← Eesti

2-11-18313/9

Obsah (13)§ 142§ 187§ 318§ 407§ 444§ 468§ 162§ 165§ 139§ 144§ 175§ 174§ 178

2-11-18313 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 13.jaanuar 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetl

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD 1. Kohus on kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 41-43), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostja V. P. isiklikult kättetoimetatud 10.novembril 2011 ja kostja Pauluse Meelelahutuse OÜ-le kättetoimetatud

§ 318lg 2 sätestatud korras 10.novembril 2011 (tl 55).

Seega on kostjad teadlikud ka vastuse andmise kohustusest.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2

(5)
  1. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja Pärnu Maakohtule 07.01.2010 Pauluse Meelelahutuse OÜ (kostja I) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles nõudis kostja I ja hageja vahel sõlmitud müügilepingu alusel müüdud kauba eest tasu. 25.10.2010 teatas kohus hagejale, et jätab maksekäsu kiiremenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kuna maksettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hageja ja kostja I on sõlminud 15.05.2009 ostu-müügilepingu, mille kohaselt müüb hageja ja kostja I ostab toidukaupu vastavalt kostja I tellimusele. Samas on hageja ja kostja V. P. (kostja II) 15.05.2009 lepingu p 6.
  2. sõlminud käenduslepingu vastavalt VÕS § 8 jagu 1-le. Kostja II käendab kostja I ees lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja on arve-saateleht nr 15395 alusel kaubad kostjale üle andnud kokku summas 690, 64 eurot. Lisaks põhinõudele lisandub hageja nõudele lepingu p 5.2 alusel viivis 241, 12 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjatelt lepingu rikkumisest tingitud õiguskaitsevahendite (maksekäsu kiirmenetlus) rakendamisega seotud kulude riigilõivu summas 47, 93 eurot ja kohtutäituri tasu summas 15,33 eurot hüvitamist. Samuti taotleb hageja kostjatelt lepingu rikkumisest tingitud esindajale tehtud kulutuste hüvitamist summas 173, 42 eurot. Neil asjaoludel nõuab AS A.M.F Hulgi hagis Pauluse Meelahutuse OÜ ja V. P. vastu välja mõista põhinõue 690, 64 eurot; põhinõudena väljamõistetavalt summalt viivis 241, 12 eurot ja võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kulud kokku summas 236, 68 eurot. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad ostu-müügilepingust ja arve-saatelehest, kostjatele esitatud pretensioonidest, e-kirjadest, arvetest. VÕS §-de 3 p 1; 76 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1,3, 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 115 lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS §-de 142 lg 1; 145 lg 1, 2 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. 3
(5)3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista solidaarselt põhinõue 690, 64 eurot; viivis 241, 12 eurot ja võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kulud 236, 68 eurot; seega kokku summas 1 168, 44 eurot. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 4.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning vastavalt

§ 165

lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, jätab

§-de 162 lg 1; 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 5. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud kohtuvälise menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel Pärnu Maakohtule avalduse koostamise ja esitamise eest esindajale makstud tasu 32, 21 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse maksettepanekut ei õnnestunud Pärnu Maakohtul võlgnikule kätte toimetada ning maksettepanek edastati kättetoimetamiseks kohtutäitur Raigo Pärsile. Hageja tasus nõutud kohtutäituri tagatisraha 420 krooni. Kohtutäituril võlgnikule maksettepanekut kätte toimetada ei õnnestunud. Kohtutäituri tagatisrahast tagastati hagejale 180 krooni. Seega tasus hageja (420 kr-180 kr) kokku 240 krooni, so 15, 34 eurot, mille hüvitamist hageja kostjatelt taotleb. Hageja on kandnud veel kohtuvälise menetluskuluna hagiavalduse koostamise eest esindajale makstud tasu 115 eurot ja menetluskulude nimekirja avalduse koostamise eest esindajale makstud tasu 20 eurot. Kohtukuluna on hageja kandnud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 191, 73 eurot. 6.

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on hagiavalduse esitamisel arvestades

§ -s 133 lg 1, 2 ; RLS § 57 lg 1; lisa 1 sätestatud tasunud vastavalt hagihinnale riigilõivu 191, 73 eurot. Vastavalt

§ 144

p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust

§ 175lg 1 tähenduses.

Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist esindajale avalduse koostamise ja esitamise eest maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel Pärnu Maakohtule summas 32, 21 eurot. Hageja on nimetatud menetluskulu tõendamiseks viidanud Arlex Õigusabi OÜ arvele nr 011, koostatud 10.01.2010. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-63-10 selgitanud, et menetluskuludeks

-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise 4

(5)kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda

-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Arvel märgitud teenuste kirjelduste kohaselt on arve esitatud- käsunduslepingu teenuse eest detsembris 2009 ja 1 nädal 2010; kulud 2009 (nov, dets), maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud ka arve nr 029 hagiavalduse koostamise eest. Seega on hageja esitanud arve nr 011 õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses ning kohus ei loe hageja esindajate põhjendatuks õigusabikuluks summas 32,21 eurot. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist arve nr 029 alusel hagiavalduse koostamise eest summas 115 eurot. Hageja on kohtule esitanud hagiavalduse 8 lehel ja hagiavalduse puuduste kõrvaldamise taotluse 4 lehel. Esitatud hagiavaldusest nähtuvalt on hageja kasutanud juriidilist õigusabi. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja õigusabikuluks hagiavalduse koostamise kulu summas 115 eurot. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist ka arve nr 039 alusel menetluskulude avalduse koostamise eest summas 20 eurot, mille kohus loeb hageja vajalikuks ja põhjendatuks õigusabikuluks. Kohus loeb seega

§ 175

lg 1 alusel hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks (õigusabikuluks) kohtu poolt tuvastatud asjaoludel esitatud arvete alusel 135 eurot. Hageja on taotlenud kohtuvälise menetluskuluna ka kostjatelt välja mõista menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu 15, 34 eurot (lisa 10). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on nimetatud kulu kantud Pärnu Maakohtus esitatud maksekäsu kiirmenetluses makseettepaneku kättetoimetamiseks kohtutäituri vahendusel. Kohus leiab, et kuna käesolevas tsiviilasjas juba kohus rahuldas hageja nõudena võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kulude hüvitamise summas 236, 68 eurot, mis koosnes muuhulgas ka kohtutäituri tasu summast 15, 33 eurot ( lisa 10). Seega jätab kohus rahuldamata hageja nõudena menetluskuluna välja mõista kostjatelt kohtutäituri tasu 15, 34 eurot. Samuti ei ole põhjendatud kostjatelt välja mõista kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu 15, 34 eurot arvestades

§-des 144 p 7; 172 lg 6 sätestatut. Seega loeb kohus hageja põhjendatud menetluskuluks kokku 326, 73 eurot. 7. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu solidaarselt kostjate kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjatelt Pauluse Meelalahutuse OÜ-lt ja V. P. solidaarselt välja mõista AS A.M.F.Hulgi kasuks menetluskuluna 326, 73 eurot. Tulenevalt

§ 178lg 2 võib vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohtunik: 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.