Obsah (12)
§ 142§ 187§ 317§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 1392-11-19662 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 08.veebruaril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenet
§ 142
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
§ 187lg 6).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD 1. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud registrijärgsel kostja aadressil xxxx x xxxx ja aadressil xxxx xx-xx xxxx on kohtule postiasutuse poolt tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 83, 84). Hagimaterjalid, mis on saadetud registrijärgsel kostja aadressil xxxxxxxxxxxxxx xx xx xxxxxxxx xxxxx on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „ei nõutud“ (tl 104). Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna õiendi kohaselt ei ela E. R. aadressil xxxx x xxxx ega xxxx xx-xx xxxx ja politseil puuduvad andmed tema viibimise koha kohta (tl 86). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht xxxx x xxxx ja xxxxxxxxxxxxxx xx xx xxxxxxxx xxxxx (tl 108). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 03.novembril 2011 (tl 116). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades
§ 317lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.
Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
§ 407
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele 2
(5)kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
§ 444
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
- Swedbank Liising AS esitas Tartu Maakohtusse hagi E. R. vastu 14 994,43 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 21.novembril 2007 sõlmitud liisingulepingust, mille esemeks oli kaubik Chrysler Pacificia 3,5 ea
- Aastane intressimäär oli sätestatud lepingu p 2.1, milleks oli 7,117%+6 kuu Euribor. Lepingu p 11.1 kohaselt kohustus kostja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. 21.11.2007 sõlmisid pooled seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe. Kindlustusleppe kohaselt oli kindlustusandjaks Swedbank Varakindlustus AS, kindlustusvõtjaks kostja ja soodustatud isikuks hageja. Pooled leppisid lepingu lisas nr 2 kokku ka kütuse krediitkaardi kasutamises. Kostja rikkus Lepingust, kindlustuslepetest ja teenuste lisast tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata Lepingu, kindlustuslepped ning teenuste lisa alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed, kindlustusmaksed, kütusekaardi kuumaksed, samuti on tasumata küttekaardiga ostetud teenuste eest. Kokku moodustab lepingu alusel kostja debitoorne võlgnevus (põhiosa- ja intressivõlgnevus, kindlustusmaksete võlgnevus, kütusekaadri kasutamisega seonduv võlgnevus) 2705, 30 eurot, liikluskindlustusmaksete võlgnevus on 190, 33 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas. Viivisevõlgnevus moodustab 34,92 eurot. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas Lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja tulenevalt Lepingu üldtingimuste p 7.5 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja vara ei tagastanud oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri OÜ Reeborn poole. Peale vara valduse taastamist müüdi vara läbi Moneklari platsi. Vara õnnestus võõrandada hinnaga 4154, 26 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 14 994, 43 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 15 332, 43 eurot, debitoorsest võlgnevusest summas 2 705, 30 eurot, viivisvõlgnevusest summas 34, 92 eurot, kindlustusmaksete võlgnevusest summas 190,33 eurot ning vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 885,71 eurot (käibemaksuta). Vara realiseeriti hinnaga 4 154, 26 eurot (käibemaksuta). Neil asjaoludel esitas Swedbank Liising AS hagi E. R. vastu 14 994, 43 euro ja viivise protsendina põhinõudest (14 959, 51 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu p 5.1 sätestatud määras ( 7% aastas). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 101 lg 1 p 6, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, 3
(5)loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 367 lg 1, 4 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 455 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Kui kindlustuslepingujärgse makse tasub pandipidaja, tagab ka pandipidaja nõuet kindlustusvõtja vastu pant kindlustusvõtja nõudele kindlustusandja vastu. Tulenevalt
§ 367
võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagi selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi
§ 407
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 14 994, 43 eurot ning arvestades
§ 367
sätestatut viivis protsendina tasumata põhinõudelt alates hagi esitamisest, so 28.aprillist 2011 kuni põhinõude 14 959, 51 euro täitmiseni liisingulepingu p 5.1 sätestatud määras, so 7% aastas. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet põhinõude suurusega ning sissenõutavaks muutunud viivis (so 34, 92 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt
§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD 4.
§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
Vastavalt
§ 174
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
§ 176
lg 4 kohaselt ei kohaldata
§ 176
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
§ 1741sätestatud korras.
Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 597, 79 eurot ja riigilõiv 6,39 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu (tl 111).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt
§ 139lg 1; lg 2 p 1, lg 3 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav 4
(5)rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
§ 174
1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt E. R. välja mõista AS Swedbank Liising kasuks menetluskulu kokku 1604,18 eurot. Heiki Kolk Kohtunik 5
(5)