← Eesti

2-08-55625/9

Obsah (6)§ 468§ 416§ 142§ 407§ 444§ 1741

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-08

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

  1. Menetluskulude nimekirja kohtule esitatud ei ole.
  2. Tulenevalt RLS § 22 lg 2 elatise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele 221023778606 Swedbangas või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumber 3100057358. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. 1 Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatise alates juulikuus 2008 kuni Keskkooli lõpetamiseni igakuiselt 5 000 krooni (319,56 eurot) hageja kasuks. Menetluse käik Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult vastavalt

§-le 317 lg 1 p

  1. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus 26.10.
  2. Kostja kohustus kohtule vastama 28 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisest. Kostjat teavitati

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest.

Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407

lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Vastavalt Riigikohtu 19.10.2011 lahendi 3-2-1-75-11 punktile 11: „kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne

  1. juulit 2010, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni
  2. juulini 2010 elatise välja enne
  3. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates
  4. juulist 2010 aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel (vt Riigikohtu
  5. mai
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 16;
  7. oktoobri
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8510, p 18;
  9. veebruari
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10, p 16).“ Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 63 lg 1 järgi on elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatust. Sama tuleneb käesoleval ajal kehtiva PKS §-st 96 ja § 97 p-st
  11. Lapse ülalpidamisekohustuse täitmiseks võib vanemalt välja mõista perioodilise rahalise hüvitise (elatis) kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lg-te 1 ja 2 kui ka käesoleval ajal kehtiva PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel. Kohus mõistab PKS § 61 lg 1 järgi elatise välja üksnes siis, kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või kuni 01.07.2007 kehtinud PKS § 61 lg 4 ega käesoleval ajal kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.
  12. a määruse nr 169 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 290 eurot. Menetluskulud Tulenevalt

§ 1741lg 3 hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 sätestab, et riigilõivu ei võeta elatise hagi läbivaatamise eest. 2 Taimi Kollom Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.