on menetlusosalisteks kohtumenetlustes, ei ole materiaalsetel või muudel põhjustel võimalik menetlustoiminguid elektrooniliselt sooritada. Ka nemad saavad menetlustoiminguid sooritada postiasutuse vahendusel ja on seotud näiteks postiasutuse lahtiolekuaegadega, kui kasutavad tähitud posti teenust. Kohtumenetluses kasutatavad tähtajad on seadusandja poolt sätestatud piisava pikkusega, et tagada menetlusõiguste realiseerimise võimalus. Kaebajal on aga võimalus kohtumenetluse menetlustoimingute sooritamiseks ööpäevas 16 tundi kasutada kambris vajadusel elektrivalgustust või loomulikku valgust.
56. HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel jääb kaebus neil asjaoludel rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kaebaja puhul seoses kaebuse rahuldamata jätmisega, vastustaja ei ole aga taotlenud oma menetluskulude kaebaja kanda panemist. Roby Koik kohtunik 5