lg 1 kohaselt käsundatakse maksekäsundiga käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. Lihtsustatult on tegemist teisele isikule antava korralduse ja õigustusega teostada käsundiandja arvel sooritus kolmandale isikule. Hagejal puudus tahe anda õigustus käsundisaajale teha enda arvelt sooritus kolmandale isikule summas 3840 eurot, vaid hageja tahe hõlmas 3840 krooni ülekandmist. Seega oli tegemist puudusega soorituses, mille õiguslikuks tagajärjeks on käsundiandja õigus nõuda õigustamatult soodustatud isikult sooritus tagasi. Kuid käsundisaaja programm kandis hageja poolt tehtud makse mitte Olev P. , vaid vastav sooritus tehti läbi erinevate kontode O. W. eesmärgi vastaselt ja alusetult O. -le P. H. . Seega O. W. alusetult soodustatud isikuks oli O. P. H. , mitte O. P. . Võttes arvesse, et käsundisaaja ülekandes märgitud summat ei saanud, vaid selle sai O. P. H. , on põhjendatud alusetu rikastumise nõude esitamine kostja vastu. O. W. alusetult soodustanud O. -d P. H. , mitte O. P. , kuna panga tehniliste protsesside tulemusena, st. raha kandmisega läbi erinevate arvelduskontode, muutus soodustatu isik. Kuivõrd O. -l W. puudus tahe ja õiguslik alus anda üle O. P. O. -le P. H. 624,80 krooni, on O. P. H. vastava rahasumma O. W. õigusliku aluseta. Selline olukord on käsitletav alusetu rikastumisena Võlaõigusseaduse (edaspidi
) § 1028 lg 1 tähenduses, ning seetõttu kuulub raha O. -le W. tagastamisele. 2
lg 1 alusel
§-s 94 sätestatud määras, kuna õigusteoorias on leitud, et
Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist aja eest, mil viimane on alusetult saadu tagastamisest keeldunud. Kuni hagiavalduse koostamiseni on hageja arvestanud viiviseid, võttes aluseks viivise määra 8% aastas st 0,02191% päevas -2876,22 krooni (55 624,80 x 0,02191% x (03.09.2009-29.04.2010 = 236 päeva). Tuginedes TsMS § 367 taotleb hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja lisaks hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivistele ka lisanduvad viivised kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja – O. P. H. seisukohal, et kuna ta ei ole hagejalt saanud mingeid summasid, sh 56 242,95 krooni, puudub hagejal kostja vastu nõue alusetult saadu tagastamiseks. Kostja ei eita, et on kohtutäituri vahendusel saanud Olev P. arvelt summasid, kuna viimasel oli täitmata kohustus kostja ees, kuid see pole käsitatav kohustuse täitmisena hageja poolt. Kostja hinnangul nähtub
lg 1 sõnastusest üheselt, et selle kohaldamine on võimalik olukorras, kus üks isik on teisele isikule midagi üle andnud.
lg 1 kohaldamine oleks võimalik seega siis, kui kostja oleks vaidlusalused 56 242,95 krooni saanud hagejalt, kuid hageja ei ole nimetatud summat üle andnud kostjale vaid Olev P. . Hageja poolt raha ülekandmisel ei olnud eesmärgiks selle edastamine kostjale ning isegi juhul, kui O.P. ülekantud summasid on kasutatud viimase kohustuse täitmiseks, ei ole see käsitatav hageja poolt kostjale O.P. kaudu raha üleandmisena. Raha puhul on tegemist liigitunnustega asjaga, mistõttu pärast raha laekumist isiku arveldusarvele, ei ole selle raha omanikuna võimalik käsitada enam raha ülekandnud isikut. O.P. arveldusarvelt laekus kostjale raha seetõttu, et kostjal oli Olev P. vastu rahaline nõue, raha laekumise põhjuseks ei olnud hageja poolt ekslikult kostjale raha üleandmine. Seega ei ole kostja saanud hagejalt rahasummat, mille väljamõistmist ta taotleb. Kuna kostja ei ole hagejalt vaidlusalust summat saanud, siis puudub alus
Kui hageja on maksnud oma töötajale O.P. raha ekslikult, siis on tal nõue O.P. vastu, mitte aga kolmandate isikute vastu, kelle ees O.P. on täinud oma kohustusi, kasutades selleks hagejalt saadud raha. Hageja seisukohtadest tulenevalt oleks kolmandatelt isikutelt, s.h näiteks kauplemisega tegelevatelt isikutelt, võimalik hakata summasid tagasi nõudma, kui pärast kolmandale isikule makse tegemist, näiteks kauba eest maksmist, selgub, et isik, kes makse tegi, on saanud vahendid, mida ta makse tegemiseks kasutas, alusetult. Ka hageja viited maksekäsundi regulatsioonile ei ole käesoleval juhul kohased. Õigustamatult soodustatud isikuks on käesoleval juhul O.P. , kelle arveldusarvele hageja kandis väidetavalt ettenähtust suurema summa. Sellest tulenevalt saab hagejal olla nõue üksnes Olev P. vastu. Hageja ja kostja vahel puuduvad mistahes õigussuhted ning hageja nõue kostja vastu on alusetu. Hageja põhinõude põhjendamatuse tõttu on kostja hinnangul alusetu ka esitatud viiviste nõue. Kuna kostjal puuduvad kohustused hageja ees, ei saa ta olla nende täitmisega viivituses. 3
lõikele 1, mis sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna hageja teostas raha ülekandmise pangaülekandena, s.t krediidiasutusele antud maksekäsundi kaudu, toetub ta ka
lõike 1 sätetele, mille kohaselt maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpaberid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta.
lg 1 rakendamise seisukohalt on eelkõige vajalik välja selgitada, kas ja millised võlaõiguslikud suhted poolte vahel eksisteerisid ning kelle ees ja millist kohustust hageja täita soovis. Kohtule esitatud asjaolude alusel saab teha järelduse, et hageja soovis kanda üle oma töötajale O. P. .a. augustikuu töötasuna 3840 krooni, kuid ekslikult andis AS-le Swedbank maksekäsundi O.P. 3840 euro ülekandmiseks. Seega saab teha järelduse, et hageja ja Olev P. vahel eksisteeris tööõigussuhe. O.P. ja O. P. H. eksisteeris võlaõiguslik suhe, milles O.P. oli võlgnik, kelle suhtes oli algatatud täitemenetlus. Maksekäsundi andmisel raha üleandmiseks O.P. , tekkis viimasel omakorda nõudeõigus panga vastu üleantud rahasumma ulatuses (õigus täitmine vastu võtta). Kui O. W. andjana tegi soorituse ilma õigusliku aluseta või eksliku soorituse, tekkis tal õigus esitada O.P. , kui maksekäsundi järgi soodustatud isiku vastu nõue
kohaldamine tuleb kõne alla juhul, kui üleandja soovis saadu üleandmisega täita oma kohustust saaja ees, st kui üleantu kujutas endast sooritust olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise eesmärgil. Seega kuna hageja sooritus (liigse raha ülekandmine) on toimunud ilma õigusliku aluseta, sest hagejal ei olnud kohustust 55 624,80 krooni maksmiseks ei kostja ega ilmselt ka töötaja ees (kui täitmine toimub vales mahus, loetakse samuti, et kohustust ei ole olemas) saab hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitada siiski üksnes isiku vastu, kelle suhtes ta kohustust täitis, s.o O.P. vastu. Hageja ja kostja vahel ei ole tekkinud sellist võlaõiguslikku suhet, mis võimaldaks kohaldada §-s 1028 sätestatut. Hageja seisukoht, et O. P. H. raha ülekandmise automaatse tehnilise protsessi käigus O. W. alusetult soodustatud isikuks, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. O. W. alusel sai 3840 eurot (56 242,95 krooni) laekuda vaid O.P. arvele ning pärast seda ei olnud tegemist enam hagejale kuuluva rahaga. Seega ei ole kostja hagejalt midagi saanud. Kuna O.P. arvelt kohtutäituri arve vahendusel O. -le P. H. 624,80 krooni ülekandmisega vähenes O. P. H. O.P. vastu, siis tuleb lugeda alusetult rikastunud isikuks O.P. . Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, puudub alus ka viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Epp Tombak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.