← Eesti

2-11-18546/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-18546 Tsiviilasi Swedbank Liising AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus Argo Tamm ja Triinu Haugas vastu 3140,04 euro nõudes Määruskaebus Triinu Haugas'e määruskaebus Pärnu Maakohtu 20.06.
  3. a kohtumääruse so maksekäsu peale tsiviilasjas nr 2-11-18546 Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (võlgnik) Triinu Haugas, isikukood *, elukoht *, e-post * Vastustaja (avaldaja) Swedbank Liising Aktsiaselts, registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15039 Vastustaja lepinguline esindajaKülli Reinfeld, asukoht Liivalaia 10 Tallinn 15040, e-post * Menetlustoiming Määruskaebuse edastamine ringkonnakohtule RESOLUTSIOON
  4. Jätta rahuldamata Triinu Haugas'e määruskaebus Pärnu Maakohtu 20.06.
  5. a kohtumäärusele so maksekäsule tsiviilasjas nr 2-11-
  6. Edastada määruskaebus koos toimikuga Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
  7. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav. Asjaolud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja maksekäsukeskuse 20.06.
  8. a määrusega maksekäsu kiirmenetluses käesolevas tsiviilasjas tegi kohus makskäsu, millega kohustati võlgnikku Triinu Haugas't tasuma avaldajale Swedbank Liising Aktsiaseltsile põhinõudeid summas 3140,04 eurot ning hüvitama riigilõivu 94,20 eurot. Maksekäsk kuulus viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. Maksekäsk toimetati allkirja vastu võlgnikule kätte 29.06.
  9. a. 1 Määruskaebus, menetluse käik 13.07.
  10. a esitas Triinu Haugas vastuväite/määruskaebuse Pärnu Maakohtu 20.06.
  11. a maksekäsule, märkides, et rahaline nõue on alusetu, kuna maksekäsu kiirmenetluses nimetatud autot ei ole kunagi eksisteerinud /tlk 17-18/. 26.07.
  12. a määrusega jättis kohtunikuabi vastuväite/määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – riigilõivu tasumiseks ja täiendava selgituse esitamiseks taotluse sisu kohta /tlk 20/. 12.08.
  13. a esitas T. Haugas täiendatud määruskaebuse koos riigilõivu tasumist tõendava maksekorraldusega /tlk 21-23/, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 20.06.
  14. a määrus käesolevas tsiviilasjas, kuna temale teadaolevalt ei ole *, kelle vastu suunatud nõuet võlgnik käendab, omanud ning kasutanud autos Suzuki Grand Vitara ja on alusetu kohaldada maksekäsu kiirmenetlust olematu sõiduki osas. Määruskaebuse esitaja taotleb menetluskulude kompenseerimist summas 6300 eurot. 19.08.
  15. a edastas kohtunikuabi Swedbank Liising Aktsiaseltsile määruskaebuse koos seisukoha nõudega TsMS § 663 lg 3 alusel /tlk 24/, mille kättesaamist kinnitati 19.08.
  16. a /tlk 25/. 08.09.
  17. a andis Pärnu Maakohtu kohtunikuabi määruskaebuse menetlemiseks üle kohtunikule TsMS § 663 lg 6 alusel. 28.12.
  18. a võttis kohus määruskaebuse menetlusse ja kohustas Swedbank Liising Aktsiaselti esitama kohtule kirjalik seisukoht esitatud määruskaebuse osas. 16.01.
  19. a esitas Swedbank Liising AS kohtule oma seisukoha esitatud määruskaebuse osas, milles leiab, et maksekäsu tühistamiseks puuduvad alused, sest määruskaebuse esitamiseks puudus alus ning esitatud määruskaebus ei ole põhjendatud. Antud juhul ei esine aga ühtegi seaduses sätestatud alust määruskaebuse esitamiseks, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Võlgnik tugineb määruskaebuse esitamisel asjaolule, et alusetu on maksekäsu kohaldamine olematu auto kohta. Vastustaja esitas kohtule vaidlusaluseks oleva liisingulepingu (lisa 1), millest nähtub, et liisinguesemeks oli Suzuki Grand Vitara tehasetähisega *, vastavalt müügipakkumisele (lisa 2), mis on koostatud müüja poolt 22.05.
  20. Nimetatud müügipakkumise alusel soetas vastustaja liisinguvõtja poolt valitud liisingueseme ning sõlmis liisingulepingu. Võlgnik omakorda sõlmis vastustajaga käenduslepingu (lisa 3). Samuti esitas vastustaja liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akti (lisa 4), millest nähtub, et liisinguese oli liisinguvõtjale ka üle antud. Vastustaja esitas täiendava tõendina ka kõnealuse liisingueseme tehnilise passi koopia, millest nähtub, et liisingulepingus märgitud liisingueseme vastutav kasutaja oli liisinguvõtja * ning tehnilises passis on sama tehasetähis (VIN-kood) nagu on ka liisingulepingus. Kuna liisinguvõtja ei täitnud kohaselt liisingulepingust tulenevaid kohustusi, ütles vastustaja liisingulepingu ennetähtaegselt üles ning võõrandas liisingueseme, mille tulemusena tekkis vastustajal müügikahju. Liisinguvõtja ning võlgnik kui käendaja ei tasunud vastustajale tekkinud kahju. Seega ei ole tegemist alusetu nõudega ega maksekäsu kohaldamisega olematu auto osas, mistõttu võlgniku vastuväited ei anna alust maksekäsu tühistamiseks. Eeltoodu alusel palub vastustaja jätta rahuldamata Triinu Haugas'e määruskaebus Pärnu Maakohtu 20.06.2011 kohtumäärusele ning jätta kõik menetluskulud Triinu Haugas'e kanda. 2 Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Triinu Haugas'e esitatud määruskaebuses esitatud põhjendused Pärnu Maakohtu 20.06.
  21. määrusele käesolevas tsiviilasjas ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. TsMS § 663 lg 5 sätestab et kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta määruskaebuse viivitamata koos selle lisade ja sellega seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Lähtudes eeltoodust tuleb esitada Triinu Haugas'e määruskaebus koos tsiviilasja toimikuga läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.