) § 26 lg-le 1 ja selgitab, et tal on seadusest tulenev põhjendatud huvi teemaplaneeringu seaduslikuks menetlemiseks, kuivõrd ta on üheks tuulepargi arendajaks antud piirkonnas (tuulikud a-o kaardil kuuluvad kaebuse esitaja tuulepargi alla). Osaliselt kehtestatud planeeringuga (kaevatava haldusaktiga) võivad tõenäoliselt olla välistatud osade kaebuse esitaja tuulikupositsioonide arvestamine planeeringus, mistõttu rikub kaevatav haldusakt ka kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja puutumust antud planeerimismenetlusega on tunnistanud ka Riigikohus kohtuasjas nr 3-3-1-1-10 tehtud määruses. 3. Alikonte OÜ on seisukohal, et Lüganuse Vallavolikogu 18.08.2010 otsus nr 47 on õigusvastane alljärgnevatel põhjustel: 3.1 Kohalikul omavalitsusel lasus kohustus arvestada
Kaitseministeeriumi poolne osaline kooskõlastamine on õigusvastane ja vastustaja ei oleks tohtinud sellega vaidlustatud haldusakti andmisel arvestada. Kaitseministeeriumi esitas 30.06.2010 kirjaga 12.1-2/2717 Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti Purtse tuulepargi asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringule kooskõlastuse ja andis kooskõlastuse 13 tuulegeneraatori asukohale, mida vastuvõetud planeeringus ette ei olnud nähtud. Kaebaja leiab, et haldusorgan pidanuks rakendama
lg 4, mille kohaselt kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. Sellise kooskõlastuskirja, milles ei tugineta seadusele, seaduse alusel kehtestatud õigusaktile või kehtestatud planeeringule, peab kohaliku omavalitsuse organ planeerimismenetluses lugema kooskõlastuse andmiseks. 3.2 Kehtestatud planeering ei ole läbinud planeerimismenetluses ettenähtud kohustuslikke menetlusetappe, mistõttu ei oleks tohtinud seda vastu võtta. Kaebaja leiab, et Kaitseministeerium keeldus kooskõlastuse andmisest planeeringule ning esitas uue planeerimisettepaneku, mis ei ole vallavolikogu poolt vastu võetud ja mis ei ole saanud kohustuslikke kooskõlastusi ja läbinud muid kohustuslikke menetlusetappe. Kaebaja tugineb Riigikohtu määruses haldusasjas nr 3-3-1-1-10 toodud tingimusliku kooskõlastuse käsitlusele (kooskõlastust andev haldusorgan ei nõustu planeeringuga sellisel kujul, nagu see on kooskõlastamiseks esitatud ja kirjeldab lisaks heakskiidu mitteandmisele ka alternatiivset planeeringut, millele ta oleks nõus kooskõlastuse andma). Haldusakt on seetõttu ebaseaduslik. 3.3 Kaebaja leiab, et haldusakt on ebaseaduslik ka sel põhjusel, et haldusaktiga ei lahendatud terviklikku maa-ala, mis peab olema üldplaneeringu ülesandeks. Terviklik maa-ala, mille antud juhul lahendama pidi, oli planeerimismenetluses määratletud. Kehtestatud haldusaktiga sõeluti välja 13 tuulikut, millele anti eelistus. Selliselt kehtestatud planeering ei saa olla kaebaja arvates seaduslik kahel põhjusel: - ei ole täidetud teemaplaneeringu (üldplaneering) ülesanne lahendada terviklik maa-ala; - selline osaline kehtestamine toob kaasa põhjendamatu kolmandate isikute õiguse võrdsele kohtlemisele riive. Tervikliku maa-ala lahendamise nõue üldplaneeringule tuleneb
lg 1, lg 3,
Osaliselt on kehtestatud tuulikute asukohad, mis on peaaegu samadel positsioonidel mõnede muude tuulikutega. Kaebaja arvates on põhjendamatult eelistatud ühe arendaja tuulikupositsioone teise arendaja tuulikupositsioonidele ning järeldab, et Kaitseministeeriumi osaline kooskõlastamine, millel haldusakt põhineb, baseerub koostööle teatud arendajaga. 3.4. Kehtestatud planeering arvestab Keskkonnaministeeriumi ebaseaduslikku kooskõlastust. Keskkonnaministeeriumi kooskõlastuse p 3 (mille sisuks on lepingutingimused, millega peaksid arvestama kõik isikud, kes planeeritavale maa-alale kavatsevad ehitada ning tingimused 2
ega maapõueseaduses ei sisaldu normi, mille kohaselt võiks haldusorgan (käesoleval juhul keskkonnaministeerium ja kehtestatud planeeringuga ka vastustaja) asuda reguleerima või nõudeid esitama lepingu sisule, milles ja kuidas pooled peavad kokku leppima. Seega on kaebaja arvates haldusaktiga seatud tingimus, mis on hea usu põhimõtte vastane ning mille võib jätta kohaldamata. Juurdepääsu tagamisel maavaravarule on riigi majanduslik eesmärk, mis ei saa olla aluseks omandiõiguse piiramisele. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
lg 4 annab kohalikule omavalitsusele õiguse mitte ei pane kohustust lugeda planeering kooskõlastatuks vaatamata esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele.
lg 4 ei keela kohalikul omavalitsusel põhjendatud juhtudel ettepanekutes või vastuväidetes esitatuga arvestada. Kui maavanem ei kiida järelevalve korras planeeringut heaks või kiidab selle osaliselt heaks, siis puudub kohalikul omavalitsusel pädevus kehtestada planeering suuremas ulatuses kui on maavanema poolt heaks kiidetud. Vastustaja tugineb siinkohal Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on rõhutatud, et maavanema heakskiit kohalikule omavalitsusele siduv. Vastustaja on seisukohal, et tal puudus õigus teemaplaneeringu kehtestamiseks täies ulatuses ilma Ida-Viru maavanema eelneva heakskiiduta. 5.2 Kehtestatud teemaplaneering on läbinud kõik vajalikud menetlusetapid Vastustaja leiab, et kuna avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused ei muuda planeeringu põhilahendusi, vaid üksnes korrigeerivad tuulikute asukohti, siis puudus vajadus korrata planeeringu kooskõlastamist, avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. Pärast maavanema poolset järelevalvemenetluse lõppemist teemaplaneering ka kehtestati. 5.3 Teemaplaneeringu kehtestamisega on täidetud kõik seaduses sätestatud nõuded
lg 1 kohaselt koostatakse üldplaneering kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta, kusjuures § 8 lg 2 p 2 kohaselt võib üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. Vaidlusaluse teemaplaneeringu näol on tegemist Lüganuse valla põhiliste tehnovõrkude, trasside ja elektrienergia jaotamise ning –tootmise maa asukoha määramise üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga, mis täpsustab ja täiendab kehtivat vastavalt planeeringualal Sellest tulenevalt ei ole tuulikupargi teemaplaneeringu ülesanne lahendada kogu
Populaarkaebus saab teenida üksnes avalike huvide kaitset ning selle eesmärgiks ei saa olla kolmandate isikute erahuvide kaitse. Populaarkaebuses tuleb avalike huvide riivet põhjendada. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, milles seisneb avalike huvide riive, mistõttu on kaebus alusetu ja põhjendamatu. 7.2 Kaitseministeeriumi osaline kooskõlastamine on õiguspärane ja vastustajal oli õigus sellega vaidlustatud haldusakti andmisel arvestada. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb haldusorganil kaalutlusõiguse teostamisel arvestada oluliste asjaoludega, milleks käesoleval juhul on ilmselgelt ka riigikaitselised kaalutlused. Kolmas isik leiab, et antud juhul on Purtse tuulikupargi teemaplaneeringu esialgne osaline kehtestamine proportsionaalne ja ainumõeldav lahendus. Teemaplaneeringu täies mahus kehtestamine oleks olnud õigusvastane juba põhjusel, et maavanema järelevalvemenetluses antava heakskiiduta ei ole võimalik omavalitsusorganil üldplaneeringut õiguspäraselt kehtestada. 7.3 Purtse tuulikupargi teemaplaneering on läbinud kõik
kohustuslikud menetlusetapid.
lg 7 sätestab, et maavanem võib teha ettepaneku järelevalveks esitatud planeeringu osaliseks kehtestamiseks ning planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutmist ei loeta planeeringu põhilahenduse muudatuseks
tähenduses. Vaid planeeringu põhilahenduse muutmine eeldab osade planeerimismenetluse etappide läbimist (PalnS § 21 lg 5). HMS § 52 lg 1 p 1 annab vastustajale aluse teemaplaneeringu osaliseks kehtestamiseks ehk osahaldusakti andmiseks. 7.4 Vaidlustatud haldusaktiga lahendati kehtestatud osas Purtse tuulikupargi teemaplaneering terviklikult. Planeeringu osaline kehtestamine on valitseva kohtupraktika kohaselt õiguspärane juhul, kui planeering on kehtestatud osas realiseeritav ehk elluviidav ka kehtestamata osaga. Lüganuse valla osas on planeering kehtestatud nelja tuulikupositsiooni koos nende ehitamiseks ning kasutamiseks vajaliku infrastruktuuriga. Seega kehtestatud iseseisvalt realiseeritavas ulatuses, mistõttu ei ole haldusakt vastuolus kaebaja osundatud üldiste
sätetega. Samuti ei ole rikutud PS § 12 tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastustaja ei kaalunud kehtestamise otsustamisel mitte seda, millise arendaja tuulikupositsioone kehtestada, vaid lähtus sellest, milline tuulikupargi osa oli otsuse tegemiseks kõik menetlusetapid läbinud. Asjaolu, et Purtse tuulikupargi teemaplaneeringu kehtestamata jäänud osas edasi menetlemisel tuleb arvestada juba kehtestatud osaga, ei riku kaebaja õigusi ega muuda vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks. 5
-ga. Esmalt kehtestada maavanema poolt heakskiidetud teemaplaneeringu see osa, millel asuvate tuulikute asukohad on kooskõlastanud Kaitseministeerium. Ülejäänud tuulikute asukohtade täpsustamiseks tuleb teha Kaitseministeeriumiga koostööd ning esitada planeering maavanemale järelevalve teostamiseks pärast seda, kui asukohad on täpsustunud ja Kaitseministeeriumi poolt kooskõlastatud. Et tagada riigikaitseliste eesmärkide täitmine ning planeering oleks realiseeritav (planeeringu kehtestamine annab arendajale õigustatud ootuse, et planeeringulahendus on elluviidav), on vajalik enne planeeringu teise osa kehtestamist ülejäänud tuulikute asukohad täpsustada Kaitseministeeriumiga ning saavutada positiivne kooskõlastus (tl 11). 10. Kohus peab eelkõige vajalikuks välja selgitada, millisel alusel kaebus on esitatud. 10.1 Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
lg 1 võimaldab kaebuse esitamist nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka n-ö avalikes huvides. Vastavalt
lg 1 on igal isikul õigus planeeringu kehtestamise otsus vaidlustamiseks ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. 10.2 Kaebaja tugineb
lg 1 ja selgitab, et tal on teemaplaneeringu seaduslikule menetlemisele põhjendatud huvi, kuivõrd ta on üheks tuulepargi arendajaks antud piirkonnas (tuulikud a-o kaardil kuuluvad kaebuse esitaja tuulepargi alla). Osaliselt kehtestatud planeeringuga (kaevatava haldusaktiga) võivad tõenäoliselt olla välistatud osade kaebuse esitaja tuulikupositsioonide arvestamine planeeringus, mistõttu rikub kaevatav haldusakt ka kaebuse esitaja õigusi. 6
lg 1) esitamise eelduseks on avalike huvide riive, siis peab kaebaja juhinduma HKMS § 10 lg 1 p 4 ning lg 3 p 3 nõuetest st välja tooma vaidlustatava haldusakti õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja selgelt välja toonud ka seda, millist kaebaja subjektiivset õigust vaidlustatud otsusega väidetavalt rikutakse 10.4 Kolmas isik leiab, et kuna kaebaja on esitanud kaebuse haldusakti tühistamiseks, tuleb kaebajal selgelt viidata, milliseid tema subjektiivseid õigusi on vaidlustatud haldusaktiga riivatud. Seda kaebaja teinud ei ole ega saagi teha, sest haldusakt ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja viitab kaebuses, et Purtse tuulikupargi teemaplaneeringu osalise kehtestamisega võib kaebaja kaotada võimaluse vastustaja poolt kaebaja huvides olevate tuulikupositsioonide hilisemale kehtestamisele. Vaidlustatud haldusaktiga ei ole siduvalt ära otsustatud kehtestamata osa mittekehtestamine ehk kaebaja taotletavate tuulikupositsioonide üle. Populaarkaebus saab teenida üksnes avalike huvide kaitset ning selle eesmärgiks ei saa olla kolmandate isikute erahuvide kaitse. 10.5 Tuginedes Riigikohtu väljendatud seisukohale, märgib kohus, et ei ole välistatud võimalus esitada kaebust kahel erineval alusel, s.o subjektiivsete õiguste rikkumise alusel ja populaarkaebusena. Kuid need erinevad alused ja kaebuse osad peavad olema piiritletud ja eristatavad (Riigikohtu 10.11.2009 lahend haldusasjas 3-3-1-84-08 p 10). Seega, kui kaebuse esitamise eelduseks on kaebaja õiguste ja vabaduste riive, siis populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Viidatud lahendis on Riigikohus märkinud, et populaarkaebuse esitaja peab kaebuses osutama, milliste avalike huvide kaalumiskohustust pole haldusorgan nõuetekohaselt täitnud. Tulenevalt kaebuse sisust, leiab kohus, et OÜ Alikonte on kaebuse esitanud nii väidetavate subjektiivsete õiguste rikkumise alusel kui populaarkaebusena (avalike huvide riive tõttu). Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane kuivõrd riivab kaebuse esitaja subjektiivset õigust võrdsele kohtlemisele. Kaebaja arvates on põhjendamatult eelistatud ühe arendaja tuulikupositsioone teise arendaja tuulikupositsioonidele. Kaebaja arvates põhineb kaitseministeeriumi osaline kooskõlastus koostööl teatud arendajaga. Samuti leiab kaebaja, et Keskkonnaministeeriumi kooskõlastuse p 3 (mida on arvestatud vaidlustatud haldusaktis) tingimuste kehtestamine ei arvesta olemasolevate hoonestusõiguslepingutega. 11. OÜ Alikonte on seisukohal, et Lüganuse Vallavolikogu 18.08.2010 otsus nr 47 on õigusvastane järgmistel põhjustel: - Kaitseministeeriumi poolt planeeringu kooskõlastamata jätmine ja ettepaneku tegemine teistsuguseks planeeringuks, on ebasaduslik ning kohalikul omavalitsusel oli kohustus sellises olukorras arvestada
- Kehtestatud planeering ei ole läbinud planeerimismenetluses ettenähtud kohustulikke menetlusetappe - Haldusaktiga ei lahendatud terviklikku maa-ala, mis oli planeerimismeneluses määratletud, vaid anti eelistus 13 tuulikule - Kehtestatud planeering arvestab Keskkonnaministeeriumi ebaseaduslikku kooskõlastust 11.1 Kaebaja leiab, et Kaitseministeeriumi poolt planeeringu kooskõlastamata jätmine ja ettepaneku tegemine teistsuguseks planeeringuks, on ebaseaduslik ning kohalikul omavalitsusel oli kohustus sellises olukorras arvestada
11.1.1 Kaitseministeeriumi 30.06.2010 kirjaga 12.1-2/2717 esitas kaitseministeerium Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti Purtse tuulepargi asukohavaliku 7
lg 4, mille kohaselt kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. 11.1.2 Vastustaja märgib, et kohalikul omavalitsusel ei ole õigust ega ka kohustust kehtestada planeering, mis on vastuolus riigikaitseliste eesmärkidega. Kuna üldplaneeringuid puudutavate planeerimisotsuste tegemise diskretsioonipädevus on kohalikul omavalitsusel, siis
lg 4 annab kohalikule omavalitsusele õiguse mitte ei pane kohustust lugeda planeering kooskõlastatuks vaatamata esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele.
lg 4 ei keela kohalikul omavalitsusel põhjendatud juhtudel ettepanekutes või vastuväidetes esitatuga arvestada. Kui maavanem ei kiida järelevalve korras planeeringut heaks või kiidab selle osaliselt heaks, siis puudub kohalikul omavalitsusel pädevus kehtestada planeering suuremas ulatuses kui on maavanema poolt heaks kiidetud. Vastutaja tugineb Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on rõhutatud, et maavanema heakskiit kohalikule omavalitsusele siduv. 11.1.3 Kolmas isik leiab, et HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb haldusorganil kaalutlusõiguse teostamisel arvestada oluliste asjaoludega, milleks käesoleval juhul on ilmselgelt ka riigikaitselised kaalutlused. Kolmas isik leiab, et antud juhul on Purtse tuulikupargi teemaplaneeringu esialgne osaline kehtestamine proportsionaalne ja ainumõeldav lahendus. Teemaplaneeringu täies mahus kehtestamine oleks olnud õigusvastane juba põhjusel, et maavanema järelevalvemenetluses antava heakskiiduta ei ole võimalik omavalitsusorganil üldplaneeringut õiguspäraselt kehtestada. 11.1.4
lg 4 sätestab, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb haldusorganil kaalutlusõiguse teostamisel arvestada oluliste asjaoludega, milleks käesoleva asjas ilmselgelt ka riigikaitselised kaalutlused. Kohus nõustub seisukohaga, et
lg 4 ei keela kohalikul omavalitsusel põhjendatud juhtudel ettepanekutes või vastuväidetes esitatuga arvestada. Jättes arvestamata Kaitseministeeriumi seisukohad ja kehtestades planeeringu
lg 4 täies mahus, oleks kohtu hinnangul viinud olukorrani, kus planeeringu eesmärgid ei ole teostatavad ning haldusakt õigusvastane. 11.1. 5 Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et Ida-Viru Maavanem teeb 29.07.2010 nr 1.238/2685-2 (tl 36) ettepaneku “Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku teemaplaneering” üldplaneering kiita heaks kahes osas(tl 36), anda kooskõlastus planeeringulahenduse sellele osale, millel asuvate tuulikute asukoha on kooskõlastanud Kaitseministeerium kirjaga 12.1-2/1546 07.06.2010 ja teistkordselt esitada planeering järelvalvesse heakskiidu saamiseks pärast erimeelsuste lahendamist Vastavalt
lg 7 võib järelevalve teostaja põhjendatud vajaduse korral teha ettepaneku järelevalveks esitatud planeeringu osaliseks kehtestamiseks. Planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutmist ei loeta planeeringu põhilahenduse muudatuseks käesoleva seaduse tähenduses. Kohus leiab, et riigikaitselised eesmärgid on põhjendatud vajadus õigustamakas ettepaneku tegemist planeeringu osaliseks kehtestamiseks, seda enam, et järelevalve teostaja (maavanema) kirjast siduvat keeldu ülejäänud osa kehtestamiseks tulevikus ei nähtu. 8
lg 7 sätestab, et maavanem võib teha ettepaneku järelevalveks esitatud planeeringu osaliseks kehtestamiseks Vaid planeeringu põhilahenduse muutmine eeldab osade planeerimismenetluse etappide läbimist. Vastavalt Plan § 21 lg 5, kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendusi, korratakse planeeringu kooskõlastamist isikuga, keda muudatus puudutab, ning avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu planeeringu muutmise järel vastavalt
§-des 17-20 ja § 21 sätestatule. HMS § 52 lg 1 p 1 annab vastustajale aluse teemaplaneeringu osaliseks kehtestamiseks ehk osahaldusakti andmiseks. Kohus leiab, et avaliku arutelu ja väljapaneku tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused ei muutnud planeeringu põhilahendusi, vaid korrigeerisid tuulikute asukohti, mistõttu puudus ka vajadus uuesti korrata planeeringu kooskõlastamist jne. Teemaplaneering kehtestati pärast maavanema järelevalvemenetluse lõppemist. Kaebaja väidab alusetult, et haldusaktiga kehtestati planeering, millel puuduvad kohustuslikud kooskõlastused. Osas, milles planeering on kehtestatud, on kooskõlastused olemas. Kehtestamata on osa, millel need kooskõlastused esialgu puuduvad (Kaitseministeerium, maavanem) 11.3. Kaebaja väitel ei lahendatud haldusaktiga ei terviklikku maa-ala, mis oli planeerimismeneluses määratletud, vaid anti eelistus 13 tuulikule. Vastustaja rõhutab, et vaidlusaluse teemaplaneeringu näol on vastavalt teemaplaneeringu dokumentatsioonile tegemist üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga, mis täpsustab ja täiendab kehtivat Lüganuse valla üldplaneeringut põhiliste tehnovõrkude ja trasside ja elektrienergia jaotamise ja tootmise maa asukoha määramise osas vastavalt planeeringualal Sellest tulenevalt ei ole tuulepargi teemaplaneeringu ülesanne lahendada kogu
lg 3 sätestatud ülesandeid vaid täpsustada ja täiendada kehtivat üldplaneeringut tuuleenergeetika teema osas tuulikupargi rajamise eesmärgil. Kuigi teemaplaneering on hetkel kehtestatud osaliselt, ei tähenda see seda, et teemaplaneeringu maa-ala puudutav lahendus ei oleks terviklik. Kohus on seisukohal, et osaline kehtestamine on valitseva kohtupraktika kohaselt õiguspärane, kui planeering on kehtestatud osas realiseeritav ehk elluviidav ka kehtestamata osaga. Lüganuse valla osas on planeering kehtestatud nelja tuulikupositsiooni koos nende ehitamiseks ning 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.