3-11-3005/9

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-3005 Määruse kuupäev

1. märts 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A. K kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 14.09.2011 viivistasu otsuse nr 000525 ja 11 10.2011 otsuse nr 8-2.6/70 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks Resolutsioon
2. Tunnistada A. K kaebus esitatuks seaduses sätestatud tähtaja rikkumisega, lugeda kaebaja põhjendused mittemõjuvateks, jätta kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetada kaebuse kohtulik menetlemine.
3. Saata määrus menetlusosalistele teadmiseks Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA TAOTLUSED
4. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse parkimisjärelevalve ametnik on vormistanud viivistasu otsuse nr 000525 selle kohta, et 14.09.2011 kell 10.47 oli sõiduauto Ford registreerimismärgiga nr 846 TGC pargitud Narva-Jõesuu linnas Vabaduse tänaval ilma parkimistasu maksmata. 11.10.2011 koostatud otsusega nr 8-2.6/70 jäeti viivistasu otsuse peale esitatud vaie rahuldamata.
5. 23.12.2011 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A. K kaebus, milles ta palus NarvaJõesuu Linnavalitsuses 14.09.2011 tehtud viivistasu otsuse nr 000525 ja selle peale esitatud kaebuse lahendamisel 11.10.2011 tehtud otsuse nr 8-2.6/70 tühistamist ning tasutud viivistasu tagastamisele kohustamist. Ühtlasi palus kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ning põhjendas seda Narva-Jõesuu Linnavalitsusega peetud kirjavahetuse ja asjaoluga, et pole saanud oma 14.11.2011 avaldusele 30 päeva jooksul vastust.
6. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses leiti liiklusseaduse § 188 lg 2 ja § 189 lg 2 tuginedes, et A. K õigusi ja vabadusi ei ole vaidlustatud viivistasuotsuse alusel rikutud ning lisaks on ületatud ka halduskohtusse pöördumise tähtaeg. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kaebuse esitamise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 9 lg ja 3 võimaldas kaebust haldusakti tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates või kohtueelse menetluse läbimisel arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. A. K on esitanud kohtuväliselt taotluse 14.09.2011 koostatud viivistasu otsuse tühistamiseks ning Narva-Jõesuu Linnavalitsuse vastav komisjon on selle 11.10.2011 rahuldamata jätnud. Kaebuses väitis selle esitaja ise, et sai vaideotsuse kätte 18.10.
8. Seega algas kohtusse pöördumise tähtaeg 19.10.2011 ja viimane päev kaebuse kohtule edastamiseks oli 17.11.
9. Kaebus on Jõhvi kohtumajja edastatud aga alles 23.12.2011, kui selle esitamiseks seaduseandja poolt kehtestatud tähtaeg oli juba ammu möödunud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg 3 sätestatud kaebetähtaja ennistamise võimaluse on seaduseandja ette näinud üksnes nende juhtumite tarbeks, mil kaebuse esitamine viibib kaebajast mitteolenevatel objektiivsetel põhjustel ja halduskohtus saab tähtaja ennistada vaid siis, kui ta need põhjused tuvastab.
10. Kuigi põhiseaduse § 15 kehtestab igaühe õiguse enda kaitseks kohtusse pöörduda, ei saa seda õigust käsitleda absoluutsena. Õiguste ja vabaduste piiramise lubatavus tuleneb põhiseaduse § 11 sätestusest ning kaebetähtaja kehtestamine on piirang, mille seaduseandja on loonud õiguskindluse tagamiseks. Seaduseandja on selle kehtestamisel arvestanud, et isikul oleks piisavalt aega otsustada kaebeõiguse kasutamise üle, tutvuda asjassepuutuvate õigusaktidega ning selgitada välja kõik kaebuse koostamiseks vajalikud asjaolud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg 3 nimetatud kaebetähtaja ennistamise võimaluse on seaduseandja ette näinud vaid nende juhtumite tarbeks, mil kaebuse esitamine viibib kaebajast mitteolenevatel põhjustel. Seejuures on kohtupraktikas juba ammu levinud seisukoht, et mõjuvaks põhjuseks halduskohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ja mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. A. K kaebuse väidetest ei nähtu mingeid takistusi kaebuse õigeaegseks esitamiseks. Ta tunnistab vaidlustatud haldusaktide kättesaamist ning viitab 24.10.2011 Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt kaebetähtaja suhtes antud selgitusele. Mõlemas vaidlustatud haldusaktis on olemas selgitused selle kohta, kuidas ja millise tähtaja jooksul saab halduskohtusse pöörduda. Asjaolu, et kaebaja otsustas halduskohtusse pöördumise asemel hakata pidama linnavalitsusega kirjavahetus, oli tema enda vaba valik, kuid see ei peata tähtaja kulgemist ega anna alust ka selle ennistamiseks.
11. Eeltoodud järelduste kohaselt on A. K kaebus esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaja rikkumisega. Kuna kaebaja ei ole nimetanud mingeid objektiivseid põhjendusi, milledest nähtuks kaebuse õigeaegse esitamise võimatus, puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks, kaebaja vastav taotlus tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta ning kaebuse kohtulik menetlemine halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetada. Raili Randlane Kohtunik