) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-11-38132 menetlus kooskõlas
Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ega pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega paluvad pooled kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Kompromiss on sõlmitud neljas võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar jääb hagejale, üks kostjale 1, üks kostjale 2 ja üks eksemplar esitatakse Pärnu Maakohtule.
lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises seaduses sätestatud viieteistkümnelt päevalt viiele päevale. 3 2.7. 2.8. Lähtuvalt
lg 2 p-st 1 ja lg-st 4 taotleb hageja poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 271,62 euro tagastamist. Hageja palub riigilõiv tagastada Swedbank Liising AS arvelduskontole nr * *, selgitusega „Hagi OÜ Rulmetex ja Mait Rull vastu, riigilõivu tagastamine”. Kostjate kanda jäävad asja läbivaatamise kulud, mis on Eesti Vabariigil tekkinud menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamisega. Muud kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ega pea vajalikuks kohtu poolt kohtuistungi pidamist ning paluvad kompromissi kinnistamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Esitatud kompromisslepingus pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega viiele päevale. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine, seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Kohtuistung pidi toimuma 27.02.2012. Pooled esitas 17.02.2012 kohtule kompromissi, milles paluvad kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega tühistab kohus 27.02.2012 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas toimuma pidanud kohtuistungi
lg 1 alusel.
lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks 4 tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja Swedbank Liising AS ja kostjad OÜ RULMETEX ja Mait Rull on kokku leppinud, et kostjate kanda jäävad asja läbivaatamise kulud, mis on Eesti Vabariigil tekkinud menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamisega. Pooled on seega
Riigil menetluskulusid, mida võiks
Kompromissilepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.