Obsah (8)

§ 206§ 432§ 150§ 661§ 430§ 428§ 168§ 467

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Viru Maakohus Irma Külavee 28.03.2012,

§ 206

lõikest 2 ja § 430 lõikest 1, paluvad pooled kohtul kinnitada kompromiss oma määrusega ning lõpetada tsiviilasja nr 22-1111-32013 menetlus.

1. Pooled selgitavad, et ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamist kohtuistungil ja paluvad, et kohus kinnitaks kompromissi kohtuistungit pidamata.
2. Pooled kinnitavad, et on teadlikud

§ 432sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

1. Pooled lepivad kokku, et loobuvad kompromisslepingu kinnitamisel maakohtu poolt tehtavale menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamisest ning paluvad määrus jõustada viivitamatult.
2. Hageja palub

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastada ½ tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. summa 159.78 eurot. II. Menetlus tsiviilasjas nr 22-1111-32013 seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada. lõpetada. Kinnitatud kompromissileping kuulub viivitamatult täitmisele. III. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada hagejale

§ 150lg 2 p 1 alusel tsiviiltsiviilasjas nr.

22-1111-32013 tasutud riigilõivust summast (319.56 eurost) (tasutud 19.07.2010 -1350 krooni; krooni viitenumber 2900072369), 2900072369), 10.12.2010 – 3650 krooni; viitenumber 2900072136) ½ (pool), s.o. summas 159.78 eurot (ük (ükssada viiskümmend üheksa eurot ja 78 senti). ükssada viiskümmend Tagastatav riigilõiv summas 159,7 159,78 eurot kanda hageja M S` S` arveldusarvele nr 10502015608008 10502015608008 SEB Pank, märkides selgitusse “ tsiviilasi nr 22-1111-32013, 32013, riigilõivu osaline tagastamine". tagastamine". Edasikaebe kord Vastavalt

§ 661

lg 4 sätestatule, sätestatule, on pooled loobunud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale lõpetavale määrusele määruskaebus määruskaebuse kaebuse esitamisest, mistõttu määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisel viivitamatult. Ärakiri määrusest saata pooltele ning jõustumisel - täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus 11.07.2011 esitas M S Viru Maakohtusse hagi A J vastu 1 597.79 euro ja mõistliku viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja kostjaga sõlmitud suulise kokkuleppe alusel andnud 2007.a. kostja kasutusse hageja poolt AS-ilt Nordea Finance Estonia liisitud sõiduauto xxxx. Kokkuleppe kohaselt oli kostja kohustatud tasuma lepingujärgseid liisingumakseid ning täitma ka muid liisingulepingust tulenevaid kohustusi. Novembris 2009 öeldi liisinguandja poolt leping üles ning sõiduk tagastati. Lepingu ülesütlemisega ja liisingueseme tagastamisega seoses tuli hagejal tasuda liisinguandjale lepingu ülesütlemise tasu, vara müügiga seonduvad teenustasud jne, mille katmiseks oli ta sunnitud võtma laenu. Hageja soovis tema poolt kantud kulude hüvitamist kostja poolt. 12.07.2011 korraldava määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks. 05.08.2011 esitas kostja vastuse, milles ta hagi ei tunnistanud ning palus jätta hagi täielikult rahuldamata. 16.12.2011 toimunud kohtuistungil andis kohus pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks kuni 16.01.2012, määrates uueks istungipäevaks 29.02.

1. 02.02.2012 esitas hageja hagiavalduse nõude sisu muutmise ja täpsustamise avalduse. Nimetatud avalduse kohaselt oli hageja põhinõude uueks suuruseks 14 650,04 krooni ehk 936,31 eurot, mis sisaldab endas liisingulepingu ülesütlemise tasu summas 6 000,04 krooni ja sõiduki müügist liisinguandjale tekkinud kahju summas 8 650,00 krooni. Hageja täpsustas, et põhinõude suuruseks jääb endiselt 1 597,79 eurot, millest 931,31 eurot on kaetud liisinguandja poolt esitatud arve ja laenulepinguga, millised mõlemad on täidetud hageja poolt, ning esialgse nõude jäägi ehk 666,48 eurot loeb hageja kostja poolt seoses liisingulepingu lõpetamisega hagejale tekitatud moraalse kahju kuluks. Korraldava määrusega 15.02.2012 pidas kohus vajalikuks, et hageja täpsustaks esitatud hagiavalduse nõude sisu ja suurust. 27.02.2012 esitatud hagiavalduses kinnitas hageja, et nõude suuruseks jääb 1 597.79 eurot hüvitamine kostja poolt. Nimetatud summast 936.31 eurot moodustab varaline kahju ja ülejäänud summas - mittevaraline kahju. Samuti palus hageja välja mõista summalt 935.31 eurot mõistliku viivise. 29.02.2012 kohtuistungil andis kohus pooltele nende taotlusel aega kompromissi osas läbirääkimiste pidamiseks. Kompromissi mittesaavutamisel kohustas kohus hagejat esitama üheselt arusaadava nõudega hagiavalduse hiljemalt 23.03.
2. 26.03.2012 laekus kohtule kinnitamiseks hageja ja kostja esindaja poolt allkirjastatud kompromissleping, mille kohaselt kostja tunnistab hageja esitatud nõuet summas 287.60 eurot ning on vastava summa ka enne kompromissi vormistamist hagejale tasunud. Pooled kinnitavad, et käesoleva kohtuvaidluse kompromissiga lõpetamisel puuduvad neil varalised või mittevaralised nõuded üksteise vastu, samuti ei esitata rohkem teineteise vastu mistahes varalisi või mittevaralisi nõudeid ega pretensioone. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Hageja on esitanud ka taotluse

§ 150

lg 2 p 1 tulenevalt seoses kompromissi kinnitamisega menetluses tasutud riigilõivust ½ osas tagastamiseks riigilt. Kohtu otsustus ja selle õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 428

lg 1 p 4).

§ 430

lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissi allkirjastamisel kinnitanud, et kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile arusaadavad.

§ 430

lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks riigilt on põhjendatud.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja M S on seoses käeoleva hagi esitamisega tasunud oma kontolt nr 10502015608008 SEB Pank tasunud 19.07.2010 riigilõivu summas 1350 krooni (maksekäsu kiirmenetlus ts asi nr 210-34629; maksekorraldus nr 2672, 19.07.2010, viitenumber 2900072369) ja summas 3 650 krooni (maksekorraldus nr 2613, 10.12.2010 viitenumbriga 2900072136); kokku seega 3650 + 1350= 5000 krooni ehk 319.56 eurot. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 sätestatule kuulub seega hageja taotlusel tema arvelduskontole tagastamisele hagi esitamisel tasutud riigilõivust ½, s.o 319.56 : 2 = 159.78 eurot. Menetluskulude jaotus

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisti.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 467

lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtumäärus jõustus 29. märtsil 2012.a Nooremreferent Irma Külavee Tea Toming Tea Toming