3-11-1673/44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 23.09.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-11-1673 Haldusasi AS IIZI Kindlustusmaakler kaebus Maanteeameti peadirektori 30.06.2011 käskkirja nr 303 tühistamiseks ning Maanteeameti kohustamiseks kõrvaldada 30.06.2011 käskkirja nr 303 õigusvastased tagajärjed (s.o tegema toimingud 08.07.2011 AS-iga Eesti Krediidipank sõlmitud üürilepingu lõpetamiseks). Menetlusosalised Jaanus Tehver – kaebuse esitaja AS IIZI Kindlustusmaakler lepinguline esindaja; Martti Kangur – vastustaja Maanteeameti volitatud esindaja; Aase Sammelselg – kaasatud kolmanda isiku AS Eesti Krediidipank volitatud esindaja. Asja läbivaatamise aeg Kirjalik menetlus. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 23.09.2011 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 31 lg-d 1 ja 4). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). Asjaolud
2. 27.05.2011 avaldati Ametlikes Teadaannetes ja Maanteeameti kodulehel valikpakkumise teade „Maanteeameti vara osaline üürile andmine“, mille kohaselt annab Maanteeamet osaliselt 1 üürile liiklusregistri bürood riigilõivu kogumiseks ja liikluskindlustuslepingute sõlmimiseks. Pakkumised tuli esitada kirjalikult hiljemalt 20.06.2011 kell 11.00 Maanteeametisse.
3. 20.06.2011 kell 11.15 Maanteeametis toimunud kirjalike pakkumiste avamise ajaks oli laekunud pakkumised AS-ilt Eesti Krediidipank ja IIZI Kindlustusmaakler AS-ilt.
4. Maanteeameti peadirektori 30.06.2011 käskkirjaga nr 303 otsustati lugeda valikpakkumise „Maanteeameti vara osaline üürileandmine“ võitjaks AS Eesti Krediidipank, kelle pakkumise summa oli 8112 eurot (koos käibemaksuga) ning sõlmida alates 02.08.2011 üürileping liiklusregistri büroode osaliseks üürileandmiseks AS-iga Eesti Krediidipank.
5. 05.07.2011 esitas IIZI Kindlustusmaakler AS Tallinna Halduskohtule kaebuse Maanteeameti peadirektori 30.06.2011 käskkirja nr 303 tühistamise nõudes. 22.08.2011 täiendas IIZI Kindlustusmaakler AS oma kaebust nõudega kohustada Maanteeametit kõrvaldama 30.06.2011 käskkirja nr 303 õigusvastased tagajärjed (so tegema toimingud 08.07.2011 AS-iga Eesti Krediidipank sõlmitud üürilepingu lõpetamiseks). Kaebuse sisu Maanteeametil puudus IIZI Kindlustusmaakler AS pakkumise nõuetele mittevastavaks lugemiseks ning arvestamata jätmiseks õiguslik alus. Vaidlustatud käskkirjas ei ole viidatud ka ühelegi õiguslikule alusele, millele tuginedes oleks võidud sellist otsust teha. Ka ei tulene sellist õiguslikku alust majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.12.2010 käskkirjaga nr 100384 kinnitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise korrast (Kord) ega riigivaraseadusest (RVS). Maanteeamet rikkus RVS § 72 lg-t 3, kui tunnistas valikpakkumise võitjaks AS Eesti Krediidipank, kelle pakkumine oli nii üürihinna kui lisatingimuste täitmise osas kaebaja pakkumisest halvem. AS Eesti Krediidipank pakutud üürihind oli 8112 eurot. Kaebaja pakkumises oli üürihind määratletud vahemikuna: minimaalselt 3150 eurot või 100 eurot rohkem kui kõrgeima pakkumise teinud pakkuja. Arvestades AS Eesti Krediidipank pakkumist, tuleks kaebaja pakutavaks hinnaks 8212 eurot. Vastustaja on ebaõigesti ja meelevaldselt lugenud kaebaja pakkumise nõuetele mittevastavaks põhjusel, et see on esitatud mitte konkreetse üürisummana, vaid vahemikuna. Valikpakkumise teate p-st 6.1 ega ka vastustaja poolt viidatud mõistlikkuse põhimõttest ei saa järeldada, et maksumus tuli väljendada konkreetse arvulise summana. Juhul, kui menetleja oleks pidanud sellise nõude kehtestamist vajalikuks, oleks see valikpakkumise teates toodud eraldi välja. RVS § 72 lg 3 teistes lauses on sätestatud võimalus pidada hinna üle läbirääkimisi. See viitab asjaolule, et hind võib menetluses kujuneda läbirääkimiste käigus, mistõttu ei ole hinna väljendamine konkreetse arvulise summana pakkumise esitamisel vajalik. Vastustaja oleks pidanud viima läbirääkimised läbi RVS § 8 lg-tes 4 ja 5 sätestatud põhimõtete rakendamiseks, arvestades, et selle kaudu on võimalik tagada riigile tehingust suurema kasu saamine. Kaebaja pakkumus oli selgelt parem AS Eesti Krediidipank pakkumusest ka lisatingimuste osas. Nimelt on Finantsinspektsioon väljastanud kaebajale makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse alusel loa riigilõive vastu võtta ning kõik maksed laekuvad otse Rahandusministeeriumi riigilõivukontodele. AS-il Eesti Krediidipank puudub võimalus vastuvõetud maksete reaalajas ülekandmiseks. AS Eesti Krediidipank saab makseid vastu võtta üksnes enda arvelduskontole ning riigilõivude laekumine üürileandja kontodele saab toimuda vastavalt pankadevahelise jaemaksete arveldussüsteemi ESTA tingimustele (9 korda päevas igal täistunnil). 2 Kaebajal on õigus vahendada üheksa Eestis tegutseva liikluskindlustuse pakkuja lepinguid (kokku turuosaga 93,4%), kuid AS Eesti Krediidipank omab vaid ühe liikluskindlustuse pakkuja lepingute vahendamise õigust (turuosaga 10,3%). Seetõttu on pärast AS Eesti Krediidipank lepingu sõlmimist isikutele liiklusregistri büroodes kättesaadav vaid ühe kindlustusseltsi – AS Salva Kindlustus - teenus ning valdaval enamusel isikutel (kellel ei ole liikluskindlustuslepingut sõlmitud AS-iga Salva Kindlustus), ei ole võimalik oma kehtivat lepingut liiklusregistri toimingu tegemisega seoses kohapeal lõpetada. Seega on kaebaja pakkumus liikluskindlustuse lepingutega seotud toimingute osas ilmselgelt parem teenuste valiku ja taseme poolest. Vaidlusalune käskkiri on vastuolus RVS § 8 lg-st 4 tulenevast põhimõttest suurendada kasu ja vältida riigile tekkivat kahju. Nimelt laekub käskkirja alusel sõlmitud lepingu kohaselt 1200 eurot aastas vähem, kui lepingu alusel, mida oleks võimalik sõlmida kaebajaga. Ka on üürilepingu sõlmimine kaebajaga osutatavate teenuste parema taseme ja kvaliteedi tõttu kasulikum, võrreldes AS-iga Eesti Krediidipank sõlmitud lepinguga. Valikpakkumise teate p 9.2 kohaselt oli pakkumismenetluses õigustatud olema kindlustusandjana või kindlustusmaaklerina tegutsemise õigust omav isik. AS Eesti Krediidipank ei vasta sellele tingimusele ning ei saanud seega kuuluda ka pakkumisest osa võtvate isikute ringi. Maanteeamet oleks pidanud jätma AS Eesti Krediidipank pakkumise arvestamata ning poleks saanud teda ka valikpakkumise võitjaks lugeda. Kaebaja palub rahuldada esitatud kaebus ning mõista vastustajalt välja menetluskulud. Vastustaja Maanteeameti vastulause Kaebaja väide, et Maanteeametil puudus õiguslik alus kaebaja pakkumise nõuetele mittevastavana käsitlemiseks, on ebaõige. Vaidlustatud haldusaktis on selgelt põhjendanud, et pakkumise esitamine vahemikuna, mitte konkreetse üürisummana, nagu nõudis valikpakkumise teate p 5.1 alap 4, ei ole seaduses ette nähtud ega RVS üldise mõttega kooskõlas. Vahemiku puhul on tegemist ebakonkreetse ja ebaselge pakkumisega ning sellise pakkumise arvestamisel ei oleks tagatud konkurentsi. Kaebaja esitas nõuetele mittevastava ja ebaausa pakkumise, mille nõuetele vastavaks lugemisel ei oleks ühelgi teisel pakkujal võimalik valikpakkumist võita. Maanteeamet luges kaebaja pakkumise seetõttu nõuetele mittevastavaks. Asjaolule, et võib esineda selline olukord, kus pakkumine ei vasta nõuetele, viitab RVS § 68 lg 2 p
6. Kuna kaebaja on ise leidnud, et Maanteeamet oleks pidanud jätma arvestamata hoopis AS Eesti Krediidipank pakkumise, jääb arusaamatuks, mille kohaselt oleks kolmanda isiku pakkumise arvestamata jätmine olnud õiguspärane, kuid kaebaja pakkumise mittearvestamine on õigusvastane. Kaebaja seisukoha näol, et valikpakkumise võitjaks on tunnistatud isik, kelle pakkumine oli nii üürihinna kui lisatingimuste täitmise osas kaebaja pakkumisest halvem, on tegemist subjektiivse hinnanguga. Lisatingimusteks kõnealuses valikpakkumise menetluses oli riigilõivude kogumine ja liikluskindlustuslepingute sõlmimine – nimetatud teenuste pakkumiseks antigi liiklusregistri büroodes asuvad ruumid üürile. Ei ole põhjust kahelda kolmanda isiku poolt pakutava teenuse kvaliteedis, kuna kolmas isik on ka siiani liiklusregistri büroodes vastavaid teenuseid nõuetekohaselt pakkunud. Teenuse kvaliteet ning sellega seonduvad muud asjaolud, millele kaebaja viitab (nt turuosade suurus jms), ei oma kõnealuses vaidluses mingisugust tähtsust. Valikpakkumise teate p-st 6.1 võis järeldada, et üürihind tuleb pakkumises väljendada konkreetse üürisummana. Valikpakkumise teade ei sisaldanud punkti, mille kohaselt oleks pakkujal olnud võimalus esitada mitu pakkumist. Oli teada, et valikpakkumine on välja kuulutatud üürilepingu sõlmimiseks. Üürniku üheks põhikohustuseks on üüri tasumine. Pakkumise väljendamine konkreetse üürisummana on igati mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas. Kaebaja väited, mille kohaselt üürihinda ei tulnud väljendada konkreetse 3 üürisummana, on seega otsitud ja täielikult vastuolus valikpakkumise teate ning RVS-ga. RVS § 72 lg 3 teisest lausest tuleneb õigus, mitte aga kohustus pakkujatega läbirääkimiste pidamiseks. Antud juhul ei saa Maanteeametile läbirääkimiste pidamata jätmist mitte kuidagi ette heita, kuna läbirääkimiste pidamiseks ei olnud vajadust. AS Eesti Krediidipank vastas valikpakkumisel osalemise tingimustele. Kaebaja väited, nagu peaks valikpakkumise teate p 9.2 tõlgendama selliselt, et pakkumises osalemiseks peab pakkuja omama kas kindlustusandjana tegutsemise tegevusluba või olema kindlustusmaaklerina vahendajate nimekirja kantud, on otsitud. Kirjeldatud asjaolude täiendava kontrollimise vajadust ei tulene ühestki õigusaktist. Maanteeameti jaoks oli valikpakkumise läbiviimisel oluline, et pakkuja suudaks vahendada muuhulgas liikluskindlustuslepingute sõlmimist. Kolmas isik on ka seni vastavat teenust osutanud, mistõttu ei olnud vastustajal põhjust selles kahelda. Valikpakkumine on viidud läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane. Kuna käskkiri on käesolevaks ajaks juba täidetud, ei ole tühistamistaotlus asjakohane. Asjaolud, et haldusakti kehtivus on lõppenud ja vastavad õigused realiseeritud, on selge ka tulenevalt vaidlustatud haldusakti resolutsioonist. Haldusakti tühistamine ei tähendaks seda, et Maanteeamet peaks valikpakkumise võitjaks tunnistama kaebaja. Lähtudes eeltoodust palub Maanteeamet jätta kaebus rahuldamata. Kolmanda isiku AS Eesti Krediidipank seisukoht Valikpakkumise kutses sisaldus konkreetse pakkumuse esitamise nõue ja selles oli osundatud sõlmitava üürilepingu tingimustele. Lepingu projekt oli tehtud kõigile osalejatele kättesaadavaks. Järelikult pidi pakkumus sisaldama tasumisele kuuluvat üüri viisil, mis on võimalik märkida lepingusse ilma mistahes selgituste, tõlgenduste või alternatiivide vahel kaalutlemiseta. Kaebaja 20.06.2011 pakkumust ei oleks võimalik ilma ümber sõnastamata üürilepingusse kanda. Selles oli esitatud ühe üüri pakkumuse asemel kaks. Seejuures ei olnud kummaski neist viidet käibemaksule, mistõttu ei ole teada, kas pakutud summa sisaldab käibemaksu või mitte. Kaebaja seisukoht, et valikpakkumise kutse pidanuks sisaldama alternatiivse pakkumise esitamise keeldu, on ebamõistlik. Kaebaja tehtud alternatiiv- ja tingimusliku pakkumuse lubatavuse korral muutuks kogu valikpakkumise regulatsioon sisutühjaks. Kuna kaebaja pakkumus ei vastanud nõuetele, siis ei saanud seda aktsepteerida. Avaliku huvi ja riigi huvide kahjustamist ei esine. Avalik huvi on kaetud parima pakkumise teinud isikuga sõlmitud lepingu täitmisega. Kuna AS Eesti Krediidipank on seni kõik lepingulised kohustused korrektselt täitnud ja teeb seda ka edaspidi, ei saa nõustuda kaebaja väidetega pakutava teeninduse kvaliteedi erinevustest. AS Eesti Krediidipank pakkumus on nõuetekohane. Kaebuses sisalduv selgitus riigilõivude vastuvõtmise korraldamisest ei ole õige. AS Eesti Krediidipank täidab õigusaktidest tulenevaid nõudeid riigilõivu kogumisel. Üüritud vara üleandmise ajaks tagas pank tehnilise valmisoleku Eesti Vabariigi nimel (Rahandusministeeriumi kaudu) maksekonto avamiseks ning reaalajas kontol toimunud debiteerimise või krediteerimise kohta teavitussõnumite edastamise SonicMQ süsteemis. Süsteem on testitud ja igapäevases töös kasutusel. Kaebuses sisalduv kindlustustegevusega seonduv etteheide ei ole kooskõlas valikpakkumise kutses avaldatuga. Valikpakkumise võitjaga sõlmitud leping ei piira mingilgi moel vaba konkurentsi, kuna kindlustusvõtjatele on tagatud võimalus sõlmida, muuta või lõpetada liikluskindlustuse lepinguid kõigi kindlustusandjatega vahetult või vahendajate kaudu nii ekeskkonnas või ka vastavates teeninduspunktides. Ei saa nõustuda kaebaja poolt valikpakkumise teate p 9.2 tõlgendusega. AS Eesti Krediidipank omab krediidiasutusena tegevusluba ning on kantud Finantsinspektsiooni peetavasse kindlustusagentide nimekirja. Kindlustusandja agent tegutseb kindlustusandja eest ja nimel. AS 4 Salva Kindlustus omab kindlustustegevuseks luba. Valikpakkumuse kutses märgitud erinevaid tingimusi tuleb tõlgendada koostoimes ning lähtudes valikpakkumise eesmärgist. Kaebaja kitsendas meelevaldselt pakkumuse kutse sisu, järeldades, et pakkuja pidi olema kantud kindlustusmaaklerina vahendajate nimekirja. Valikpakkumise korraldamise eesmärgiks oli pakkuda üüritavates teeninduspunktides klientidele võimalust tasuda riigilõivu nii sularahas kui ka kaardimaksetena ning võimalust sõlmida liikluskindlustuslepinguid. AS Eesti Krediidipank tagab mõlemad teenused, täites kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Kaebaja kohustamistaotlus on põhjendamatu, kuna haldusakti õiguspärasuse hindamisel ei oma tähendust 08.07.2011 üürilepingu täitmisega seonduv. Üürilepingu pooltel puuduvad teineteisele lepingu täitmisega seonduvad etteheited. Lähtudes eeltoodust palub AS Eesti Krediidipank jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
7. Alus pakkumise nõuetele mittevastavaks tunnistamiseks Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, justkui puudunuks Maanteeametil õiguslik alus kaebaja pakkumise nõuetele mittevastavaks tunnistamiseks. On tõsi, et ei RVS ega Kord ei sisalda endas konkreetset õigusnormi pealkirjaga „pakkumise nõuetele mittevastavaks tunnistamine”. Kohtu arvates puudub sellise sätte järgi ka otsene vajadus, kuivõrd on ilmselge, et pakkumist, mis ei vasta pakkumise teates esitatud tingimustele, ei saa arvestada ja tuleb pakkumiselt kõrvaldada. Kohtu seisukohta toetab ka RVS § 68 lg 2 p 2, mille kohaselt on üheks avaliku enampakkumise nurjunuks tunnistamise aluseks juhtum, mil ei esitata ühtegi nõuetele vastavat pakkumist. Eeltoodud sättest tuleneb üheselt, et pakkumist, mis ei vasta pakkumise teates esitatud nõudmistele, ei saa arvestada parima pakkumise väljaselgitamisel.
8. Kaebuse esitaja pakkumine ei vastanud valikpakkumise teates nõutule 27.05.2011 avaldatud valikpakkumise teate (tl 14-16) kohaselt korraldas Maanteeamet pakkumise liiklusregistri büroodes ruumide üürileandmiseks. Teate p-s 4 oli ära toodud sõlmitava üürilepingu põhitingimused, mille kohaselt oli üürnik kohustatud üüripinnal teostama riigilõivu kogumist ja sõlmima liikluskindlustuslepinguid (p 4.5). P 5.1 alap 4 kohaselt tuli pakkujal kõrgeima üürisumma esitamise korral esitada kinnitus üürilepingu sõlmimise kohta valikpakkumise teates esitatud tingimustel ja pakutud üürisumma tasumise kohta lepingus näidatud korras. Kaebuse esitaja pakkus büroode ruumide üürisummaks minimaalselt 3150 eurot kuus või 100 eurot rohkem kui kõrgeima pakkumise teinud pakkuja. Kohtu hinnangul on Maanteeamet põhjendatult leidnud, et selline pakkumine ei vastanud valikpakkumise teates nõutule. Riigivara valikpakkumisel osalemisel peab pakkuja oma pakkumise esitamisel lähtuma valikpakkumise teates avaldatust. Kohtu arvates tulenes valikpakkumise teatest konkreetse pakkumise esitamise nõue ehkki selles puudus samasugune sõnastus nagu kaebaja poolt näitena toodud teistes enampakkumisteadetes (tl 40-45) – „sõnade ja numbritega kirjutatud arvuline üüri pakkumissumma aastas koos käibemaksuga”. Isegi kui vaidlusaluse pakkumise teates oleks sisaldunud sarnane sõnastus, oleks kaebaja ilmselt ka siis positsioonil, et tema pakkumine vastas teates nõutule, kuivõrd kaebaja poolt tõstatatud probleem ei näi mitte olevat teate sõnastuses, vaid küsimuses, kas teade lubab esitada alternatiivset ja tingimuslikku pakkumist või mitte. Kohtu arvates on selge vastus sellele küsimusele: ei luba. Valikpakkumise teate p-s 7 oli viidatud sõlmitava üürilepingu tingimustele ning lepingu projekt oli tehtud kõigile kättesaadavaks. Eelnevast saab kohtu arvates järeldada, et pakkumine pidi 5 sisaldama tasumisele kuuluvat üürisummat viisil, mis oli üheselt mõistetav ning märgitav lepingusse ilma alternatiivide vahel kaalutlemiseta. Kaebuse esitaja esitas oma pakkumises kaks alternatiivset pakkumist üürisumma suhtes. Esiteks pakkus kaebaja üürisummaks minimaalselt 3150 eurot kuus ning teise pakkumisena 100 eurot rohkem kui kõrgeima pakkumise teinud pakkuja. Seega oli teine pakkumine seostatud suhtarvuna kõikide teiste võimalike pakkumistega ega sisaldanud konkreetset üürisummat. Kohtu arvates on selge, et selliselt esitatud pakkumine ei olnud pakkumise teate nõuete ega mõttega kooskõlas. Kui lugeda aktsepteeritavaks tingimuslikult esitatavad pakkumised, oleks pakkumise võitja väljaselgitamine välistatud ja selle tulem võiks välja viia absurdini juhul, kui kõik pakkujad hakkavad pakkumises lubama erinevaid tingimusi, mis on „rohkem või parem kui kõigil teistel pakkujatel”. Kaebaja esitas pakkumise, mis selle aktsepteerimise korral välistanuks kõik teised pakkumised ehk mida oleks olnud võimatu võita. Kirjaliku enampakkumise erinevuseks suulisest enampakkumisest ongi see, et nö ülepakkumist ei toimu. Kaebuse esitaja tehtud alternatiivse ja tingimusliku pakkumise lubatavuse korral muutuks kogu valikpakkumise regulatsioon sisutühjaks.
9. AS Eesti Krediidipank pakkumine Kuivõrd kohus tuvastas otsuse põhjenduste p-des 1 ja 2, et Maanteeamet tunnistas kaebuse esitaja pakkumise õiguspäraselt nõuetele mittevastavaks, ei saa AS Eesti Krediidipank pakkumise võitjaks tunnistamine rikkuda enam kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (üürilepingu sõlmimine). Seetõttu puuduks kohtul ka vajadus analüüsida, kas AS Eesti Krediidipank vastas pakkumise teates esitatud tingimustele või mitte, sest isegi pakkumise õigusvastasuse tuvastamise korral puuduks Maanteeametil kohustus uue pakkumise korraldamiseks ning lisaks on üürileping AS-iga Eesti Krediidipank juba sõlmitud. Siiski peatub kohus lühidalt kaebaja etteheidetel AS-ile Eesti Krediidipank. Valikpakkumise teate kohaselt pidi pakkuja esitama nõusoleku ruumide üürile võtmiseks pakkumises ja üüriprojektis kehtestatud tingimustel, sh riigilõivu maksete vastuvõtmiseks nii sularahas kui kaardimaksena ning vastuvõetud maksete edastamiseks riigilõivu arveldusarvetele reaalajas. Vastava kinnituse AS Eesti Krediidipank Maanteeametile andis ning kolmanda isiku kinnitusel tagas pank üüritud vara üleandmise ajaks tehnilise valmisoleku Eesti Vabariigi nimel (Rahandusministeeriumi kaudu) maksekonto avamiseks ning reaalajas kontol toimunud debiteerimise või krediteerimise kohta teavitussõnumite edastamiseks SonicMQ süsteemis. Kolmanda isiku selgitust kinnitab ka veebilehel http://www.fin.ee/riigiloiv olev informatsioon („Riigieelarvesse laekuvat riigilõivu saab kanda järgmistele Rahandusministeeriumi pangakontodele: AS Eesti Krediidipank - a/a 4278601694407 (IBAN EE 674 204 2786 0169 4407) NB: kontole saab tasuda vaid Maanteeameti liiklusregistri büroodes sularahas või kaardimaksena Maanteeameti toimingutelt tasutavat riigilõivu“). Kaebuses sisalduv pretensioon kolmanda isiku kindlustustegevuse kohta võiks omada tähtsust juhul, kui Maanteeamet oleks saanud võrrelda erinevaid pakkumisi. Et aga nõuetele vastas üksnes AS Eesti Krediidipank pakkumine, ei oma kaebaja argumendid seoses tema poolt pakutavate kindlustusseltside paljususega tähtsust. Kindlustusturg ise on jätkuvalt avatud kõikidele kindlustusseltsidele ning kindlustusvahendajatele. Kindlustusvõtjatele on tagatud võimalus sõlmida, muuta või lõpetada liikluskindlustuse lepinguid kõigi kindlustusandjatega vahetult või vahendajate kaudu nii e-keskkonnas kui ka vastavates teeninduspunktides. Kaebuse esitaja on kitsendanud pakkumise teate p-i 9.
10. Sellest punktist ei järeldu, et pakkuja pidi omama kas kindlustusandjana tegutsemise tegevusluba või olema kantud kindlustusmaaklerina vahendajate nimekirja. AS Eesti Krediidipank omab krediidiasutusena tegevusluba ning on kantud Finantsinspektsiooni poolt peetavasse kindlustusagentide nimekirja. Kindlustusandja agent tegutseb kindlustusandja eest ja nimel ning AS Salva Kindlustus omab kindlustustegevuseks luba. 6
11. Kokkuvõte Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata. Et kaevatud Maanteeameti 30.06.2011 käskkiri nr 303 on olnud õiguspärane, ei pea kohus võtma eraldi seisukohta ei kaebaja poolt esitatud kohustamisnõude ega sõlmitud üürilepingu osas. Menetlusosaliste need seisukohad, mida kohus otsuses ei analüüsinud, ei omanud asja lahendamisel otsustavat tähendust. Et kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda (HkMS § 92 lg 1). Vastustaja ja kolmas isik ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt. Maret Altnurme Kohtunik 7